Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-54137

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 07.10.2013 kell 16. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid AS Sampo Pank ja A. T. .01.2008 limiidilepingu nr 481JM20800044. Limiidilepingu alusel võimaldas AS Sampo Pank kostjale limiidi 50 000 krooni ehk 3195,58 euro kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama hiljemalt 10.01.2012. Kostja kohustus maksma iga kuu 20. kuupäeval 1500 krooni ehk 95,87 eurot ning ta pidi limiidi kasutamise eest tasuma intressi 16% aastas. Limiidilepingust tulenevate maksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 16% aastas ehk 0,044% päevas. 11.05.2011 loovutas AS Sampo Pank oma nõude kostja vastu summas 1060,28 eurot C. I. OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning AS Sampo Pank teavitas kostjat nõude loovutamisest 12.05.2011 saadetud kirjaga. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 1336,42 euro väljamõistmist, millest 1060,28 eurot on põhivõlg ja 276,14 eurot viivis seisuga 18.12.2012. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt (1060,28 eurot) 0,044% päevas ehk 16% aastas alates hagi esitamisest 19.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 03.05.2013 (tl 56-57), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 56-57).

2-12-54137

Kohtu põhjendused Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostja kätte toimetanud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.04.2013 (tl 56-57) ning hagiavalduse ja selle lisad saab lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 03.05.2013. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 5 esimene lause sätestab, et dokument loetakse avalikult kätte toimetuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel 03.05.2013. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-54137 VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega AS Sampo Pank poolt (tl 12) ja AS Sampo Pank teatas 12.05.2011 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 14). VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nõude loovutamise lepingust (tl 12) nähtub, et 11.05.2011 sõlmisid C. I. ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Danske Bank A/S Eesti filiaal oma nõude kostja summas 1060,28 eurot C. I. -le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatisest nõude loovutamise kohta (14) nähtub, et 12.05.2011 saatis AS Sampo Pank kostjale kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas 11.05.2012 limiidilepingust tuleneva nõude kostja vastu C. I. -le. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja C. I. (hageja) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja AS Sampo Pank (praegu Danske Bank A/S Eesti filiaal) asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 10-14) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 396 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 1060,28 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 396 lg 1; 402; 416 lg 1; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis (seisuga 18.12.2012) - 276,14 eurot - VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

2-12-54137 TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest 19.12.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 0,16% aastas ehk 0,044% päevas, mõistab kohus otsuse tegemiseni viivise välja kindla summana ja alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hagi esitamisest 19.12.2012 kuni otsuse tegemiseni 07.10.2013 tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis summas 136,22 eurot (1060,28 x 0,044% x 292). Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse ja viivise katteks välja mõista 1472,64 eurot (1060,28 + 276,14 + 136,22). Alates 08.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 16% aastas ehk 0,044% päevas. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 1506,06 (1060,28 + 276,14 + 169,64) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirja (tl 59), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, õigusabikulu – 180 eurot ning kohtutäituri tasu tagastamata osa – 15,30 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekorraldusest (tl 60) nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot (tl 7). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

2-12-54137 hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 220 (175 + 45) eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud J. K. M. I. O. arvest (tl 62) lähtuvalt peab hageja maksma M. I. O. -le 180 eurot tasu hageja esindamise eest kohtuväilises menetluses (vajadusel maksekäsumenetluses) ja kohtumenetluses. Kuna antud hagi hind on 1505,06 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Samuti ei selgu hageja lepingulise esindaja arvest, millises ulatuses on hageja maksnud oma lepingulisele esindajale tasu esindamise eest kohtuvälises menetluses ja millises ulatuses on hageja maksnud oma esindajale tasu esindamise eest kohtumenetluses. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 100 eurot. Hageja on nõudnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamise eest makstud kohtutäituri tasu tagastamata osa 15,30 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamise eest 18.10.2012 kohtutäiturile tasu 26,76 eurot (tl 61), millest tagastati hagejale 11,46 eurot. seega tagastamata jäi hagejale kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. Praegu kehtiv TsMS § 1741 lg 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 1741 lg 2 sätestas, et maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

2-12-54137 Kuna maksekäsu kiirmenetluse läbiviimise ajal kehtinud TsMS § 1741 lg 2 ei näinud ette maksekäsu kiirmenetluses muude menetluskulude hüvitamist peale riigilõivu, siis tuleb jätta kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamise eest makstud kohtutäituri tasu tagastamata osa - 15,30 eurot - välja mõistmata. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 320 eurot (45 + 175 + 100). Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 6) TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.