Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule( Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

17.07.2013.a esitas Eesti Haigekassa Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxx Sxxxxxxx vastu 794,42 euro nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 30.09.2013.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud isiklikult 12.09.2013.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 20.detsembri 2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13996 on kostja süüdi mõistetud KarS § 121 järgi selles, et ta 12. märtsil 2011 kasutas füüsilist vägivalda Bxxxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse. Kohtuotsus on jõustunud. Kostja poolt Bxxxxx Rxxxxxxxxxxxtekitatud kehavigastusi ravisid Jõgeva Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Hageja kandis kulusid Bxxxxx Rxxxxxxxx ravimisel summas 804,42 eurot vastavalt Jõgeva Haigla arvele LT 28037 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arvele AA 1085774. 18.aprillil 2012 esitas Eesti Haigekassa Tartu osakond kostjale ettepaneku Bxxxxx Rxxxxxxxx ravikulude kohtuväliseks tasumiseks. 4.mail 2012 tasus kostja hagejale 10 eurot. Rohkem kostja kahjusummat kohtuväliselt tasunud ei ole.

2 (3)

Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimepanemise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Seega on hagejal õigus esitada nõue kostja vastu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Bxxxxx Rxxxxxxxxxx tekitatud kehavigastustes süüdiolev isik on kostja, nimetatud asjaolu on tuvastatud Tartu Maakohtus kohtumenetluses kriminaalasjas nr 1-11-13996. Kuna Bxxxxx Rxxxxxxx oli Eesti Haigekassas kindlustatud isik, siis oli hageja kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse osutatud tervishoiuteenuste eest vastavalt ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 ja 2. Hageja võttis kannatanult üle tasu maksmise kohustuse Jõgeva Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ees ja tasus raviarved vastavalt ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1.

Regressinõude korras tuleb Sxxxxx Sxxxxxxxxx välja mõista Eesti Haigekassa kasuks 794,42 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitise katteks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS § 145. Seega ei ole asjas seni tasutud riigilõivu ja riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks tuleb TsMS § 179 lg.1, § 190 lg.3 alusel välja mõista kostjalt. Hagi hinnalt 794,42 eurot on tasumisele kuuluv riigilõivu täismäär 175 eurot, mille kohus kostjalt TsMS § 179 lg.1, lg.4, lg5, lg.9 tingimustel riigi tuludesse välja mõistab. Kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse – menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetlusosalised võivad nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 1,3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.