Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS ja kostja järgmised lepingud: 24.08.2005 liitumisleping nr XXX, 28.05.2010 liitumisleping nr XXX, 10.11.2007 liitumisleping nr XXX, 02.07.2006 liitumisleping nr XXX ja 02.07.2006 liitumisleping nr XXX, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. XXXAS loovutas 03.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 307,42 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. XXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vastavalt XXXAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. 18.07.2013 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja rajas oma seisukohti valel arusaamal lepingutest ning teenustest. Kostjale on jäänud segaseks, millised teenused olid, millised on tema poolt lõpetatud ja millised kehtisid, millest võlg tekkis. Kostja kirjutab oma vastuväites, et on lõpetanud 18.06.2010 lepingu, mille alusel teenuseks oli MiNT Strong mobiilside. Lähtuvalt sellest ei saaks hageja nõuda praegu võlgnevust selle teenuse eest. Hageja ei nõustu selle arusaamaga ja vastuväitega, kuna on olemas tõendid, et 18.06.2010 oli kostja poolt lõpetatud teine teenus, mille nimeks oli XXX. Hageja tegi päringu XXXAS-ile ning selgus, et lepingu XXX alusel osutati teenust kostjale ja mille lõpetamise kokkulepe on isiklikult lisanud oma vastuväitele. Lõpetamise kokkuleppel on kirjas- tootelepingu nr. XXX lõpetamise kokkulepe ja lepingu nr. XXX on samuti selle peal märgitud. Käesolev leping ei ole üldse seotud teenusega MiNT Strong. Käsitlustasu ei ole esmane võlausaldaja selle eest võtnud, kuna leping oli lõpetatud õigel ajal. Kostja on tõepoolest tagastanud kõik seadmed ja ka selle akti on ta lisanud oma vastuväitele. Kodu Wimax teenuse asemele kostja võttis endale MiNT Strong teenuse, mis on tasumata arvetel ka kajastatud ning seotud mobiilinumbriga XXX. Käesolev teenus oli võetud lepinguga XXX ja leping allakirjutatud kostja poolt 28.05.2010. 01.03.2011 oli kostja XXX klient ning väidab, et esmane võlausaldaja esitas arveid alusetult. Hageja ei nõustu selle väitega, kuna aprillikuu ja maikuu arved olid väljastatud MiNT Strong teenuse eest ning kõneteenust arvetel ei olnud. Kostja ei ole ülemineku ajal teise sideoperaatori juurde lõpetanud MiNT Strong teenust, vaid lõpetas kõneteenuse. Kostja kirjutab arvest, mille ta tasus graafiku järgi ning MiNT Strong tasust, et see oli suurem, kui kokku lepitud. Selles osas on samuti kostja valel arusaamal, kuna arve 2001889236 oli tehtud detsembrikuu eest, sellel ajal olid veel teised miinimumarved, aga MiNT Strong teenuse eest oli õige tasu märgitud arvel summas 12,72 eurot, so 199 krooni nagu ka lepinguga oli kokku lepitud. Alates jaanuarikuust 2011 olid uued limiidid ja ka jaanuarikuu eest esitatud arvel nr 2002044591 on limiidid õiged, kokku 31,96 eurot-500 krooni. Kostja ise on selle kinnitanud, kuid ekslikult arvas, et jaanuaris esitatud arvel detsembrikuu eest peaksid olema juba uued limiidid, mis sellel ajal veel ei kehtinud. Juhul, kui alates jaanuarist 2011 olid arved suuremad, kui limiidid olid kokku lepitud, siis see on just sellepärast, et kõik eritariifsed teenused ei lähe limiitide alla. Näiteks arvel 2002044591

on näha, et mobiilinumbri XXX on miinimumarves kõned mobiilidele ja sõnumid. Samal ajal omavahelised kõned on 0 eurot. Eritariifsed kõned on 0,239 eurot (kokku 8 tk). M-kaubandus ei lähe samuti limiidi alla, kuna see ei ole kõneteenus vaid muu teenus, selle numbriga oli ostetud ID-pilet 10,58 euro eest kokku 1 kord. Kostja oli kohustatud ka limiiditeenuse eest tasuma, mis samuti ei lähe miinimumarve hulka, vaid arvestatakse eraldi, kuna seda teenust kostja tellis tasu eest. Kostja väidab, et teenuse osutaja küsis alusetult internetiühendusega seotud mobiilinumbri XXX eest miinimum arvet. Hageja ei