Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi TSC Terminal OÜ vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TSC Terminal OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – TSC Terminal OÜ (rk: 10135818), esindaja Ahto Kiil Vastustaja (hageja) – Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Ailen Mälgi
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Maakohtu 5. märtsi 2013 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TSC
Terminal OÜ kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 27.09.2012 maakohtule TSC Terminal OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada hageja Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 2 957 769,84 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja 06.02.2012. Hageja esitas 09.02.2012 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega. 03.09.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlausaldaja TSC Terminal OÜ vastuväite täies ulatuses hageja nõude järgule ja summale 2 957 769,84 eurot, mistõttu hageja nõue jäi tunnustamata. Hageja nõue koosneb järgmistest osadest: võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja laekumiste vahest, maamaksu teadetes nr 120516, 353489, 415228, 467064, 520909, 459891, 422409 ja 464910 näidatud maksusummade ja maksude laekumise vahest ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intressidest, kokku käibemaks 1 437 654,89 eurot, maamaks 4390,07 eurot ja intress 1 501 156,59 eurot, ning 29.06.2006 maksuotsuse nr 12-5/71 alusel määratud maksusummast ja maksu laekumise vahest, millest on tasumata käibemaks 14 568,29 eurot. 29.06.2006 maksuotsusele nr 12-5/71, millega kohustati võlgnikku tasuma riigieelarvesse täiendavalt käibemaksu 227 944 krooni, s.o 14 568,29 eurot, esitas võlgnik vaide. Maksuhaldur jättis vaide 24.08.2006 vaideotsusega nr 6-1/187-1 rahuldamata. Võlgnik halduskohtusse ei pöördunud, mistõttu maksuotsus on jõustunud ja kehtiv. Intresse on hageja arvutanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 alusel MKS §-s 117 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,06% viivitatud summalt päevas.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja poolt tõendina esitatud võlgniku käibedeklaratsioonid rahandusministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormile, kuna deklaratsiooni lõpus enne allkirja on kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“. Deklaratsioonid, millel allakirjutanu ei kinnita esitatud andmete õigsust, ei vasta seadusele ja ei saa kaasa tuua maksukohustust. Nimetatud asjaolu puudutab 17 käibedeklaratsiooni, millega on võlgnikule alusetult arvestatud maksukohustust 4 894 033 krooni. Ka Raivo Paala poolt nelja ristiga allkirjastatud deklaratsioonidest ei saa ettevõttele tekkida maksukoormust. Taolise ebaõige deklaratsiooni on hageja oma nõude
tõendina esitanud kaheksal korral ning täiendav alusetu maksunõue moodustab koos kinnituseta deklaratsioonidega (deklaratsioonid osaliselt kattuvad) 11 057 431 krooni. Maksuhaldur püüab ühe väidetavalt fiktiivse tehingu eest koguda topeltmaksu ehk luua olematust tehingust õiguse nõuda käibemaksu nii ostjalt kui ka müüjalt. Maksuhaldur on 08.08.2012 koostanud Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ (IKB OÜ) juhatuse liikmetele vastutusotsuse, milles väidab, et 2007 septembris toimunud tehing tollase ML Investments Group OÜ (tänane IKB OÜ) ja OÜ Gillian (tänane Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis)) vahel on fiktiivne. Ometi nõuab maksuhaldur sama kuu eest Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ-lt (pankrotis) enam kui 9,3 miljoni krooni tasumist. Valdav osa deklareeritust tuleneb samast tehingust, mille maksuhaldur väidab olevat fiktiivse. Selline topeltmaksustamine ja käibemaksu neutraalsuse printsiibi eiramine rikub hea halduse ja alternatiivsete õiguspositsioonide keelatuse põhimõtteid. Maksuhaldur ei saa sama õigussuhet tõlgendada selle poolte jaoks kardinaalselt erinevalt, väites ühel juhul, et see on toimunud ja teisel juhul, et tehing on fiktiivne, eesmärgiga maksimeerida tekkivat maksukohustust. Kokku on maksuhaldur esitanud alusetu nõude summas 15 951 464 krooni, s.o 1 019 484,36 eurot. Põhinõude põhjendamatuse tõttu puudub alus ka intresside arvutamiseks. Lisaks MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Kohtuistungil kostja esindaja ei vaielnud vastu maamaksu võlale summas 4390,07 eurot ja sellelt arvestatud intressile 3258,72 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 