Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
04. oktoober 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-12-43751 99,69 eurot Swedbank Liising AS hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Swedbank Liising AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15039 Harjumaa, esindaja Kerly Küünemäe, e-post [email protected]; kostja K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi K. P. vastu.
2.Välja mõista K. P. `alt Swedbank Liising AS kasuks 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 37 senti, millest 82,43 eurot on põhivõlgnevus, 4,15 eurot tasumata intress, 3,79 eurot viivis ja 3 eurot tähitud teatise tasu.
3.Välja mõista K. P. `alt Swedbank Liising AS kasuks alates 11.03.2013 kuni põhinõude s.o 82,43 euro täieliku tasumiseni viivis suuruses EKP intress + 7 % põhivõlgnevuselt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (s.o 3,79 eurot) ei tohi ületada põhivõlgnevuse suurust.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud K. P. kanda.
6.Välja mõista K. P. riigilõiv 60 eurot (kuuskümmend) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
7.Välja mõista K. P. viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 60 eurot.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS hagi K. P. vastu 93,37 euro nõudes, millest 82,43 eurot on põhivõlgnevus, 4,15 eurot tasumata intress, 3,79 eurot viivis ja 3 eurot tähitud teatise tasu. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest 11.03.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 82,43 euro täieliku tasumiseni viivist (EKP intress + 7 %) põhivõlgnevuselt aastas. Hageja nõue tuleneb K. P. ja Klick Eesti AS vahel 22.09.2008 sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/217812 rikkumisest. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ja kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15. kuupäev ja viimase makse tähtpäev oli 15.09.2012. Intressimäär oli 19,9 % aastas.
2 (5)
Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 25.06.2012 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises teavitas hageja kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus see tasuda täiendava tähtaja jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 18.07.2012.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Uus 4-10 Rõuge vald Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega “ei ela antud aadressil ammu” (tl 46) ja aadressil Allika 5-71 Valga linn tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 47). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Uus 4-10 Rõuge alevik Rõuge vald Võrumaa (tl 37). PPA Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 49) ei ela K. P. Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Uus tn 4-10 ning politseil puuduvad andmed K. P. tegeliku viibimiskoha kohta. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on K. P. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati detsembris 2010.a. Eesti Haigekassa poolt (tl 44). Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.08.2013 (tl 59) ja loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust 299/217812 ja maksegraafikust (tl 32-33), Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimustest (tl 34), teatisest kostja poolt laekunud maksetest (tl 28), teatisest Ego järelmaksu müügilepingu ülesütlemisest (tl 35), kliendi viivisvõlgnevuse raportist (tl 36). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 101 lg 2; 113 lg 1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
3 (5)
jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intress) enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 101 lg 1 p 1, 4; § 108 lg 1). Samuti võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls-le 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 93,37 eurot ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut vastavalt hageja taotlusele alates 11.03.2013 kuni põhivõlgnevuse, s.o 82,43 euro täieliku tasumiseni viivis EKP intress + 7 % põhivõlgnevuselt aastas, kusjuures 11.03.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (s.o 3,79 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet 82,43 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude
4 (5)
nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot (tl 30, 31). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Samuti on hageja taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinna kuni 350 eurot puhul on riigilõiv avalduse elektroonilise esitamise korral 60 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 60 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 60 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista Swedbank Liising AS kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 60 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista hageja taotlusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 60 eurot.