nõustu ka selle väitega, kuna lepingus nr. XXX on selgelt välja toodud, et selle numbriga saab teha kohalikke kõnesid ja sellega on seotud ka hinnapakett MiNT Strong. Kui sellelt numbrilt ei ole keegi kunagi helistanud, siis kostjal ei kao kohustus tasuda miinimumarvet samamoodi nagu teiste numbrite puhul. Kostja on seisukohal, et hageja küsib ebamõistlikult suure viivise ning kostjale on üllatuseks, et üldse seda küsitakse. Hageja juhib tähelepanu lepingutele, milles on viivisemäär kokku lepitud ja see on 0,15 %. Hagejale jääb arusaamatuks, miks teenuse osutaja peab märkima ka arvetel, et nõuab viivist, kui jääb arve tasumata. Sellise õiguse on teenuse osutaja endale reserveerinud juba lepingutega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 307,42 eurot ja viivised 307,42 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles hagile vastu. 2010. aasta jooksul toimusid XXXAS-is pidevalt kliendihaldus- ja arveldussüsteemi uuendused, mistõttu hilines X korduvalt mitme kuu vältel klientidele osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arvete väljastamisega. Tehnilised probleemid esinesid ka klientide iseteeninduse keskkonnas, mistõttu ei olnud võimlik jälgida kõnede eristust, saldo seisu, seatud limiitide täituvust jne. 16.10.2009 sõlmis kostja abikaasa XXX Sampo (Danske Bank) pangas otsekorralduslepingu X arvete tasumiseks. Kostjale teadmata põhjustel ei aktsepteerinud X pangas sõlmitud otsekorralduslepingut ning lepingu alusel kostja arvelduskontolt X telekommunikatsiooniteenuse arveid maha ei võtnud. Seega oli kostja teinud omalt poolt kõik selleks, et X saaks oma teenuste eest kostja arveldusarvelt võtta maha vajalikud summad. 28.05.2010 sõlmis kostja X s liitumislepingu nr XXX MiNT Strong mobiilse püsiühenduse loomiseks kostja elukohas Viimsis ning liitumislepingu nr XXX lisa (märkus: dokumendil ekslikult märgitud lepingu nr-ks XXX ), mille kohaselt väljastati kostjale mobiilse püsiühenduse kasutamiseks vajalikud võrguseadmed. Kuivõrd mobiilse püsiühenduse levi oli kostja elukohas ääretult halb, tagastas kostja internetiseadmed X juba 18.06.2010. MiNT Strong mobiilse püsiühenduse tasuta proovimise ajaks oli 3 nädalat, kui selle jooksul seadmed tagastati, ei kohaldatud käsitlustasu 1 000 krooni. Kuna kostja tagastas mobiilse püsiühenduse seadmed enne tähtaega, ei kohaldanud X käsitlustasu, kus X klienditeenindaja XXX on 1 000 kroonile joone peale tõmmanud. Seisuga 18.06.2013 lõpetati X ja kostja vaheline mobiilse püsiühenduse leping, number jäi sulgemata. 03.08.2010 väljastati kostjale X poolt arve summas 7 292,45 krooni. Arve saamisel pöördus kostja koheselt X esinduskontorisse Lasnamäe Centrum ́isse palvega selgitada, kuidas on kujunenud arvel toodud summa. X esinduskontorist ei osanud kostjale keegi anda adekvaatset selgitust, kuidas on arvel märgitud summa kujunenud ning enamasti viidati tehnilistele segadustele X arveldussüsteemis seoses süsteemi hiljutiste ulatuslike uuendustega. Pärast korduvaid tulutuid katseid saada X esinduskontorist selgitusi, mis moel on kujunenud kostjale 03.08.2010 väljastatud arve, tegi X esinduskontori Ülemiste Keskuse klienditeenindaja kostjale ettepaneku sõlmida X võlgnevuse tasumiseks maksegraafik ning seada rahalised limiidid olemasolevate mobiiltelefoninumbrite kasutamiseks (st Limiiditeenus STOPP). Limiidiks seati 500 krooni kolme telefoninumbri vahel: (i) numbrile XXX seati limiidiks 150 krooni, so ca 9,59 eurot, (ii) numbrile XXX seati limiidiks 250 krooni, so ca

