Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX (X , isikukood XXX ) ja XXX (isikukood XXX) solidaarselt XXX (isikukood XXX) kasuks 1251,78 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend üks eurot ja 78 senti).
3.Jätta hageja menetluskulud 52 % ulatuses kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena 104 eurot (ükssada neli eurot). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-13-2810 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
1.XXX (edaspidi hageja) esitas 18.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(X ) (edaspidi kostja I) ja XXX (edaspidi kostja II) vastu võlgnevuse summas 1 354,69 eurot väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.01.2013 võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväited. 26.03.2013 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti võlanõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagi-menetluses (tl 2-27). Hagi asjaolud ja hageja nõue
2.Hageja esitas kostjate vastu Harju Maakohtusse hagi üüri, kõrvalkulude ja viiviste nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja, kostja I ja kostja II 08.02.2012 üürilepingu, millega hageja andis kostjate kasutusse eluruumi aadressil XXX , Tallinn. Üürilepingu kohaselt kohustusid kostjad tasuma hagejale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üks kord kalendrikuus üüri summas 280 eurot, lisaks üürile olid kostjad kohustatud tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid ja tagatisraha ettemaksuna summas 280 eurot (esimese osa summas 100 eurot hiljemalt 10.02.2012 ja teise osa summas 180 eurot hiljemalt 18.02.2012). Kostjad tasusid üüri ja kõrvalkulud (kommunaalkulud, v.a elektrienergia) hageja arveldusarvele Swedbank AS-is ja saadud summast tasus hageja KÜ-le XXX kommunaalkulude eest. Elektrienergia arvete eest tasusid kostjad (üürnikud) teenuseosutajale ise. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad üürilepingust tulenevaid kohustusi, tasudes 2012 märtsikuu eest üüri vaid 75 eurot, jäädes hagejale võlgu 205 eurot, millise summa hageja kostjate poolt järgnevatel kuudel kuni augustini igakuiselt makstud üürisummast 280 eurot maha arvestas. 20.08.2012 helistas kostja I hagejale ja teatas, et alates 01.09.2012 nad kostjaga II enam hagejale kuuluvas eluruumis ei viibi. Hageja ja kostjad kohtusid korteris 08.09.2012, kus kostjad andsid hagejale üle eluruumi võtmed, kuid võlgnevust tasuda ega eluruumi üürilepingut lõpetada kostjad ei soovinud, samuti jätsid nad kandmata kulutused seoses lõhutud aknaklaasiga. Hageja väitel nõustusid kostjad kohtumisel, et eluruumi eest tuleb neil seoses lepingu kehtivusega jätkuvalt üüri tasuda ning samuti tasuda kõik võlgnevused hiljemalt 10.09.2012. Antud lubadusi ja kohustusi kostjad ei täitnud. Kuna kostjad enam hageja telefonikõnedele ei reageerinud ja hageja ei teadnud kostjate uut elukohta, luges hageja üürilepingu seisuga 31.12.2012 erakorraliselt lõppenuks. Hageja leiab, et kostjad võlgnevad tasumata üüri eest (saamata jäänud tulu) 1325 eurot (4x 280 +205), kõrvalkulude eest 206.72 eurot, kahjuhüvituse lõhutud aknaklaasi näol 120,78 eurot, tasumata tagatisraha 280 eurot, viivised üüri maksmisega viivitamise eest 252,86 eurot ja tagatisraha maksmisega viivitamise eest 221,9 eurot (tl 81-85). 3.Hageja esitas 03.08.2013 seisukoha kostjate vastusele. Hageja on seisukohal, et kui kohus tuvastab, et kostjad on täitnud üürilepingu punktis 7.2 sätestatud kohustuse tagatisraha osas seaduspäraselt, loobub hageja tagatisraha ja selle viiviste nõudest summas 501,9 eurot (280+221,90). Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostjad ei ole teda teavitanud tagatisraha tasumisest otse XXX OÜ arveldusarvele. Hageja kinnitab, et hageja ja kostjad on teinud ainult ühe sularahatehingu, tasudes hagejale sularahas veebruarikuu üüri summas 280 eurot vahetult pärast üürilepingu sõlmimist (08.02.2012) üürilepingu sõlmimise päeval. Muid sularahatehinguid hageja kostjatega teinud ei ole. Hageja leiab ka, et seadusi ja lepingut eiravate kostjate tegevus tekitas hagejale kahju, kellel ei olnud võimalik leida uut üürniku, ruumid seisid tühjana ja tõid hagejale lisakulutusi. Kommunaalkulude arvetelt