5. märtsi 2013 otsusega hagi ja tunnustas Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena 2 957 769,84 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub nii hageja poolt võlgniku pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldusest kui ka võlaarvestusest tasumata maamaks 4390,07 euro ulatuses. Kostja esitas nõuete kaitsmise koosoleku protokolli järgi vastuväite hageja kogu nõudele. Kohtumenetluses ei ole kostja millegi põhjendanud ja tõendanud vastuväidet seoses võlgniku poolt maamaksu ja osaliselt käibemaksu tasumata jätmisega. Kirjalikus vastuväites (tl 108) on kostja avaldanud, et hageja põhivõla nõue on põhjendamatu 1 019 484,36 euro ulatuses. Hageja nõuded tasumata käibemaksu ja maamaksu osas on esitatud pankrotimenetluses summas (1 437 654,89 + 4390,07 + 14 568,29) 1 456 613,25 eurot. Seega kostja ei vaidlusta hageja maksunõudeid 437 128,89 euro ulatuses. Kohus tunnustab võla tekkimise osas põhistatud vastuväidete ning võla võimaliku tasumise kohta tõendite puudumise tõttu hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 437 128,89 euro ulatuses, mis põhineb maamaksu võlal 4390,07 eurot (maksuteated tl 58–73), maksuotsustel perioodi 02.2003 kuni 06.2004 kohta vastavalt tl 12 olevale loetelule, 29.06.2006 maksuotsusel nr 12-5/71 (tl 80–102 koos vaideotsusega) ja võlgniku seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning märkega „Kinnitan deklareeritud andmete õigsust“ käibedeklaratsioonidelt (tl 24, 27, 28, 31, 32, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 47, 52, 53, 54, 56, 57) arvestatud ja tasumata käibemaksul. Kohus oli seisukohal, et viitega haldusasjale nr 3-08-1783 ja õiguskantsleri vastusega R. Paala järelepärimisele ei ole kostja põhistanud oma väiteid, et võlgniku maksukohustus ei saanud tekkida käibedeklaratsioonide alusel, mis on allkirjastatud nelja ristiga ja/või mille blanketil on lause „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“. Õiguskantsleri seisukoha (tl 125–129) järgi on taolisel kinnitusel eelkõige informatiivne iseloom, sest kohustus esitada maksudeklaratsioonis õigeid andmeid tuleneb seadusest (MKS § 85 lg 4). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Gillian (võlgniku õiguseellane) käibedeklaratsioonid
oleks maksuhaldurile esitanud muu äriühing. OÜ Gillian oli käibemaksukohustuslane. Maksuhalduril oli otsustusõigus aktsepteerida OÜ-lt Gillian laekunud käibedeklaratsioone lausega „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“ ja juhatuse liikme R. Paala nime järele märgitud nelja ristiga. Ei OÜ Gillian ega Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) ei ole esitanud maksuhaldurile avaldust selle kohta, et OÜ Gillian ei ole esitanud vastavaid käibedeklaratsioone või esitatud deklaratsioonid ei ole õiged. Seadusest (MKS § 56 lg 2, käibemaksuseaduse § 24 lg 1) tulenevalt oli OÜ-l Gillian kohustus arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma ning see tasuda. Kui äriühing ei pidanud vajalikuks esitada maksuhaldurile andmeid vormikohaselt, ei tähenda see, et esitatud andmed tuli jätta aktsepteerimata. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul kohustus tasuda käibemaks ka nende käibedeklaratsioonide alusel, millel on juhatuse liikme R. Paala trükitud nime järel neli risti ja/või on muudetud käibedeklaratsiooni vormis olevat lauset: 2008 jaanuar (tl 19); 2007 detsember (tl 20); 2007 november (tl 21); 2007 oktoober (tl 22); 2007 märts (tl 29); 2007 veebruar (tl 30); 2006 november (tl 33); 2006 mai (tl 40); 2006 aprill (tl 41); 2006 märts (tl 42); 2006 veebruar (tl 43); 2006 jaanuar (tl 44); 2005 detsember (tl 45); 2005 november (tl 46); 2005 september (tl 48); 2005 august (tl 49); 2005 juuli (tl 50); 2005 juuni (tl 51). Käibedeklaratsiooni muutmise võimaluse sätestab käibemaksuseaduse § 27 lg 5. Seda on toimikus olevate deklaratsioonide kohaselt ka korduvalt tehtud, kuid mitte perioodi osas september 2007 kuni jaanuar 2008. Maksuhaldur ei toiminud seadusevastaselt, kui keeldus rahuldamast R. Paala 12.09.2011 avaldust, milles R. Paala palus perioodi september 2007 kuni jaanuar 2008 käibedeklaratsioonid kõrvaldada. Käibedeklaratsioonide kõrvaldamise alus puudub nii maksukorralduse seaduses kui ka käibemaksuseaduses. Kuivõrd seadus otseselt ei sätesta perioodi, millal maksukohustuslane saab muuta eelmise maksuperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, oli maksuhalduri poolt mõistlik ja põhjendatud tugineda MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastasele aegumistähtajale. Mitte millegagi ei oleks põhjendatud maksukohustuslase õigus muuta käibedeklaratsioone tagasiulatuvalt piiramatu tähtajaga. Aegumistähtaeg kehtib nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks. OÜ Gillian 2007 septembrikuu käibedeklaratsiooni kohaselt tegi äriühing käibemaksuga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid 51 884 903 krooni ulatuses, millelt tuli tasuda käibemaksu 9 338 851 krooni (tl 23). Lõviosa sellest moodustas 24.09.2007 IKB OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel 30.09.2007 väljastatud arve tasumisest laekunud summa. IKB OÜ deklareeris lepingu ja arve alusel 2007 septembris käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu, mis oli seaduse alusel lubatud maha arvata, 9 028 613 krooni. 22.10.2007 tagastas maksuhaldur IKB OÜ ettemaksukontole 9 008 496,94 krooni (575 747,89 eurot), mille arvelt on tasutud erinevaid maksekohustusi ja 67 107,23 eurot kantud IKB OÜ arvelduskontole. Kontrollimise käigus asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist oli fiktiivse tehinguga, eesmärgiga vähendada IKB OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ca 9 miljoni krooni võrra. Hageja on esitanud samasisulise nõude võlgniku pankrotimenetluses, mis on kostjale andnud aluse väita topeltmaksustamist ja kõrvalekaldumist käibemaksu neutraalsuse põhimõttest. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega. Kui lähtuda vastutusotsuses tuvastatust, tuleb kohaldada MKS § 83 lg-t 1, mille järgi seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. OÜ Gillian on deklareerinud tl 23 oleva käibedeklaratsiooni kohaselt käibemaksu tasumise kohustuse 9 338 851 krooni ulatuses. Selles ulatuses käibemaksu riigile tasumise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Võlgnikul OÜ Gillian õigusjärglasena on seadusest tulenev kohustus tasuda deklareeritud käibemaks ka siis, kui tegemist oli fiktiivse tehinguga. MKS § 83 lg 3 kohaselt tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Kohustuse täitmata jätmise korral on
võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, ka pankrotimenetluses. Topeltmaksustamist ei toimu seni, kuni riigile ei ole hüvitatud IKB OÜ ettemaksukontole kantud 9 008 496,94 krooni vastutusotsuse alusel või ei ole tasutud OÜ Gillian poolt 2007 septembrikuu eest deklareeritud ja tasumisele kuuluv käibemaks. Tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka intressinõue 1 501 156,59 euro ulatuses. Võlgniku tasumata maksukohustus on aastast 2006, mil ei olnud piirangut intressi arvutamisele, mistõttu hageja intressinõue ületab vähesel määral põhivõlga. Hageja ei ole pärast 01.01.2011 põhivõlga ületava intressi arvutamist jätkanud (intressiarvestus tl 76–79), kostja ei ole tõendanud vastupidist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.TSC Terminal OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
5.märtsi 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei too käibedeklaratsioon, mille lõpus on kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“, kaasa maksukohustust. Õiguskantsler oli seisukohal, et maksukohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada talle teadaolevalt õigeid andmeid ja seetõttu on kohane seda deklaratsiooni esitamisel kinnitada, kuid sellisel kinnitusel on deklaratiivne iseloom. Kui eeldada, et kõik maksukohustuslased esitavad õigeid andmeid, siis kaotavad sisu nii MKS §-d 1531-2–154 kui ka karistusseadustiku § 3891 ja § 3892; 2) on viide haldusasjale nr 3-08-1783 asjakohane. Halduskohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2010 otsusega. Kuna vastustaja seisukoha järgi ei ole neli risti allkiri, siis ei saa väita, et käibedeklaratsioonid on allkirjastatud ja neist saab tekkida maksukohustus. Kohtu arvamus, et käibedeklaratsioonid on allkirjastanud R. Paala, on ekslik. Kõik tõendid viitavad vastupidisele. Õie Linde vabastas OÜ Gillian käibedeklaratsiooni esitamise kohustusest, väites, et äriühing ei ole enam käibemaksukohustuslane (17.09.2009 kaaskiri nr 9-6/8220) alates 28.08.2008. Maksuhaldur tagastas käibedeklaratsioonid septembris 2009, pärast 03.08.2009 kohtumist, millel maksuhalduri esindajad lubasid, et käibedeklaratsioon võetakse vastu, kui kõik selle lahtrid on täidetud. Maksuhaldur rõhutas kaaskirjas, et enne 01.07.2009 ei saanud maksukohustuslane ette näha, milline käibemaksu määr Riigikogus vastu võetakse, seega on tegemist teadlikult valeandmete esitamisega maksuhaldurile; 3) on