15,98 eurot ja (iii) numbrile XXX seati limiidiks 100 krooni, so ca 6,4 krooni, kõik kokku 31,956 eurot. Telefoninumbrit XXX kostja ei kasutanud ning telefoninumber XXX oli seotud mobiilse püsiühendusega (so internetipulk), mille kostja oli juba 18.06.2010 lõpetanud. Limiidi ületamisel sulges X nimetatud telefoninumbrite väljahelistamise võimalused. 03.08.2010 esitatud arve ning kehtestatud limiidi tasumiseks leppisid kostja ja X kokku, et kostja tasub igakuiselt 2 979 krooni (190,39 eurot), kuni ca 8 000 kroonise (511,29 euro) võlgnevuse tasumiseni. Kostja tasus makseid vastavalt kokkulepitule. 12.11.2010 tasus kostja X 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.12.2010 tasus kostja X 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.01.2011 tasus kostja abikaasa X 44 eurot ning 14.01.2011 tasus kostja X 145,70 eurot. Kokku maksis kostja X 8 926,17 krooni ehk 570,49 eurot. Pärast 03.08.2010 arvest tuleneva võlgnevuse tasumist jätkas X kostjale arvete väljastamist, mis ei kajastanud kostja ja X vahelist kokkulepet kolmele kostjale kuuluva telefoninumbri osas kehtestatud limiite. Samuti jätkas X arusaamatul põhjusel kostjale arvete esitamist mobiilse püsiühenduse eest, kuigi kostjal puudusid isegi vahendid mobiilse püsiühenduse kasutamiseks. 01.03.2011 lahkus kostja X st ning asus mobiilsideteenust ostma AS XXX käest. AS XXX ise tegeles numbrite liikuvusega X st. X jätkas kostjale arvete väljastamist pärast X st lahkumist, arveid esitati mobiilse püsiühenduse eest veel ka aprillis 2011 ning mais 2011. Kostja on tasunud võlgnevusi X vastavalt kokkulepitule ning täitnud kostjale tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. X on rikkunud üldtingimustest tulenevaid kohustusi, mistõttu on X nõue kostja vastu vähemalt osaliselt põhjendamatu. Asjaolu, et kostja ei tasunud X poolt väljastatuid arveid täielikus ulatuses on selgitatav sellega, et kostja lähtus X sõlmitud kokkuleppest ning teenustele seatud limiitide kehtestamisest. Kostja poolt tellitud Limiiditeenuse STOPP tingimuste kohaselt saab vastavat teenust tellida kõiki X esindustes ning ka iseteenindusbüroos. Limiidi täitudes enam tasulistele numbritele helistada ei saa. Saab vaid kõnesid vastu võtta ja helistada tasuta numbritele. Soovi korral saad suurendada antud kuuks seatud limiiti või ootad kalendrikuu vahetumist, mil limiit uueneb automaatselt. Kostja ning X vahel kokkulepitud limiite X ei rakendanud. Samas sätestavad X üldtingimused üheselt mõistetavalt X kohustuse piirata kliendi soovil kliendi telefoninumbritel teenuste osutamist. Nimetatud kohustust X ei täitnud. Samuti ei selgitanud X kostjale mil moel on kostjale saadetud arved kujunenud, vaid viitas korduvalt kliendihaldus ning arveldussüsteemis läbiviidud infotehnoloogilistele uuendustele. Eeltoodust tulenevalt on X rikkunud ka üldtingimustest tulenevat selgitamise kohustust. X väljastas kostjale arveid, millel märgitud teenused ning hinnad ei ühti X üldtingimustes, hinnakirjas tooduga ning kostjaga sõlmitud lepingutega ja nende lõpetamistega, seetõttu jääb kostjale arusaamatuks, millest tulenevalt on kostjal hageja poolt märgitud ulatuses rahaline kohustus tekkinud. X jätkas kostjale mobiilse püsiühenduse eest arvete esitamist ka pärast seda, kui kostja oli mobiilse püsiühenduse seadmed tagastanud ning pooled lepingu kokkuleppelt lõpetanud. Seega on tasunõue mobiilse püsiühenduse eest alusetu ning põhjendamatu. Kuid isegi juhul, kui kostja ja X vahel sõlmitud leping mobiilse püsiühenduse jaoks oleks kehtinud, mis aga ei kehtinud, kuivõrd see lõpetati 18.06.2010, ei ühtiks X poolt esitatud arvetel toodud summad kostja poolt tellitud teenuse hinnakirjaga. X ei teavitanud kostjat pärast võlgnevuse tekkimisest viivisearvestuse kohaldamisest, viivise arvestust ei nähtu üheltki kostjale edastatud arvest (isegi mitte pärast võlgnevuse tekkimist), seetõttu on hageja poolt esitatud viivis kostja suhtes pahatahtlik. X rakendab oma klientidele ebamõistlikult suurt viivist, so 54 % aastas. Kostja on seisukohal, et esineb õiguslik alus hageja poolt esitatud viivisenõude vähendamiseks, eelkõige seetõttu, et kostja ei ole kordagi käitunud X suhtes pahatahtlikult, on pidevalt püüdnud võlgnevusi hüvitada, pidanud X läbirääkimisi ning X lõi kostjal arusaama, millest tulenevalt ei aimanud kostja mistahes