2-13-2810 nähtuvalt ei ole korteris XXX tarbitud perioodil 01.09.2012-31.12.2012 ei sooja ega külma vett ning sellest tulenevalt ei ole KÜ XXX esitanud ka hagejale arvet veetarbimise eest (tl 162-167). Kostjate vastused hagile ja täiendavad vastuväited
4.Kostja I vaidles oma vastuses hagile täies ulatuses vastu, millega avaldas oma nõustumust ka kostja II. Kostjate vastuse kohaselt on hageja nõue tagatisraha osas on alusetu, kuna see on tasutud XXX OÜ arvelduskontole 08.03.2012 (ülekande tegi XXX ). Kostjad võtavad omaks, et neil tekkis märtsikuus 2012 üürivõlg, mille osas lepiti hagejaga kokku, et võlg makstakse kolme kuu jooksul osade kaupa sularahas, ja nii kostjad ka tegid. Edaspidi maksid kostjad üüri ja makse korralikult, kandes raha hageja arvele ja väiksemad summad anti üle sularahas (siis kui hageja neil korteris kord kuus käis) ning nimetatud asjaolusid tõendavad konto väljavõtted ja kostjate enda ütlused. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks teatanud üürilepingu kehtivuse ajal neile võlgnevusest. Kuna 2012 suve alguses hakkasid kostjate väitel neid terroriseerima naabrid, otsustasid nad korterist välja kolida. Kostja I väitel helistas ta 08.08.2012 hagejale ja teatas, et nad kolivad 08.09.2012 korterist välja. Tähtaja määramisel lähtus kostja I asjaolust, et nende üürileping algas 8. kuupäeval ja sellega oli kuu aega etteteatatud, nagu üürilepingus kirjas. Hageja külastas neid korteris 20.08.2012 ja pooled arutasid, kui palju tuleb 08.09.2012 seisuga üürilepingu lõpetamisel maksta: üür 280 eurot, kommunaalkulud umbes 70 eurot, elekter 66 eurot, akna eest umbes 100 eurot, kokku 516 eurot. Antud summas võttis hageja maha tagatisraha 280 eurot ja kokku tuli 236 eurot. Seejärel kohtus kostja II hagejaga 08.09.2012 Õismäe tee korteris, kostja I jäi haigete lastega koju. Kostjate väitel kohtumisel hagejaga maksis kostja II hagejale 70 eurot ja lubas ülejäänud summa kanda hageja pangaarvele. Kostja II tagastas hagejale ka kaks paari korteri võtmeid. Hageja väide, nagu ei oleks kostja II soovinud 08.09.2012 kohtumisel üürilepingut lõpetada, on paljasõnaline, kuna pärast võtmete üleandmist puudus kostjatel igasugune huvi üürilepingu jätkamise vastu. Vaieldava võlgnevuse olemasolu ei saa kostjate hinnangul olla seotud üürilepingu kehtivusega ning hagejal oli võimalik rahuldada oma nõue XXX OÜ-le tasutud tagatisraha arvelt (tl 99-103,159). Kostjad leiavad, et kuna nad olid üüripinna poolte vahelisest kokkuleppest tulenevalt vabastanud septembris 2012, ei saanud mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et nad peale seda oleksid soovinud jätkata lepingu täitmist. Hageja ka teatas üürilepingu lõpetamisel, et kavatseb korterit ise kasutama hakata. Kostjad leiavad, et korteri ülesütlemisavaldus on kehtiv ning seetõttu on pooltevaheline üürisuhe septembris 2012 kokkuleppel lõppenud ja hagejal puudub alates 08.09.2012 alus üüri ning viivse nõudmiseks (tl 99-103,159). 5.Kostja I teatas 21.08.2013 e-kirjaga kohtule, et elektrivõlast on tasutud 60,69 eurot (tl 179). Kohtuistung
6.12.09.2013 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 186-189). Hageja nõustus, et kahed korteri võtmed on kostjad talle 08.09.2012 üle andnud. Hageja selgituste kohaselt ei saanud ta nendega üürilepingut võla tõttu lõpetada, kostjad pidid 10.09.2012 kõik võlad ära maksma ja kostjad teadsid, et kui nad võlga ära ei maksa, siis läheb üürileping edasi. Hageja seletas, et kui kostjad oleks 10.ndal võla ära maksnud, siis ta oleks kirjutanud üürilepingule peale, et üürileping lõpetatud ja oleks allkirja peale märkinud. Kirja teel ei saanud hageja kostjatega pärast seda enam ühendust võtta, kuna ta ei teadnud, kus nad elavad. Hageja esitas kohtule kostja II poolt 08.09.2012 antud võlakirja hagejale ja sellest nähtub, et kostja II tunnistas võlga summas 482 (ilma tagatisrahata 280). Hageja märkis, et võlakirjas on aknaklaasi vahetuse osas ebatäpsus, alguses pidi see maksma minema 95 eurot, kuid pärast tehti kirjalik pakkumine 120 euro peale. Samuti hageja nõustus, et võlakirja kohaselt kostjate kommunaalkulude võlgnevus oli 80 eurot.
