2-13-9313/23 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alustel. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Poolte nõuded ja seisukohad Hageja palub kohtul tuvastada, et XXX puudub rahaline kohustus maksta XXX ja XXX sõiduki Renault Laguna, registreerimistunnusega XXX, omandamiseks 1250 eurot. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ostis kostja XXX sõlmitud lepingu alusel sõiduki hinnaga 2750 eurot, millest on tasutud 1500 eurot ja järgmise osamakse maksetähtpäev oli 01.03.2013. XXX on XXX abikaasa ning sõiduk kuulub eeldatavalt nende ühisvarasse. Sõiduki omandiõigus on kostjatel, kuid hageja on kantud sõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Samal päeval peale sõiduki kostjalt kättesaamist kui hageja oli sõitnud sõidukiga 10-20 kilomeetrit Tallinnas, andis sõiduki signaallamp hagejale märku käigukasti rikkest ja sõiduk ei liikunud enam sujuvalt, sõidukiiruse muutmisel käigud ei lülitunud ümber. Hageja väitel on ta esitanud 08.02.2013 kostjale 2 lepingust taganemise avalduse ja 18.02.2013 sõiduki hinna alandamise nõuded ja neid põhjendanud sõiduki käigukasti rikkest tingitud sõiduki mittevastavusega hageja mõistlikele ootustele ja rikke kõrvaldamise eeldatava remondikuluga. Enne müügilepingu sõlmimist vaatas automehaanik XXX XXXTallinnas töökojas poolte juuresolekul sõiduki üle. Kostja kohta interneti avalikus andmebaasis kättesaadavate andmete järgi on alus käsitleda kostjat müügilepingu sõlmimisel majandustegevuse käigus tegutsejana koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. AS XXX spetsialisti XXX 07.02.2013.a arvamuse kohaselt tuvastati veatestri abiga sõiduki käigukastil võimalikud rikked: 1) turbiini kiirusanduri signaali vealisus, või signaali muundumine teel juhtplokini (kontrollimine võimalik peale kindlat töötava kiirusanduri tellimist ja paigaldust). 2) käigukasti sisemise kulumise tulemusena eksisteeriv mootori ning kasti pöördekiiruste erinevus. Sellise rikke kõrvaldamiseks usaldusväärse tulemuse annab käigukasti vahetus

hinnaga 7200 eurot. Spetsialisti arvamuse kohaselt on analoogse sõiduki kohalik keskmine turuhind vahemikus 2500-3500 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad selle jätta rahuldamata. Kostjate väitel perioodil 30.01.2013 kuni 01.02.2013 pidasid hageja ja kostjad läbirääkimisi sõiduki järelmaksuga müümise üle hagejale. 31.01.2013 käis hageja autoga tutvumas ning proovisõitu teostamas. Järgmisel päeval vaadati auto hageja poolt valitud autoremondi teeninduses XXX, Tallinn üle, kus sõiduautol tuvastati kliimapumba rulliku viga, mille remondiks hindas sealne ülevaataja maksimaalselt 200 eurot. Lepingu punkt 1.2 sätestas, et ostja on tutvunud sõiduauto seisundiga (kontrollitud ostja juuresolekul ja soovil teeninduses aadressil XXX, Tallinn) ja teostanud proovisõidu. Pooled on kokku leppinud, et müüja ei vastuta pärast lepingu allkirjastamist autol tekkivate või ilmnevate võimalike tehniliste rikete või muude puuduste eest ning nimetatud alustel ei ole ostjal õigus lepingust taganeda või hinda alandada. Kostjate väitel helistas hageja 02.02.2013 õhtu poole kostjale 2 ning väitis, et mingi tuli hakkas armatuuris põlema ja küsis, kas võiks esmaspäeval (04.02.2013) kokku saada. Hageja tuli kostja 2 kontorisse ning nõudis lepingu alusel makstud 1 500 eurot tagasi. Hageja väitis, et auto võtab palju kütust ja et käigukast jamab. Seepeale palus kostja 2 hagejalt käigukasti rikke kohta täpset kirjeldust, et uurida palju vajalik varuosa maksab. 