Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-51470 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid S. A. S. ) ja K. J. ) internetipanga vahendusel 12.08.2010 väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 1597,79 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi igakuiste osamaksetena maksegraafikus märgitud maksepäevadel. Laenu tasumise lõpptähtaeg oli 21.11.2012 ja intressimäär oli 25% aastas. Osamaksete maksegraafikus märgitud tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist ettenähtud tähtajaks tagastamata laenusummalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 1592,76 euro väljamõistmist, millest 1205,29 eurot on põhivõlg, 241,96 eurot intress ja 145,51 eurot viivis seisuga 03.05.2013. Alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 0,069 % iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 53,20 euro ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 121,80 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 11.09.2013 (tl 43), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 30).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

2-12-51470 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud 11.09.2013. a kostja emale – L. I. 41, 43), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 41). TsMS § 315 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11.09.2013. a TsMS § 315 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 2.oktoobriks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine antud juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

2-12-51470 VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 20-28) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 1205,29 eurot VÕS §-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, intress – 241,96 eurot – VÕS §-de 397 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis (seisuga 03.05.2013) – 145,51 eurot – VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,069% päevas alates 04.05.2013 kuni põhinõude - 1205,29 eurot - täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel.

Antud hagi hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 1896,31 (1205,29 + 241,96 + 145,51 + 303,55) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduses ka menetluskulude nimekirja (tl 14 pöördel), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 121,80 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 53,20 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 53,20 eurot (maksekorraldus tl 16). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 121,80 eurot (tl 16 pöördel). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 175 eurot riigilõivu.

2-12-51470 TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 175 eurot (53,20 + 121,80). TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.