2-13-2810 Kostja I selgituste kohaselt jäädi tõepoolest esimene kuu võlgu (70 eurot) ja kokku lepiti, et see läheb tagatisrahast maha. Kostjad maksid tagatist ühe kuu üüri ulatuses. Samas, 70 eurot maksis kostja I ära juunikuus sularahas. Aknaklaasi, mis läks esimese kuu jooksul katki, eest nõustusid kostjad maksma ja see kohustus on täitmata. Kostja I leiab, et kuna ta ei teadnud hageja aadressi, ei saanud ta kirjalikult üürilepingu lõpetamisest ette teatada ja seetõttu helistas ta hagejale 20.08.2012. Helistamisel teatas kostja I, et üürilepingu lõpetavad nad 08.09.2012, kuna kostjad olid sisse kolinud samuti 08.09 ja et nii oleks lihtsam üüri arvestada. Kostjad kolisid välja juba augusti lõpus. 08.09.2012 maksid nad hagejale sularahas. Kostja II seletuse kohaselt käis ta 08.09.12 korteris võtmeid üle andmas ja tahtis lepingut lõpetada, kuid hageja ei olnud sellega nõus, ütles, et on võlg. Kostja II seletuse kohaselt tunnistavad nad võlga akna osas 120,78 eurot, elektri arvest 6 eurot, üürivõlast 205 eurot ja 80 eurot kommunaalkuludest. Kostja II tunnistab, et on hageja poolt kohtule esitatud võlakirja kirjutanud. Hageja ütles, et ei lõpeta lepingut enne seda, kui võlg on tasutud. 10.septembril pidi ta saama preemiat, kuid preemiat ta ei saanud ja võlga ei olnud võimalik maksta.
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse koos hageja täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb üürilepingust (VÕS § 271). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürlepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad on võlgnevusest osaliselt sularahas või OÜ-le XXX (tagatisraha) tasunud ning kas kostjate poolt hagejale korterivõtmete üleandmist 08.09.2012 tuleb lugeda üürilepingu lõpetamiseks. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostjad on 08.02.2012 sõlminud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjate kasutusse elamiseks eluruumi aadressil XXX , Tallinn, tähtajaga 08.02.2013 ning kostjad kohustusid tasuma hagejale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri üks kord kalendrikuus 280 eurot 12.kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest ette arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX , kommunaalteenuste eest vastavalt esitatavatele arvetele ja üürilepingu punktides 2 kuni 7 nimetatud maksete eest mittetähtaegse tasumise korral maksma viivist 0,25% tasumata jäetud summast iga päeva eest. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel; punkti 4.2 kohaselt on üürnikul õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades selles üürileandjale kirjalikult ette üks (1) kalendrikuu; punkti 5.1 kohaselt annab üürnik eluruumi üleandmisel üürileandjale üle eluruumi võtmed ning vabastab eluruumi enne eluruumi üürileandjale üleandmist; punkti 6.1 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, kirjaliku vormi mittejärgimiseta on muudatused tühised; punkti 7.2.1 kohaselt hoiustatakse tagatisraha XXX OÜ arveldusarvel, mille XXX OÜ tagastab üürnikule vastavalt üürilepingu punktile 7.3 ja võlaõigusseaduse § 308 lähtuvalt (tl 66-70);
2-13-2810 -
-
kostjad tasusid hagejale sularahas veebruarikuu üüri summas 280 eurot vahetult pärast üürilepingu sõlmimist (08.02.2012) üürilepingu sõlmimise päeval; kostja I helistas 20.08.2012 hagejale ja teatas, et kostjad lõpetavad üürilepingu 08.09.2012; hageja ja kostja II kohtusid 08.09.2012 hageja korteris ja kostja II tagastas hagejale eluruumi kaks komplekti võtmeid; kostja II andis hagejale 08.09.2012 kirjaliku võlakirja, et kostjad võlgnevad hagejale 205 eurot üüri võlgnevusena, 95 eurot akna eest, 80 eurot augustikuu kommunaalkulude eest, 67 eurot elektri eest, 20 eurot septembrikuu kommunaalkulude ja 15 eurot septembri elektri eest, so kokku 482 eurot, millisest võlgnevusest tagatisraha 280 eurot mahaarvestatuna moodustab võlgnevuse jääk 202 eurot (tl 183); kostjad on tasunud 21.08.2013 elektrivõla summas 60,69 eurot (tl 180); XXX on tasunud Liis X eest XXX OÜ-le 08.03.2012 summa 310 eurot, millise summa sees on korteri XXX üüri vahendustasu viimane osa 30 eurot ja tagatisraha 280 eurot (tl 109);
10.Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXX ütluste kohaselt viimasel kohtumisel XXX korteris, kus viibisid tema, XXX ja XXX , sularaha üleandmist XXX (kostja II) poolt XXX ei toimunud. Kohtumisel käis XXX ja XXX vahel põhiliselt jutt selle üle, et üürnikel olid võlgnevused (sh üürivõlgnevus), elektriarved ja kommunaalkulud ning kokku lepiti, et võlgnevus tasutakse 10. septembriks. Üürilepingu jätkamise ja korteri võtmetega seonduvat tunnistaja ei mäleta (tl 188).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on tähtaegselt sõlmitud üürilepingu (08.02.2013 p 1.5) seisuga 08.09.2012, so ennetähtaegselt lõpetanud või kehtis see pärast seda tähtaega edasi kuni hageja poolt lepingu ülesütlemiseni 31.12.2012. VÕS § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas võlasuhte lõpetamise kokkuleppega (p 4) ja lepingu ülesütlemisega (p 6). Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel; punkti 4.2 kohaselt on üürnikul õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades selles üürileandjale kirjalikult ette üks (1) kalendrikuu.