08.02.2013 sai kostja 2 hageja lepinguliselt esindajalt lepingust taganemise avalduse koos XXX AS Tallina töökoja juhataja XXX arvamuse ning müügikonsultanti XXX arvamuse ja hinnanguga. Kostjate hinnangul on ülesütlemisavaldus alusetu. Kostjate väitel XXX eeldas oma arvamuses ja hinnangus, et sellise aastakäigu (so 2004) auto ei ole täielikult puudusteta ning et tavaliselt on mingi defekt ikka. Samuti hindab XXX, et tema oleks pannud keskmises seisukorras analoogse sõiduki müüki hinnaga 2500-3500 eurot. XXX hinnangus on välja toodud ka sõiduautoga analoogsete sõidukite kuulutused portaalis www.auto24.ee, mille kohaselt on sõiduautoga analoogsete sõidukite keskmine hind 4 794 eurot. Kostjate väitel saatis seejärel hageja 18.02.2013 hinna alandamise avalduse sooviga alandada sõiduauto hinda 1 250 euro võrra, mille esitamise aluseks olevat XXXAS töökoja juhataja arvamus puudustega ja puudusteta asja väärtuse kohta. Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et olenemata sõiduauto väidetavast käigukasti rikkest, sõitis hageja sõiduautoga veel ca 235 km enne, kui selle XXXAS-i läbivaatusele viis, mille kohaselt oli 06.03.2013 sõiduauto läbisõit 225 761 km. Kui sõita automaatkäigukasti rikkega niivõrd suur vahemaa, siis on äärmiselt tõenäoline, et selle käigus süveneb rike veelgi enam ning kulutused selle parandamisele tõusevad oluliselt. Kostjad ei nõustu hageja väitega nagu tegutseksid nad sõiduautot müües majandus ja kutsetegevuses. Kostja 1 on lasteaias õpetaja ning Kostja 2 on müügitööline, kes müüb edasi sõidukite varuosi. Kostjad esitasid 17.06.2013 vastuhagi, milles paluvad tuvastada XXX müügilepingust tulenev rahaline kohustus XXX ja XXX ees summas 1 250 eurot, mõista vastav summa välja

ja mõista XXX XXX ja XXX kasuks välja kahju hüvitis riigilõivu tasumise eest summas 19,17 eurot. Vastuhagi kohaselt vastuhageja ja vastukostja vahel 01.02.2013 sõlmitud lepingu punkt 2.1 sätestas, et auto müügihind on 2 750 € (kaks tuhat seitsesada viiskümmend eurot), mis kuulub vastukostja poolt tasumisele sularahas või ülekandega. Lepingu punkt 2.2 sätestab, et tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Lepingu punkt 3.4 sätestab, et müüja vormistab ostja vastutavaks kasutajaks lepingu kehtivuse ajaks, ostja kulul. Vastukostja tasus lepingu kohase esimese osamakse summas 1 500 eurot lepingu sõlmimise päeval, so 01.02.2013. Ülejäänud lepingu punktis 2.1 sätestatud osamaksed on vastukostja poolt vastuhagejale tasumata, millest käesoleva vastuhagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud kõik osamaksed kogusummas 1 250 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.4 vormistas vastuhageja 02.02.2013 vastukostja kandmise sõiduauto registreerimistunnistusel sõiduauto vastutavaks kasutajaks ning tasus selle eest riigilõivu summas 19,17 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.4 pidi nimetatud toiming tehtama vastukostja kulul, mistõttu tuleb vastukostjal vastuhagejale nimetatud riigilõiv hüvitada. Vaatamata vastava nõude esitamisele, ei ole vastukostja tasutud riigilõivu summas 19,17 eurot hüvitanud. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjate võlanõue nii sõiduki müügihinnast seni tasumata osa 1250 eurot (põhinõue) kui viivise nõudes on alusetud, sest kostjad ei ole oma vastuväidetes hageja hinna alandamisele nõudele ega vastuhagis tõendanud, et nad müüsid hagejale sõidukorras sõiduauto ja/või et nad teavitasid hagejat sõiduki rikkest / rikke tõenäosusest hagejat enne müügilepingu sõlmimist. Samuti on põhjendamatu viivise nõue. Kohtu seisukohad TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.

