11. oktoober 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-1524
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu 4399,46 euro nõudes
Tsiviilasja hind
4399,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX, e-post: XXX); Kostja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Tamme (AB Varul, e-post: [email protected]). Kohtuistung 18.09.2013
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ XXX hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing XXX (edaspidi hageja) on esitanud Harju Maakohtusse hagi osaühingult XXX (edaspidi kostja) põhivõlgnevuse 2199,73 eurot ja viivise 2199,73 eurot väljamõistmiseks.
2-13-1524 Hagiavalduse kohaselt hageja, kes on majandustarkvara tootmisega tegelev äriühing ning õiguste valdaja, arendas, paigaldas ning andis 11.06.2012 lepingu alusel kostjale üle majandustarkvara Eeva (edaspidi tarkvara) ja selle kasutamisjuhendid ning juhendas kostjat selle kasutamisel. Kostja rikkus sõlmitud lepingut, jättes hagejale summas 2199.73 eurot tarkvara eest tasumata. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma viivist 0.75% päevas alates 17.06.2012. 21.04.2013 seisuga on ületatud 309 päeva ja viivise summa on 309*2199.73*0.75/100= 5097.87 eurot, kuid hageja vähendab viivist põhivõlaga võrdse summani 2199.73 eurot (tl 20-21).
2.Täiendavas seisukohas hageja märgib, et töö käigus hageja tutvustas kostjale tarkvara ja kostja teatas soovid. Kostja väited, et tarkvara on kasutatav vaid ühes arvutis korraga ning et erinevate kasutajate jaoks andmete sünkroniseerimist ei toimu, on väärad, kuna selliseid piiranguid programmis pole. Samuti on väär kostja väide, nagu oleks ta alles 26.11.2012 saanud teada, et programmi on võimalik kasutada mitmes arvutis. Vastav info oli olemas kostjale üleantud tarkvara kirjelduses ja hageja toe käigus kostjale ka täiendavalt sellekohast infot. Kostja raamatupidaja kasutab sama tarkvara analoogseid osi ka teistes ettevõtetes. Tarkvara üleandmisel paigaldas hageja selle mitmesse kostja arvutisse ja näitas kasutamist. Kostja esindaja Vahur Volt kinnitas, et tal on olemas kogemused sarnase tarkvara kasutamisel. Hageja selgitas kasutamist ka hiljem toimunud telefonivestluses. Kostja püüe põhjendada võla mittetasumist serveri rendi üle peetavate läbirääkimistega, on alusetu, kuna serveri rent ja tarkvara ost ning kasutamine on erinevad teenused. Kostja on üritanud kasutada tarkvara eest tasumata jätmist survevahendina, et saada kasutada tasuta hageja serverit. Kostja väide, et lisatöökohad oleksid olnud lepingu sõlmimisel eriliselt olulised, on väär. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et lisatöökohad on ebaolulised. Seda tõendab kostjale ostuarvel lisatöökohtadelt tehtud soodustus 17% (tl 55-56).
Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
3.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista (tl 31-34). Kostja soovis hagejalt omandada tarkvara Eeva, et kasutada seda oma ettevõtte raamatupidamises ja laoarvestuses. Kostja juhatuse liige Vahur Volt suhtles tarkvara tellimisel hageja töötajate XXX ja XXX , selgitades kostja ootusi kasutatavale tarkvarale – sh sellele, et kõik tarkvara kasutajad, sh Eestis ringiliikuvad müügimehed, näeksid sisestatud andmete aktuaalseisu, so mistahes andmete muutmine oleks kohe kõikidele kasutajatele nähtav. Tegemist oli kostja jaoks eriliselt olulise asjaoluga, kuna kostja valmistab tellimustooteid ning nende müük ei ole mõistlikult võimalik teadmata lao - ja tootmise aktuaalseisu (s.o ei ole teada võimalikud tarneajad, mida potentsiaalsetele ostjale lubada). Vastav suhtlus toimus 04.06.12 ja samal päeval esitas hageja kostjale pakkumise kinnitades, et see on esitatud „vastavalt telefonivestlusele“ , mille kättesaamist kostja kinnitas, lubades lisaks järgmisel päeval ühendust võtta. 11.06.12 installeeris hageja töötaja XXX tarkvara kostja juhataja XXX ja raamatupidaja arvutitesse. Programmiga tutvumisel selgus, et tarkvara on kasutatav siiski vaid ühes arvutis korraga ja erinevate kasutajate jaoks andmete sünkroniseerimist ei toimu. Kostja teavitas sellest probleemist koheselt XXX, kes teatas, et kostja soovitud funktsionaalsus on saavutatav, kui kostja asub lisaks ostetud tarkvarale täiendavalt rentima hagejalt serverit tasuga 273 EUR kalendrikuus. Kujunes olukord, kus tarkvara soovitud funktsionaalsus oleks lisaks 2350 EUR alginvesteeringule tähendanud täiendavalt 3276 EUR aastast lisakulu. Sellejärgselt toimunud tiheda suhtlemise käigus vähendas hageja oma pakkumist serveri renditeenuse osas 169 EUR-ni kalendrikuus, kuigi analoogilise teenuse turuhind on tänaseni ca 15-20 EUR kalendrikuus. Kostja teavitas hagejat, et loobub lootmast/ panustamast sellele, et saab tarkvara soovitud kujul kasutuse võtta ning läheb üle teisele tarkvarale, mida kostja seejärel ka tegi. Sellega taganes kostja lepingust, kuna hageja ei olnud tarninud kokkulepitud tingimustele vastavat tarkvara ning ei olnud kõrvaldanud esinenud puuduseid ka täiendavalt peetud suhtlemise järel.
2-13-1524 26.11.12 toimus hageja töötaja XXX ja kostja juhataja XXXvaheline kohtumine kujunenud olukorra arutamiseks, millisel kohtumisel märkis XXX, et tegelikult saab tarkvara kostja soovitud viisil kasutada, aga polevat tema asi kostjat harida. Samas lubas XXX esitada kompromissettepaneku ja esitas 04.12.12 pakkumise serveri renditeenusele hinnaga 136,80 EUR kalendrikuus. Kujunenud olukorras teavitas kostja 10.12.12 uuesti hagejat, et on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu hagejapoolsete rikkumiste tõttu. Kostja esitatud teatele vastas hageja, et vabandab kujunenud olukorra pärast ja pakub serveri renti hinnaga 20 EUR + KM kuus . Kuna kostja oli kaotanud huvi lepingu täitmise vastu ja oli juba teinud kulutused ja võtnud kasutusse teise tarkvara, siis kostja vastavat kompromisspakkumist vastu ei võtnud.
4.Oma täiendavas vastuses kostja selgitab, et ta tellis hagejalt tarkvaraga töötamiseks 5 lisatöökohta, kuna vastavalt oli soov tagada 6 inimese paralleelse ning aktuaalsete andmetega töötamise võimalus. Tagantjärele on ilmnenud, et ilma täiendavate kuludeta saaks andmeid sünkroniseerida vaid siis, kui erinevate töökohtade arvutid omavahel ühendada. See aga ei ole võimalik, kuna töökohad on füüsiliselt eraldatud – tarkvara peavad kasutama üle riigi ringi liikuvad müügimehed ning nii tootmise kui müügimeeste jaoks on jaoks on ülioluline, et nende arvuti näitaks just aktuaalseisu. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et tarkvaral ei ole kokkulepitud omadusi, see ei vasta kostja poolt kirjeldatud kasutuseesmärgile. Kostja hinnangul asjaolu, kas lisakulutuste tegemisega on soovitud eesmärk saavutatav, ei oma tähtsust, kuid tuleb rõhutada, et tarkvara maksumus oli seejuures 2350 EUR ning soovitud funktsionaalsuse saavutamiseks vajalik lisainvesteering oleks olnud hageja hilisema pakkumise järgi 3276 EUR iga kasutusaasta jooksul, mis oleks juba esimesel aastal ületanud oluliselt tarkvara soetamiseks kavandatud summat. Sellist kulunumbrit teades ei oleks kostja tellimust esitanud, kuna sellisel juhul ei ole hageja toode analoogtoodete seas konkurentsivõimeline. Nii võttiski kostja kujunenud olukorras kasutusele odavama analoogtoote vajaliku funktsionaalsusega. Kostja hinnangul hageja ei ole tõendanud, et tema tarnitud tarkvara võimaldab ilma serverit ostmata või rentimata andmete pidevat reaalajas sünkroniseerimist. Lisaks märgib kostja, et tarkvara programmikirjeldust hageja enne lepingu sõlmimist kostjale esitanud ei ole. Samuti ei selgitanud hageja ka tugiteenuste osutamisel andmete pideva sünkroniseerimise tagamist. Kostja soovib rõhutada, et hageja oli antud suhtes professionaal – tarkvara arendaja ja müüja ning kostja ilma IT-alaste eriteadmisteta klient. Kostja poolse taganemise aluseks on asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud puudust kostja antud täiendava tähtaja jooksul. Lisaks soovib kostja rõhutada, et kostja näol oli tegemist alustava ettevõttega ning lõputult oodata, kas hageja tagab kostjale tellitud tarkvara kokkulepitud hinnaga või mitte, ei olnud võimalik ning nii pidigi kostja lõpuks soetama ja kasutusse võtma analoogtoote (tl 84-87).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja seletas täiendavalt, et tarkvara võimaldab erinevates arvutites andmeid sünkroniseerida ka ilma vaheserverita, käsklusega file export abil saab näidata, missugused andmed sünkroniseeritakse ja siis meili teel saadab need ära teisele arvutile. Kui teine arvuti saab kirja kätte, siis pakib faili lahti ja loeb sisse. Kostja väitis, et sellisest võimalusest pole hageja varem rääkinud (tl 89-92).
6.Kohus, vaadanud lisaks poolte ärakuulamisele läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse(VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on
2-13-1524 kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata.
8.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − 04.06.2012 saatis hageja töötaja XXXvastuseks kostja soovile kostja esindajale XXX Eeva Majandustarkvara tutvustuse, märkides, et programmi demo saab laadida internetis hageja koduleheküljelt või saab saata Eeva esitluse ja demo CD postiga, samuti on programmi võimalik tutvustada läbi interneti, kasutades hageja kaugtoesüsteemi. Programmis on kättesaadav ka põhjalik kasutamisjuhend (tl 35-36); − 04.06.2012 saatis hageja esindaja XXX kostja esindajale XXX Eeva Majandustarkvara sooduspakkumise (tl 35,37-39); − 11.06.2012 on pooled allkirjastanud lepinguna kehtiva arve-saatelehe nr 1235, millega hageja on andnud kostjale üle „Eeva“ majandustarkvara koos 6 mooduli kasutamislitsentsiga (pearaamat jt), ühe lisafirma litsentsi ja 3 lisatöökoha litsentsi (soodustus lisatöökohtadelt 17 %) kogumaksumusega ilma käibemaksuta 1833.11 eurot, lisandub käibemaks 366,62 %, kokku 2199,73 eurot. Arve-saatelehe kohaselt ostja kohustub tasuma hiljemalt 16.06.2012, intress tähtaja ületamisel 0,75 % päevas. Arve saatelehele on märgitud, et kaup/teenus on kätte saadud, tingimustega nõus, alla kirjutanud Vahur Volt (tl 24); − 11.06.2012 saatis hageja kostjale sooduspakkumise Eeva serverimajutusele, serveri rent, jälgimine, optimeerimine ja tugi maksumusega 273,60 eurot kuus (koos käibemaksuga), mille peale XXX küsis, kas hind on tõesti 1 kuu eest (tl 41-42); − 25.06.2013 saatis XXX XXXe-kirja, et kostjal puudub arusaam, kuidas programmiga edasi töötada ja see seisab kostja jaoks kasutult ning konkureerivad ettevõtted pakuvad serveri renti 15-20 Eur/kuu . Kostja vastas, et kas tegu on ikka võrreldavate asjadega ja ta saaks teha täiendavat soodustust (tl 43-45, 47,74); − 02.07.