rikutud EIÕK artiklit 14. Maksuhaldur on arvestanud R. Paala allkirja (4 risti) kehtivaks siis, kui äriühing on deklareerinud kohustuse riigi ees, ning keeldunud aktsepteerimast samasugust allkirja siis, kui äriühing on deklareerinud nõude riigi vastu. EIK on sätestanud, et ebaühtlane halduspraktika ja riigi kõrgema kohtu piisava praktika puudumine võib asetada isikud olukorda, kus nende konventsioonis tagatud õigusi rikutakse võrreldes teiste isikutega, kes on sarnases olukorras. Viimane annab aluse diskrimineerimise väite esitamiseks. Euroopa Liidu käibemaksu 6 direktiiv sätestab, et käibemaks peab olema neutraalne. EIK seisukohad kinnitavad, et kui riik jätab ostjale tagastamata sisendkäibemaksu, siis ei saa tekkida riigil õigust nõuda müüjalt käibemaksu tasumist. Sellise olukorra loomine tekitab maksejõuetust ja moonutab konkurentsi. Käibedeklaratsiooni vormi muudeti 01.07.2009 jõustunud uue käibemaksuseaduse kohaselt ning OÜ Gillian parandas 01.07.2007–01.07.2009 esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibed. 03.08.2009 kinnitas Õ. Linde, et maksuhaldur võtab vastu käibedeklaratsiooni, kui selle lahtrid on täidetud. Seega on alusetu väide, et R. Paala on proovinud maksuhaldurit eksitada ja deklareerinud valeandmeid. Samuti ei vasta tõele, et R. Paala parandas deklaratsioonid 2011 septembris, tegelikult tegi ta seda 2009
augustis. Õigus kolme aasta jooksul käibedeklaratsioonis esitatud andmeid parandada peab algama sellest, kui seadust või käibedeklaratsiooni vormi muudetakse (st alates 01.07.2009); 4) palub apellant tuginedes Riigikohtu määrustele nr 3-4-1-5-08 ja 3-3-1-85-07 ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega. Apellant esitab taotluse, et kaitsta oma konventsiooni artiklitega 6 ja 13 tagatud inimõigusi. Riigivõimul on olnud seisukoht, et sellist käibedeklaratsiooni vormi, millel saaks üheaegselt deklareerida nii 18- kui ka 20-protsendilist käivet, ei ole kunagi kehtestatud ega kehtestata ka kunagi. Shchokin vs Ukraina (EIK kohtuotsus nr 23759/03 ja 37943/06) andis suunise, et juhul kui siseriiklikud maksuseadused võimaldavad erinevaid tõlgendusi või ei ole selged, tuleb kohaldada maksukohustuslasele kõige soodsamat tõlgendust. Küsimus allkirja definitsiooni ning sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste üle vajab Euroopa Kohtu eelotsust.
5.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti ja tuleks jätta TsMS § 643 alusel läbi vaatamata. Apellant ei ole kaebuses tuginenud TsMS § 631 lg-s 1 sätestatud alustele ning järgitud ei ole TsMS § 633 nõudeid. Kaebusele lisatud võlgniku juhatuse liikme Teet Raatsini 29.04.2013 vastus tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna selle esitamist apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud; 2) ei ole apellant esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis annaks aluse jätta kogu hageja nõue tunnustamata. Kostja väljendas 19.11.2012 vastuses hagile, et hageja on esitanud alusetu nõude summas 1 019 484,36 eurot, st kostja ei vaidlustanud nõuet 437 128,89 euro ulatuses. Kostja kinnitas kohtuistungil, et maamaksunõudele kostjal vastuväiteid ei ole. TsMS § 652 lg 7 sätestab, et esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses; 3) kehtib eeldus kuni eelduse ümberlükkamiseni, st eeldus, et maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis õigeid andmeid, kehtib nii kaua, kuni on tõendatud, et maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis valeandmeid; 4) ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit põhistamaks seisukohta, et kõik tõendid viitavad sellele, et R. Paala ei ole võlgniku käibedeklaratsioone allkirjastanud. Võlgnik on esitanud nelja risti kujutisega käibedeklaratsioone 20.02.2008, 20.01.2008, 20.12.2007, 20.11.2007, 20.10.2007, 27.08.2007 ja 20.07.2007, st enne 17.06.2008 OÜ Gillian nimel esitatud vaiet 15.05.2008 korralduse nr 12-2.2/6474 peale. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu 05.05.2009 otsuses asjas nr 3-08-1783 väljendatud seisukohaga, et: „asjaolu, et LõMTK on varem aktsepteerinud R. Paala poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumente, ei seo Maksu- ja Tolliametit ega ühtegi tema kohalikku asutust ega ametnikku etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas, ent see ei tähenda ühelgi juhul seda, et maksuhaldur peaks ka edaspidi sarnaselt allkirjastatud dokumente vastu võtma, kui ta leiab, et tegelikult selline kujutis allkirja funktsiooni ei täida ja allkirjana käsitatav ei ole“; 5) ei ole apellant EIÕK artikli 14 rikkumise tõendamiseks esitanud tõendeid ega uue väite esitamise lubatavust põhistanud ning viide EIÕK artiklile 14 tuleb jätta tähelepanuta; 6) ei ole apellant täpsustanud, millise Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja kohaldamist või millise ühenduse õigusakti kehtetuks tunnistamist ta asjas soovib.