viivisearvestuse kohaldamist. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • XXXAS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: 24.08.2005 liitumisleping nr XXX, 28.05.2010 liitumisleping nr XXX, 10.11.2007 liitumisleping nr XXX, 02.07.2006 liitumisleping nr XXX, 02.07.2006 liitumisleping nr XXX, 28.05.2010 soodushinnaga müügileping (liitumislepingu nr XXX lisa), 12.11.2010 soodushinnaga müügileping (liitumislepingu nr XXX lisa) (tl 24-33, 87, 113-114, 115-116); • XXXAS edastas kostjale osutatud teenuste eest järgmised arved kokku summas 307,42 eurot: nr 2001889236, nr 2002044591, nr 2002172569, nr 2002320128 ja nr 2002464187 (tl 34-46); • lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi (tl 47-58); • 03.10.2011 loovutas XXXAS kostja vastase nõude põhisummas 307,42 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 23). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Kostja oli seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on arusaamatu ja põhjendamatu. Hageja leidis, et kostja rajas oma seisukohti valel arusaamal lepingutest ning teenustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja leidis, et on lõpetanud 18.06.2010 lepingu, mille alusel teenuseks oli MiNT Strong mobiilside. Lähtuvalt sellest hageja ei saaks nõuda praegu võlgnevust selle teenuse eest.

Hageja selgitas, et 18.06.2010 oli kostja poolt lõpetatud teine teenus, mille nimeks oli Kodu Wimax. Asja materjalidest nähtuvalt oli XXXAS ja kostja vahel sõlmitud leping XXX, mille alusel osutati kostjale teenust. Käesolevaks hetkeks on teenuste osutamine lepingu XXX alusel lõpetatud. Tegemist oli tootelepingu nr. XXX lõpetamise kokkuleppega (tl 89-90). Kohus on seisukohal, et antud leping ei ole seotud teenusega MiNT Strong. Käsitlustasu ei ole XXXAS selle eest võtnud, kuna leping oli lõpetatud õigel ajal. Hageja kinnitas, et kostja on tagastanud kõik seadmed. Hageja selgitas, et Kodu Wimax teenuse asemele kostja võttis endale MiNT Strong teenuse, mis on tasumata arvetel ka kajastatud ning seotud mobiilinumbriga XXX . Käesolev teenus oli võetud lepinguga XXX ja leping allakirjutatud kostja poolt 28.05.2010. Kostja leidis, et esmane võlausaldaja esitas arveid alusetult. Hageja täpsustas, et aprillikuu ja maikuu arved olid väljastatud MiNT Strong teenuse eest ning kõneteenust arvetel ei olnud. Kostja ei ole ülemineku ajal teise sideoperaatori juurde lõpetanud MiNT Strong teenust, vaid lõpetas kõneteenuse. 16.10.2009 sõlmis kostja abikaasa pangas otsekorralduslepingu XXXAS arvete tasumiseks (tl 96). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul ei oma otsekorraldusleping antud asjas enam tähtsust. 03.08.2010 väljastas XXXAS kostjale arve summas 7 292,45 krooni (tl 91). XXXAS ja kostja sõlmisid võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku. Lisaks seati rahalised limiidid olemasolevate mobiiltelefoninumbrite kasutamiseks (st limiiditeenus STOPP). Limiitide kehtestamiseks vormistati XXXAS iseteeninduskeskkonnas vastavad piirangud. Kostja tasus makseid vastavalt kokkulepitule. 