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, et ootab ikka veel vastust, millele hageja esindaja XXXvastas, et „uurib asja“ (tl 72); − 01.10.2013 saatis hageja esindaja kostja esindajale e-kirjaga järelepärimise tasumata arve kohta, mille peale kostja avaldas soovi kokku saada ja märkis, et kostja jaoks ei olnud võimalik EVA programmi kasutada. Hageja teatas, et on võimalik kokku saada (tl 4647,76); − 04.12.2012 saatis hageja kostjale pakkumise nr 695 Eeva serverimajutuse kohta 50 % soodustingimustel (tl 49); − 10.12.2013 teatas kostja vastuseks hageja pakkumisel, et ta ei soovi Eeva Majandustarkvara kasutamise teemalist diskussiooni jätkata ja loeb teema/lepingu enda jaoks lõpetatuks ning ei aktsepteeri hageja arveid, sest kokkulepitud tingimustele vastavat lahendust ei ole üle antud ja on ilmne ka hageja soovimatus olukorrale lahendus leida. Kostja selgitas, et programmi kasutamisvõimaluse tingimuseks pidi olema, et eri maakondades asuvad kostja müügiinimesed saaksid programmi sünkroniseeritult paralleelselt (live ́s) kasutada, kuid hageja poolt üleantud programmis seda võimalust ei ole. Hageja esindaja teatas, et vajadusel saab programmi mitmes arvutis kasutada, saates e-kirja teel programmist varukoopiaid teineteisele, mille peale kostja teatas, et selline lahendus on kostja puhul välistatud, kuna kõik kostja töötajad peavad saama kasutada programmi samal ja jälgida vajalike andmeid. Seepeale teatas hageja esindaja XXX, et lahendusena pakub võimalust kasutada serverit, mille kasutamise hinnas pooled kokku ei leppinud (tl 50-52). − 10.12.2012 pakkus hageja kostjale kompromissina serveri renti 20 eurot + km kuus (tl 50);
2-13-1524
9.Kohus leiab, et poolte vahel 11.06.2012 sõlmitud leping vastab müügilepingu tunnustele (VÕS § 208), mida kohaldatakse ka lepingutele, millel on osaliselt töövõtulepingu iseloom (lg 2). Käesoleval juhtumil oli hagejal kui müüjal lepingu objektiks olev asi (majandustarkvara programm Eeva) lepingu sõlmimise hetkel olemas, mistõttu tegemist on müügilepinguga. Müügilepingu puhul on müüja kohustuseks asi üle anda kostja omandisse ja kostja kohustuseks on selle eest tasuda. Vaidlust pole, et kostjale on müügilepinguks olev asi (tarkvaraprogramm) üle antud, kuid vaidlus on selles, kas üleantud asi vastas lepingutingimustele, sh et tarkvara oleks võimalik kasutada nii, et toimuks erinevate kasutajate jaoks paralleelselt andmete sünkroniseerimine üheaegselt mitmes arvutis korraga (VÕS § 217 lg 2 p 1-2).
10.Hageja vastusest kostja vastuväidetele ilmneb, et kuigi hageja vaidlustab kostja väite, et lisatöökohad oleksid olnud kostjale lepingu sõlmimisel eriliselt olulised, hageja ei ole vaidlustanud väidet, et kostja poolt tarkvara omandamise oluliseks tingimuseks oli eelnimetatud asjaolu, st et majandustarkvara peaks saama kasutada erinevate kasutajate poolt nii, et toimuks üheaegselt (nn live ́s) andmete sünkroniseerimine mitmes arvutis korraga. Hageja väitel kostjale müüdud programmis tegelikult selliseid piiranguid ei ole ja hageja olevat kostjale selgitanud, kuidas saab kasutada programmi nii, et toimuks andmete sünkroniseerimine vastavalt kostja soovidele, samuti oli vastav info olemas kostjale üleantud tarkvara kirjelduses ja ka tugiteenuse käigus andis hageja kostjale täiendavalt sellekohast infot. Hageja on märkinud, et ka kostja raamatupidaja kasutab sama tarkvara analoogseid osi ka teistes ettevõtetes.