Hageja on seisukohal, et kostjat XXX on avalikus andmebaasis kättesaadavate andmete järgi alus käsitleda majandustegevuse käigus tegutsejana. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 208 lg 4 kohaselt tarbijale müük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostjate selgituste kohaselt on XXX lasteaias õpetaja ning XXX on müügitööline, kes müüb edasi sõidukite varuosi. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on enne vaidlusaluse sõiduki müüki kostja XXX avaldanud kahe auto müügikuulutused. XXX on selgitanud, et müügikuulutustest nähtuv Renault Clio II Storia oli sõiduk, mis kuulus tööandjale ja oli kostja kasutuses ning kostja pidi endale saama uue sõiduki juhul kui ta tegeleb ise vana sõiduki müügiga. Nimetatud sõiduk müüdi 2010.a. Asemele ostetud Chrysle PT Cruiser osutus ebamugavaks ja ebapraktiliseks ning pandi samuti müüki. Majandus või kutsetegevuses tegutseja tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Kohtu hinnangul ei ole kahe tööandjale kuuluva auto müügikuulutuse avaldamine ja ühe abikaasa kasutuses olnud sõiduauto müümine käsitletav majandus või kutsetegevuses tegutsemisena. Seega ei saa käesolevas asjas eeldada, et käigukasti rike oli olemas asja üleandmise ajal. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja lasi sõiduki enne selle ostmist üle vaadata tema enda poolt valitud autoremonditöökojas. Tunnistaja XXX kinnitas auto ülevaatamist. Käigukasti probleeme auto ülevaatamise tulemusena ei ilmnenud. XXX ütluste kohaselt selgitas ta hagejale, et selliste autode käigukastid on probleemsed – peab mööduma mingi aeg, et näha, kas see on korras. Asjas ei ole tõendamist leidnud käigukasti rikke olemasolu asja valduse üleandmise ajal. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 1.2 kohaselt ostja on tutvunud auto seisundiga (kontrollitud ostja juuresolekul ja soovil teeninduses XXX, Tallinn) ja teostanud proovisõidu. Pooled on kokku leppinud, et müüja ei vastuta pärast lepingu allkirjastamist autol tekkivate või ilmnevate võimalike tehniliste rikete või muude puuduste eest ning nimetatud alusel ei ole ostjal õigust lepingust taganeda või hinda alandada. Seega on hageja sõlminud müüja vastutuse piiranguga müügilepingu pärast seda, kui tunnistaja XXX informeeris teda sellest, et konkreetse automargi käigukast võib osutuda probleemseks. VÕS § 221 lg 2 kohaselt müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Asjaolu, et kostja oleks teadnud midagi sõiduki probleemidest seoses käigukastiga, asjas tõendamist ei leidnud. Hageja väidab kostja teadmist käigukasti rikkest, kuivõrd kostja 2 on öelnud, et ta ise vahetas käigukastis õli ning samuti sellest, et midagi auto mälus olevat kustutatud. Kostja käigukastis õli vahetamist ei kinnita märkides, et nimetatud väite võis esitada kolleeg Lauri, kes teda auto müümisel aitas ja reaalselt ka autot hooldanud oli. Asjaolu, et alguses tutvustas talle autot Lauri meenus hagejale ka istungil. Üldiselt teadaolevalt kustutatakse teenindustest pardakompuutri teade (nt hoolduse vajadus, mingi konkreetne veateade) peale vastava

probleemi kõrvaldamist. Asjaolu, et varasemad pardakompuutri teated sõiduki mälus säiliksid, ei ole asjas tõendamist leidnud. Asjas ei leidnud tõendamist, et müüja oleks müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning seega puudus alus hinna alandamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad XXX ja XXX on esitanud asjas vastuhagi ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse, viivise, kahju hüvitise nõudes. Vastavalt XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingule kohustus XXX tasuma 01.03.2013 – 01.05.2013 kuu 1. kuupäevaks 315 eurot ja 01. juuniks 2013 305 eurot, kokku 1250 eurot. VÕS § 208 lõige 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 233 lõige 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Poolte vahel sõlmitud lepingus sisaldub sellekohane kokkulepe p. 3.2, mille kohaselt auto omand läheb üle ostuhinna täielikul tasumisel ostja poolt. Seega on ostja kohustus tasuda lepingus kokku lepitud hind muutunud tervikuna sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 3.4 kohaselt müüja vormistas ostja vastutavaks kasutajaks lepingu kehtivuse ajaks ostja kulul. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX on nimetatud kohustuse täitnud omal kulul. VÕS § 115 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. XXX on tasunud Rahandusministeeriumi arvele selgitusega „XXX“ 19,17 eurot, milline summa kuulub välja mõistmisele XXX. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on müüjal ostuhinna tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% tasumata summalt päevas, mis on kõrgem, kui seadusjärgne viivismäär ning seega loetakse käesoleval juhul viivisemääraks lepinguga ette nähtud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas. Vastuhagis nõutakse vastuhagi esitamise ajaks 17.06.2013 sissenõutavaks muutunud viivise summas 389,80 eurot väljamõistmist XXX, milline nõue kuulub rahuldamisele. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi. Vastuhagis hagejad on taotlenud väljamõistetava summa üle kandmist XXX arveldusarvele. XXX kanda temalt väljamõistetud summad üle XXX pangakonto numbrile nr XXXXXXXXXXXXX (AS-is SEB Pank). Menetluskulude jaotus