Muud › Muud hagiasjad

Riigi

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

KÜ Sõpruse 14a esitas Viru Maakohtule hagi E. P.`i vastu võlgnevuse 905,64 euro ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi xxx, Kohtla-Järve, omanik. Kostja on jätnud tasumata kommunaalteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel, sellest tulenevalt on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees summas 905,64 eurot, sh põhivõlgnevus 877,48 eurot ja viivised 28,16 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse kogusummas 905,64 eurot, viivise põhinõudelt 25,55% aastas kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

eurot ning hageja palus tagastada 1⁄2 taustud riigilõivust summas 75 eurot. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega (tl. 48, 49).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, mille kohaselt hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 150 eurot (tl. 7) ning kandnud õigusabikulusid kogusummas 475 eurot (tl. 44), kokku summas 625 eurot. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus menetluskulude valjamõistmiseks osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

on põhjendatud

Hageja esindaja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel juhindub kohus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 kohtumäärusest nr. 3-2-1-143-11, mille kohaselt: „Kolleegium rõhutab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus.“ Kohus leiab, et teenuse esitaja poolt kostja vastu teenuse eest võlgnevuse nõude puhul on käesoleval juhul tegemist tavapärase võlgnevuse nõudest tuleneva tsiviilasjaga. Hagiavaldus põhineb teenuse osutaja enda arvestustel osutatud teenuste ja nende eest võlgnetavate summade kohta. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (teenuse osutamise leping, arved, teatised jm). Toimikust ei nähtu, et asjas oleks tehtud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist või et käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud tavalisest märkimisväärselt suurem. Kostja tasus võlgnevuse hagejale enne, kui asjas oleks toimunud esimene kohtuistung. Hagiavalduses esile toodud õiguslikud põhjendused on kohtu hinnangul keskmisest lihtsamad. Hagiavaldusest olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud – vastavalt asja olemusele – üksnes väikeses mahus.

Käesolevas asjas on hageja esitanud 01.10.2013.a seisuga menetluskulude nimekirja (tl 44), mille kohaselt on hageja saanud esindajalt õigusteenust järgmiselt: hagiavalduse koostamine 2 tundi summas 200 eurot, kostja vastuste analüüs ja vastuse koostamine 1 tund summas 100 eurot, info vahetus-koordineerimine menetluses 1 tund summas 100 eurot ja menetluse lõpetamise avaldus 0,75 tundi summas 75 eurot, kokku 475 eurot. Kohus ei saa nõustuda hageja esindaja poolt esitatud taotlusega alljärgnevas: 1) Hagiavalduse koostamine 2 tundi, summas 200 eurot – hagiavaldus on esitatud 2-l lehel, oma sisult ei ole hagi keerukas, tegemist on nn. tüüphagiga – seega peab kohus õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 1 tunni, so summas 100 eurot; 2) Kostja vastuste analüüs ja vastuse koostamine 1 tund summas 100 eurot - vastus hõlmab napilt 0,5 lehekülge - seega peab kohus õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 0,5 tunni, so summas 50 eurot; 3) Info vahetus-koordineerimine menetluses 1 tund summas 100 eurot – hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid infovahetuse kohta (kellega infovahetus või koordineerimine toimus ja milles see seisnes), kuid kohus möönab, et esindaja suhtles esindatavaga seega peab kohus õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 0,5 tunni, so summas 50 eurot; 4) Menetluse lõpetamise avaldus 0,75 tundi summas 75 eurot – avaldus hõlmab napilt 0,5 lehekülge - seega peab kohus õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 0,5 tunni, so summas 50 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes tuleb käesolevas asjas lugeda 250 eurot. Nimetatud summa on kohtu arvates vastavuses asja olemuse ja keerukuse astmega, arvestades ka seda, et hagist loobumise tulemusena lõppes menetlus suhteliselt varases staadiumis. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud moodustavad kokku 325 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 75 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 250 eurot. Kostja on menetluse käigus tasunud hagejale 1⁄2 riigilõivust summas 75 eurot ja õigusabikulude katteks 15 eurot, kokku summas 90 eurot (hageja esindaja poolt oli kostjalt kinni peetud 190 eurot, millest 100 eurot on kostjale tagastatud). Seega tuleb ülanimetatud summa kostja poolt tasumisele kuuluvast summast maha arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 235 (325 eurot -90 eurot). Õigusabikulud summas 225 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 150 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 75 eurot.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.