12.Kohus leiab, et kuigi VÕS § 13 tulenevalt võisid pooled üürilepingu lõpetada omavahelisel kokkuleppel ka muus vormis kui üürniku poolt 1-kuulise kirjaliku etteteatamisega (p 4.2.), ei saa kohus lugeda kostjate poolt korterivõtmete üleandmist hagejale 08.09.2012 lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt kui kostjad oleksid 10.09.2012 tasunud ära jooksva võlgnevuse, oleks ta nõustunud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et hageja ei nõustunud lepingut enne lõpetama kui kostjate poolt on tasutud 08.09.2012 võlakirja kohaselt määratud võlgnevus. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi tasumine toimuma 10.09.2012, kuid kostjad seda ei teinud. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et pooled sõlmisid üürilepingu lõppemise osas äramuutva tingimusega kokkuleppe (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1, lg 3), st üürilepingu lõppemine poolte kokkuleppel ilma seaduses ettenähtud kohustuslikku kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi järgimata (VÕS § 325) sõltus tingimusest, kas kostjad tasuvad ära selleks ajaks tekkinud võlgnevuse või mitte. Kuna kostjad seda ei teinud, on põhjendatud hageja seisukoht, et tingimused üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel ei olnud täidetud.
13.Kostja I on oma vastuses märkinud, et alus kostjapoolseks üürilepingu ülesütlemiseks tuleneb VÕS § 313 lg 1, mille kohaselt kumbki pool võib üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. VÕS § 313 lg 2 kohaselt erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel on lubatud eelkõige VÕS § 314-319 nimetatud asjaoludel. Kostja vastusest tulenevalt tugineb ta väitele, et 2012 suve alguses hakkasid kostjaid terroriseerima naabrid, millest teavitati telefoni teel ka hagejat, kuid viimane ütles, et ta ei saa midagi selles osas teha. Kostjad otsustasid, et kaua nad seda enam ei talu ja kolivad nad välja. Samuti väidab kostja I, et hageja teatas, et kavatseb korterit ise kasutama hakata. Kohus selgitab
2-13-2810 täiendavalt, et üürilepingu lõpetamisel ülesütlemisega peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Üürisuhe on oma olemuselt kestvussuhe ja kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196, erinormid tulevad üürilepingu kohta VÕS-i eriosast (VÕS § 313-319). Kohus märgib, et ka VÕS § 313 kohaldamise puhul kehtib kirjaliku ülesütlemise vormi kohustuslikkus (VÕS § 325 lg 1). Üürilepingu ülesütlemine toimub ühepoolse tahteavalduse esitamisega teisele poole ja see jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus tuleb ka teisele poolele edastada. Seejuures kehtivad TsÜS § 69 üldised tahteavalduse kättesaamise nõuded. Kuigi kohus loeb tõendatuks, et kostja I on telefoni teel andnud hagejale teada üürilepingu ülesütlemisest, siis avaldusi lepingu ülesütlemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohtule ei ole esitatud. Seetõttu kohus leiab, et kuna kostjad ei ole järginud ülesütlemiseavalduse osas seaduses sätestatud vorminõuet, on selline ülesütlemine on kehtetu (VÕS § 325 lg 5).
14.Lähtudes asjaolust, et kostjad ei ole kehtivalt hageja ja kostjate vahel 08.02.2012 sõlmitud üürilepingut üles öelnud, on põhjendatud lugeda, et üürileping kehtis hageja ja kostjate vahel kuni 31.12.2012, millele tugines hageja oma nõuet esitades. