Muud › Muud hagiasjad

järgule ja summale 2 957 769.84 eurot, mistõttu maksuhalduri esitatud nõue jäi tunnustamata. Hageja on seisukohal, et nõudele vastuväite esitamine kostja poolt ei ole põhjendatud. Maksuhalduri nõue koosneb järgmistest osadest: võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja laekumiste vahest, maamaksu teadetes nr 120516, nr 353489, nr 415228, nr 467064, nr 520909, nr 459891, nr 422409 ja nr 464910 näidatud maksusummade ja maksude laekumise vahest ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intressidest; kokku käibemaks 1 437 654.89 eurot, maamaks 4 390.07 eurot ja intress 1 501 156.59 eurot ning 29.06.2006 maksuotsuse nr 12-5/71 alusel määratud maksusummast ja maksu laekumise vahest, millest on tasumata käibemaks 14 568.29 eurot. Hageja esitab käibemaksu arvestuse aluseks olevad võlgniku poolt esitatud käibedeklaratsioonid. 29.06.2006 maksuotsusele nr 12-5/71, millega kohustati võlgnikku tasuma riigieelarvesse täiendavalt käibemaksu 227 944 krooni, so 14 568.29 euro ulatuses, esitas võlgnik vaide. Maksuhaldur jättis vaide 24.08.2006 vaideotsusega nr 6-1/187-1 rahuldamata. Võlgnik halduskohtusse ei pöördunud, mistõttu maksuotsus on jõustunud ja kehtiv. Intresse on hageja arvutanud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 alusel MKS §-s 117 lg 1 sätestatud määras, so 0,06 % viivitatud summalt päevas. Lähtudes juriidilise isiku esitatud deklaratsioonide õigsusest ja tähtaegselt tasumata maamaksu arvetest tuleb ka vastavate intresside määramist pidada õigeks. Hageja palub tunnustada Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 2 957 769.84 teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja esitatud võlgniku käibedeklaratsioonid ei vasta osaliselt rahandusministri poolt kehtestatud Käibedeklaratsiooni vormile, st deklaratsiooni lõpus enne allkirja on kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust.“. Selline deklaratsioon ei vasta Maksu- ja Tolliameti poolt varasemalt avaldatud seisukohale, et isik peab kinnitama andmete õigsust. Kostja tugineb siinjuures õiguskantsleri kirjalikule vastusele 08.05.2009 R.P. poolt esitatud järelepärimisele. Kostja on seisukohal, et deklaratsioonid, millel allakirjutanu ei kinnita esitatud andmete õigsust, ei vasta seadusele ning ei saa endaga kaasa tuua maksukohustust. Nimetatud asjaolu puudutab 17 käibemaksudeklaratsiooni, millega kokku on ettevõttele alusetult arvestatud maksukohustust summas 4 894 033 krooni. Teine oluline asjaolu, miks tõenditena esitatud deklaratsioonid ei saa ettevõttele tekitada maksukohustust, puudutab maksukohustuslase allkirja. R.P. poolt „nelja ristiga“ allkirjastatud deklaratsioonidest ei saa ettevõttele tekkida maksukoormust. Kostja tsiteerib siinjuures haldusasjas nr 3-08-1783 maksuhalduri poolt esitatud seisukohti. Taolise ebaõige deklaratsiooni on maksuhaldur oma nõude tõendina esitanud kokku kaheksal korral ning täiendav alusetu maksunõue moodustab koos kinnituseta deklaratsioonidega (deklaratsioonid osaliselt kattuvad) kokku 11 057 431 krooni. Maksuhaldur püüab ühe väidetavalt fiktiivse tehingu eest koguda topeltmaksu ehk luua olematust tehingust õiguse nõuda käibemaksu nii ostjalt kui ka müüjalt. Nimelt on hageja 08.08.2012 koostanud Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ (edaspidi IKB OÜ) juhatuse liikmetele vastutusotsuse, milles väidab, et 2007 septembris toimunud tehing tollase ML Investments Group OÜ (tänane IKB OÜ) ja Gillian OÜ (tänane Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ) vahel on fiktiivne. Ometi nõuab maksuhaldur sama kuu eest ÕRKB OÜ-lt (pankrotis) enam kui 9,3 miljoni krooni tasumist. Valdav osa deklareeritust tuleneb samast tehingust, mille maksuhaldur väidab olevat fiktiivse. Selline topeltmaksustamine ja käibemaksu neutraalsuse printsiibi raske eiramine rikub hea halduse ja alternatiivsete õiguspositsioonide keelatuse põhimõtteid. Maksuhaldur ei saa sama õigussuhet tõlgendada selle poolte jaoks kardinaalselt erinevalt, väites ühel juhul, et see on toimunud, ja teisel juhul, et tehing on fiktiivne, eesmärgiga maksimeerida tekkivat maksukohustust. Kokku on maksuhaldur esitanud alusetu nõude summas 15 951 464 krooni, so 1 019 484.36 eurot. Põhinõude põhjendamatuse tõttu puudub alus ka intresside arvutamiseks. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Kostja vaidleb vastu põhivõlga ületavale intressisummale ka sellel alusel. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited on põhjendamatud ning hageja nõue kuulub rahuldamisele terves ulatuses. Kostja vastuväide selle kohta, et deklaratsioon, mille lõpus on

kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust.“, ei too kaasa makskohustust, ei põhine seadusel ning ei nähtu ka kostja esitatud õiguskantsleri vastusest järelepärimisele. Õiguskantsler on olnud seisukohal, et maksukohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada talle teadaolevalt õigeid andmeid ja seetõttu on kohane seda deklaratsiooni esitamisel kinnitada. Kuid sellisel kinnitusel on deklaratiivne iseloom. Ka ei ole asjakohane kostja viitamine haldusasjale nr 3-08-1783. Tallinna Halduskohtu 05.05.2009 otsuse kohaselt saab nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine olla siduv üksnes konkreetse dokumendi osas, kuid ei tähenda seda, et maksuhaldur peaks ka edaspidi sarnaselt allkirjastatud dokumente vastu võtma. Halduskohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2010 otsusega. Nimetatud haldusasjal, kus oli vaidluse esemeks nelja ristiga allkirjastatud vaie, ei ole seost hageja nõudega võlgniku pankrotimenetluses. Hageja ei püüa maksukohustuslasi topeltmaksustada. Hageja selgitab, et maksuhaldur määras IKB OÜ-le 20.02.2009 maksuotsusega nr 12-5/116 täiendavalt tasumiseks käibemaksu 9 000 000 krooni. Maksuhaldur kontrollis 18.08.2008 korralduse 12-2.1/25539 alusel IKB OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil 2007 september. IKB OÜ deklareeris 2007 septembris käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu, mis oli seaduse alusel lubatud maha arvata, kokku 9 028 613 krooni ulatuses. 22.10.2007 tagastas maksuhaldur IKB OÜ ettemaksukontole 9 008 496.94 krooni (575 747.89 eurot) mille arvelt on tasutud erinevaid maksekohustusi ja 67 107.23 eurot on kantud IKB OÜ arvelduskontole. Kontrolli raames maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtus, et IKB OÜ kajastas 2007 septembris käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas võlgniku poolt 30.09.2007 väljastatud arvet nr 12 selgitusega „Vastavalt lepingule 24.09.2007 teenus septembri 2007 eest“. Kontrollimise käigus jõudis maksuhaldur seisukohale, et IKB OÜ ei saanud 24.09.2007 sõlmitud koostöölepingu alusel teenust võlgnikult, sest haldurile ei esitatud ühtegi reaalset fakti või tõendit, mis kinnitaksid teenuse saamist. Tehingu asemel oli maksuhalduri seisukohalt liikunud ainult fiktiivne arve ning äriühingu eesmärgiks oli võlgniku poolt esitatud arve IKB OÜ raamatupidamises kajastamisega vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu 9 000 000 krooni võrra. Võlgniku juhatuse liige R.P. esitas 12.09.2011 maksuhaldurile avalduse, milles palub perioodi september 2007 kuni jaanuar 2008 käibedeklaratsioonid kõrvaldada. Maksuhaldur ei rahuldanud esitatud avaldust, viidates MKS §-dele 89 ja 98. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, mis algab selle maksudeklaratsiooni esitamise päevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. R.P. poolt avalduse esitamise ajaks oli käibedeklaratsioonide aegumistähtaeg saabunud, andmebaasi ei muudetud. MKS § 1682 kohaselt MKS § 119 lõike 1 punkti 5 ei kohaldata kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas. Hageja ei ole pärast 1. jaanuari 2011 intressi arvutamist jätkanud. Kostja vastuväited Kostja esindaja esitas vastuse hageja kirjalikele vastuväidetele suuliselt kohtuistungil. Kostja esindaja ei vaielnud vastu maamaksu võlale summas 4 390.07 eurot ja sellelt arvestatud intressile 3 258.72 eurot. Muus osas jäi kostja esindaja oma varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Kui müüja on deklareerinud andmeid valesti, siis ei saa sellest tekkida maksukohustust, kui maksuhaldur teab, et tegemist on valeandmetega. Käibedeklaratsioonidel ei ole esitaja allkirja, maksuhaldur ei ole kontrollinud esitatud andmete õigsust. Maksuhalduri keeldumine deklaratsioonide kõrvaldamisest ei põhine seadusel. R.P. l oli õigus nõuda avalduses nimetatud deklaratsioonide kõrvaldamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja on esitanud OÜ Õigusvastaselt represseeritute Kaitse Büroo (pankrotis) pankrotihaldurile S. Taelale 09.02.2012 nõudeavalduse (tl 9-10) koos maksuvõla ja intressi arvestusega (tl 12-13). Nii avaldusest kui ka võlaarvestusest nähtub eraldi reana võlgniku poolt tasumata maamaks 4 390.07

euro ulatuses. Võlausaldajatel oli õigus enne üldkoosolekut tutvuda võlgniku vastu esitatud nõuetega. Kostja on esitanud 03.09.2012 toimunud OÜ Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo (pankrotis) nõuete kaitsmise kui võlausaldajate üldkoosoleku protokolli (tl 15-18) kohaselt vastuväite hageja kogu nõudele. Kohtuistungil ja eelnevalt oma kirjalikus vastuses hagile ei ole kostja millegi põhjendanud ja tõendanud vastuväidet seoses võlgniku poolt maamaksu ja osaliselt käibemaksu tasumata jätmisega. Kostja kirjaliku vastuväite lk-l 3 (tl 108) on kostja avaldanud seisukohta, et hageja põhivõla nõue võlgniku pankrotimenetluses on põhjendamatu 1 019 484.36 euro ulatuses. MKS § 32 kohaselt Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Hageja nõuded tasumata käibemaksu ja maamaksu osas on esitatud pankrotimenetluses summas (1 437 654.89 + 4 390.07 + 14 568.29) 1 456 613.25 eurot. Seega kostja ei vaidlusta hageja maksunõudeid 437 128.89 euro ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 1. lause kohaselt Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tunnustab võla tekkimise osas põhistatud vastuväidete puudumise ja võla võimaliku tasumise kohta tõendite puudumise tõttu hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 437 128.89 euro ulatuses, mis põhineb maamaksu võlal 4 390.07 eurot (maksuteated tl 58-73), maksuotsustel perioodi kohta 02.2003 kuni 06.2004 vastavalt tl 12 olevale loetelule, 29.06.2006 maksuotsusel nr 12-5/71 (tl 80-102 koos vaideotsusega) ja võlgniku seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning märkega „Kinnitan deklareeritud andmete õigsust.“ käibedeklaratsioonidelt (tl 24, 27, 28, 31, 32, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 47, 52, 53, 54, 56, 57) arvestatud ja tasumata käibemaksul. Kostja on seisukohal, et võlgniku maksukohustus ei saanud tekkida käibedeklaratsioonide alusel, mis on allkirjastatud nelja ristiga ja/või mille blanketil on lause „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust.“ Oma väidete kinnituseks on kostja viidanud haldusasjale nr 3-08-1783 ja õiguskantsleri vastusele R.P. järelepärimisele. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega ei ole kostja põhistanud oma väiteid. Õiguskantsler Indrek Teder oma 16.03.2009 seisukohas vastuolu mittetuvastamise kohta (tl 125-129) viitab MKS §-le 85 lõikele 4, mis näeb ette, et maksudeklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Taolisel kinnitusel on õiguskantsleri arvamuse kohaselt eelkõige informatiivne iseloom, sest kohustus esitada maksudeklaratsioonis õigeid andmeid tuleneb seadusest. Õiguskantsler märgib, et kui maksukohustuslane täidab maksudeklaratsiooni heauskselt ja tahtega esitada maksudeklaratsioonis õigeid andmeid, ei ole tal võimalik deklareerida muid õigeid andmeid peale nende, mis on talle teadaolevalt õiged. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Gillian (võlgniku õiguseellane) käibedeklaratsioonid oleks Maksu- ja Tolliametile esitanud muu äriühing. OÜ Gillian oli käibemaksukohustuslane, mille üle vaidlust ei ole. MKS § 56 lg 2 kohaselt Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Kohus on seisukohal, et maksuhalduril oli otsustusõigus aktsepteerida OÜ-lt Gillian laekunud käibedeklaratsioone lausega „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust.“ ja juhatuse liikme R.P. nime järele märgitud nelja ristiga. Ei OÜ Gillian ega tema õigusjärglane, OÜ Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo (pankrotis), ei ole esitanud maksuhaldurile avaldust selle kohta, et OÜ Gillian ei ole esitanud vastavaid käibedeklaratsioone või esitatud deklaratsioonid ei ole õiged. Seadusest tulenevalt oli OÜ-l Gillian kohustus arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma ning see tasuda. Kui äriühing ei pidanud vajalikuks esitada maksuhaldurile andmeid vormikohaselt, ei tähenda see asjaolu, et äriühingu poolt esitatud andmed tuli jätta aktsepteerimata. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul kohustus tasuda käibemaks ka nende käibedeklaratsioonide alusel, millel on juhatuse liikme R.P.

trükitud nime järel neli risti ja/või on muudetud käibedeklaratsiooni vormis olevat lauset: 2008 jaanuar (tl 19); 2007 detsember (tl 20); 2007 november (tl 21); 2007 oktoober (tl 22); 2007 märts (tl 29); 2007 veebruar (tl 30); 2006 november (tl 33); 2006 mai (tl 40); 2006 aprill (tl 41); 2006 märts (tl 42); 2006 veebruar (tl 43); 2006 jaanuar (tl 44); 2005 detsember (tl 45); 2005 november (tl 46); 2005 september (tl 48); 2005 august (tl 49); 2005 juuli (tl 50); 2005 juuni (tl 51). MKS § 98 lg 1 kohaselt maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. MKS § 98 lg 4 kohaselt pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Tegemist on maksuhalduri otsusega, mida maksuhaldur teeb seaduses (MKS § 92 lg 1) sätestatud juhtudel. Käibedeklaratsiooni muutmise võimaluse sätestab Käibemaksuseaduse § 27 lg 5: Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Seda on toimikus olevate deklaratsioonide kohaselt ka korduvalt tehtud, kuid mitte perioodi osas september 2007 kuni jaanuar 2008. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei toiminud seadusevastaselt, kui ta keeldus R.P. poolt 12.09.2011 esitatud avalduse rahuldamisest, milles R.P. palus perioodil september 2007 kuni jaanuar 2008 käibedeklaratsioonid kõrvaldada. Käibedeklaratsioonide kõrvaldamise alus puudub nii Maksukorralduse kui ka Käibemaksuseaduses. Kuivõrd seadus otseselt ei sätesta perioodi, millal maksukohustuslane saab muuta eelmise maksuperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, oli maksuhalduri poolt mõistlik ja põhjendatud tugineda MKS §-s 98 lg 1 sätestatud 3-aastasele aegumistähtajale. Mitte millegagi ei oleks põhjendatud maksukohustuslase õigus muuta käibedeklaratsioone tagasiulatuvalt piiramatu tähtajaga. Aegumistähtaeg kehtib nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks. Tl-l 23 oleva OÜ Gillian 2007. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni kohaselt tegi äriühing käibemaksuga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid selles kuus 51 884 903 krooni ulatuses, millelt tuli tasuda käibemaksu 9 338 851 krooni (tl 23). Lõviosa sellest summast moodustas 24.09.2007 IKB OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel 30.09.2007 väljastatud arve tasumisest laekunud summa. IKB OÜ deklareeris lepingu ja arve alusel 2007 septembris käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu, mis oli seaduse alusel lubatud maha arvata, summas 9 028 613 krooni. 22.10.2007 tagastas maksuhaldur IKB OÜ ettemaksukontole 9 008 496.94 krooni (575 747.89 eurot) mille arvelt on tasutud erinevaid maksekohustusi ja 67 107.23 eurot on kantud IKB OÜ arvelduskontole. Kontrollimise käigus on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegemist oli fiktiivse tehinguga eesmärgiga vähendada IKB OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ca 9 miljoni krooni võrra. Hageja on esitanud samasisulise nõude võlgniku pankrotimenetluses, mis on kostjale andnud aluse väita topeltmaksustamist ja kõrvalekaldumist käibemaksu neutraalsuse põhimõttest. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Kohus ei nõustu kostja väitega, et valesti deklareeritud andmetest ei saa tekkida maksukohustust. Kui lähtuda vastutusotsuses tuvastatust, tuleb kohaldada MKS §-s 83 lg 1 sätestatut: Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. OÜ Gillian on deklareerinud tl 23 oleva käibedeklaratsiooni kohaselt käibemaksu tasumise kohustuse 9 338 851 krooni ulatuses. Selles ulatuses käibemaksu riigile tasumise kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Võlgnikul OÜ Gillian õigusjärglasena on seadusest tulenev kohustus tasuda deklareeritud käibemaks ka siis, kui tegemist oli fiktiivse tehinguga. MKS § 83 lg 3 kohaselt Tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul

viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Kohustuse täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, ka pankrotimenetluses. Topeltmaksustamist ei toimu seni, kuni riigile ei ole hüvitatud IKB OÜ ettemaksukontole kantud 9 008 496.94 krooni vastutusotsuse alusel või ei ole tasutud OÜ Gilliani poolt 2007 septembrikuu eest deklareeritud ja tasumisele kuuluv käibemaks. Tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue võlgniku pankrotimenetluses on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka intressinõue 1 501 156.59 euro ulatuses. MKS § 32 kohaselt Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. MKS § 1682 kohaselt MKS § 119 lõike 1 punkti 5 ei kohaldata kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Võlgniku tasumata maksukohustus on aastast 2006, mil ei olnud piirangut intressi arvutamisele ja mistõttu hageja esitatud intressinõue ületab vähesel määral põhivõlga. Hageja ei ole pärast 1. jaanuari 2011 põhivõlga ületava intressi arvutamist jätkanud (intressiarvestus tl 76-79), kostja ei ole kohtule tõendanud vastupidist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.