11.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus hindab tõendeid otsuse tegemisel. Kohus leiab asjas esitatud tõendeid hinnates, et on usutav kostja väide selle kohta, et ta on kooskõlas VÕS §§ 219 lg 1 ja 220 lg 1-2 programmi koheselt üle vaadanud ja on selle olulisest puudusest (§ 217 lg 2 p 1-2, st et erinevate kasutajate jaoks andmete üheaegset sünkroniseerimist ei toimu) hagejat koheselt teavitanud ning hageja on pakkunud kooskõlas VÕS § 222 lg 1 ja 2 asja parandamise eesmärgil serveri kasutust, kuid seda mitte tasuta, vaid hinnaga 273,60 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole usutavad ja põhjendatud hageja väited, et tegelikult kostjale üleantud tarkvara vastas lepingutingimustele ja kostja soovis saada serverit mitte seoses tarkvara kasutamisega, vaid firma laienemise eesmärgil. Hageja poolt kostjale 11.06.2012 saadetud pakkumises serveri kohta on nimetatud seda Eeva serverimajutuseks (tl 41). Kostja 25.06.2012 ekirjast nähtuvalt puudus tal võimalus programmi kasutamiseks just seetõttu, et puudus hageja poolt lahendusena väljapakutud serveriteenus ning kostja ei olnud nõus hageja poolt pakutud tingimustel serverit rentima, pidades seda liiga kalliks. Hageja vastusest 25.06.2012 ilmneb, et tema pakkumine serveri rendi kohta seostub siiski Eeva tarkvara kasutamisega, mitte millegi muuga (tl 44). Kohtu hinnangul on ilmne, et kui kostjal oleks olnud võimalus rentida turult serverit muul eesmärgil kui seoses majandustarkvara Eeva kasutamisega odavamalt kui hageja pakkumine, siis poleks tal olnud mingit põhjust pöörduda seoses sellega hageja poole. Seetõttu kohus leiab, et hageja väide, nagu oleks kostja kasutanud tarkvara eest tasumata jätmist hageja survestamisena, et saavutada hagejalt serveri tasuta kasutamist, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Kohus märgib, et VÕS § 222 lg 4 tulenevalt kui serveri kasutamine oleks võimaldanud saavutada tarkvara kasutamist vastavalt lepingutingimustele, oleks hageja pidanud vastavad kulud enda kanda võtma. Ka nõustub kohus kostjaga selles osas, et hageja poolt esitatud programmikirjeldus ja asjatundja arvamus ei lükka ümber kostja väidet, et 11.06.2012 lepingu sõlmimise ajal tarkvaral puudusid kokkulepitud omadused, st võimalus kasutada tarkvara ilma lisaserverita nii, et toimuks erinevates kohtades asuvate ja üksteisest eraldatud kasutajate jaoks paralleelselt andmete sünkroniseerimine mitmes arvutis üheaegselt. Pole tõendatud, et sama programmikirjeldus oleks olnud esitatud kostjale enne müügilepingu sõlmimist või hiljem. Asjatundja arvamuse puhul pole kontrollitav mille kohta on arvamus antud, samuti ei selgu, kas andmete pidev reaalajas sünkroniseerimine eeldab lisakulutusi või mitte (tl 58-70).
2-13-1524
12.VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lg 3 tulenevalt lõigetes sellisel juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja 10.12.2012 e-kirja hagejale tuleb lugeda müügilepingust taganemise avaldusena VÕS § 116 mõttes ning kostjal oli õigus lepingust taganeda ilma VÕS § 114 ettenähtud täiendavat tähtaega andmata, kuna hageja 04.12.2012 pakkumine ei olnud kooskõlas kostja nõusolekuga rentida tarkvara kasutamiseks vajalikku serverit mitte kallimalt kui 20 eurot kuus. Et kostja seisukoht oli põhjendatud ja tema taganemisavaldus põhjendatud, näitab asjaolu, et hageja esindaja oma 10.12.2012 e-kirjas vastuseks kostja taganemisavaldusele vabandas kujunenud olukorra pärast ja pakkus kompromissina kostjale serveri renti 20 eurot+km kuus, mille vastuvõtmiseks kostjal selleks ajaks juba huvi puudus (tl 50). Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.