12.11.2010 tasus kostja XXXAS-ile 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.12.2010 tasus kostja XXXAS-ile 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.01.2011 tasus kostja abikaasa XXXAS-ile 44 eurot ning 14.01.2011 tasus kostja XXXAS-ile 145,70 eurot (tl 9395). Pärast 03.08.2010 arvest tuleneva võlgnevuse tasumist jätkas XXXAS kostjale arvete väljastamist, mis ei kajastanud kostja ja XXXAS-i vahelist kokkulepet kolmele kostjale kuuluva telefoninumbri osas kehtestatud limiite. Samuti jätkas XXXAS kostjale arvete esitamist mobiilse püsiühenduse eest, kuigi kostjal puudusid isegi vahendid mobiilse püsiühenduse kasutamiseks. Jaanuaris 2011 esitas XXXAS kostjale arve nr 2001889236, mille kohaselt pidi kostja tasuma mobiilse püsiühenduse eest lisaks fikseeritud tasule ka miinimumarve kasutamata summa 20,282 eurot (sh käibemaks). Kokku pidi kostja tasuma MiNT Strong mobiilse püsiühenduse eest 33,002 eurot. Sarnane olukord kordub ka arvel nr 2002172569, kus kostjal on esitatud lisaks fikseeritud tasule ka miinimumarve kasutamata summa 9,953 eurot. Hageja selgitas, et kuna arve 2001889236 oli tehtud detsembrikuu eest, olid sellel ajal veel teised miinimumarved, aga MiNT Strong teenuse eest oli õige tasu märgitud arvel summas 12,72 eurot, so 199 krooni nagu ka lepinguga oli kokku lepitud, mis nähtub ka kostja poolt lisatud hinnakirjast MiNT Strong teenuse maksumuse kohta (tl 99). Alates jaanuarikuust 2011 olid kehtestatud uued limiidid ja ka jaanuarikuu eest esitatud arvel nr 2002044591 on limiidid õiged, kokku 31,96 eurot (500 krooni). Kostja ise on selle kinnitanud, kuid arvas ekslikult, et jaanuaris esitatud arvel detsembrikuu eest peaksid olema juba uued limiidid, mis sellel ajal veel ei kehtinud. Juhul, kui alates jaanuarist 2011 olid arved suuremad kui limiidid olid kokku lepitud, siis see on just sellepärast, et kõik eritariifsed teenused ei lähe limiitide alla. Arvel 2002044591 on näha, et mobiilinumbri XXX on miinimumarves kõned mobiilidele ja sõnumid. Samal ajal omavahelised kõned on 0 eurot. Eritariifsed kõned on 0,239 eurot (kokku 8 tükki). M-kaubandus ei lähe samuti limiidi alla, kuna see ei ole kõneteenus, vaid muu teenus, selle numbriga oli ostetud ID-pilet 10,58 euro eest kokku 1 kord. Kostja oli

kohustatud ka limiiditeenuse eest tasuma, mis samuti ei lähe miinimumarve hulka vaid arvestatakse eraldi, kuna seda teenust kostja tellis tasu eest (tl 35-36). Kostja väidab, et teenuse osutaja küsis alusetult internetiühendusega seotud mobiilinumbri XXX eest miinimum arvet. Hageja ei nõustu ka selle väitega, kuna lepingus nr. XXX on selgelt väljatoodud, et selle numbriga saab teha kohalikke kõnesid ja seotud on sellega ka hinnapakett MiNT Strong. Kui sellelt numbrilt ei ole keegi kunagi helistanud, siis kostjal ei kao kohustus tasuda miinimumarvet samamoodi nagu teiste numbrite puhul. Samuti on hageja esitanud kohtule soodushinnaga müügilepingu, mille alusel küsis XXXAS lepingute käsitlustasu, mis on samuti arvetel märgitud. Samuti on kostja kohtule esitanud väljavõtted erinevatest ajalehte artiklitest (tl 82-86). Kohus jätab eelpool nimetatud tõendid tähelepanuta, kuna antud artiklitest ei nähtu, kas ja kuidas seonduvad need käesoleva vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingute alusel võlgnevus summas 307,42 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt X XXX AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel X poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 9). Hageja arvestas viivised alates iga arve sissnõutavaks muutumises kokku summas 342 eurot. Tegutsedes hea usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 307,42 eurot. Kostja ei nõustunud viivisenõudega, kuna viivisearvestus on pahatahtlik. Kostja palus hageja poolt esitatud viivisenõuet vähendada. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Hageja on kostjale edastanud arved, millel oli märgitud maksetähtajad. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Samuti on kostja märkinud, et kostja ei ole tasunud XXXAS-i poolt väljastatud arveid täies ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-70-09 jõudnud seisukohale, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas lepingutes kokku leppinud, seega oli kostja nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjatelt väljamõistmisele. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.