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Nimetatud sätte alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tulenevalt apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellant on jätkuvalt juba maakohtus esitatud seisukohal, et OÜ Gillian poolt esitatud käibedeklaratsioonid, millised on juhatuse liikme R. Paala poolt allkirjastatud nelja ristiga ning millistel on muudetud deklaratsiooni vormis olevat lauset „Kinnitan deklareeritud andmete õigsust“ lausega „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“, ei saanud tuua kaasa maksukohustust. Maakohus on apellandi nimetatud seisukoha põhjendamatust TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt käsitlenud ning jõudnud õigele järeldusele, et ka apellandi poolt maksuametile esitatud vaidlustatud käibedeklaratsioonid toovad talle kaasa maksukohustuse ning hageja nõuet Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb täies ulatuses tunnustada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda käesolevas otsuses. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et deklaratsiooni esitaja kohustus esitada talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama, tuleneb seadusest (MKS § 85 lg 4) ning et deklaratsioonil oleval kinnitusel on eelkõige informatiivne iseloom. Apellant ei ole tõendanud, et vaidlusalused käibedeklaratsioonid oleks esitanud mitte OÜ Gillian, vaid mõni muu äriühing, ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kõik tõendid viitavad vastupidisele, on paljasõnaline. Samuti ei ole apellant tõendanud, et vaidlusalustes käibedeklaratsioonides esitatud andmed oleksid ebaõiged ning hagejal polnud alust nendest lähtuda. MKS § 56 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ning ka sellest kohustusest tulenevalt oligi OÜ-l Gillian võimalik deklareerida talle teadaolevalt õigeid andmeid. Apellandi viide haldusasjale nr 3-08-1783 ei ole asjakohane. Nimetatud lahendis on Tallinna Halduskohus muu hulgas leidnud, et nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas ning maksuameti poolt varasemalt R. Paala poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumentide aktsepteerimine ei seo maksuametit etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Vaidlusaluses asjas on nii maksuamet kui maakohus hinnanud konkreetses asjas esitatud tõendeid kogumis ning kuna tõendite kogum kinnitas, et ka need käibedeklaratsioonid, millised olid allkirjastatud nelja ristiga, olid esitatud OÜ Gillian poolt, siis hageja aktsepteeris neid. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et rikutud on EIÕK artiklis 14 sätestatud keeldu.
9.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et vaidlus allkirja definitsiooni ja sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest vajab Euroopa Kohtu eelotsust. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine eeldab Eesti õiguse vastuolu EL õigusega. Apellant ei ole märkinud, milline Eesti kehtiv õigusnorm käsitleb allkirja definitsiooni ning juhul, kui see oleks olemas, siis milles seisneks nimetatud õigusnormi vastuolu EL õigusega. Seetõttu puudub Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks alus.
10.Vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt tugineb apellant muu hulgas deklaratsioonide parandamisele seoses käibemaksumäära muutumisega 01.07.2009. Nimetatud asjaolule ei ole apellant maakohtu menetluses tuginenud. Kuna apellant ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta nimetatud asjaolu ei saanud esitada maakohtus, siis jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta. 29.04.2013 (s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist) esitas apellant ringkonnakohtule täiendavad tõendid: T. Raatsini vastuse kostjale (2-l lehel), Maksu- ja Tolliameti 17.09.2009 vastuse OÜ-le Gillian (1-l lehel) ja käibedeklaratsioonid (24-l lehel). Vastustaja vaidles uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus jätab eelnimetatud tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab need apellandile.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TSC Terminal OÜ kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.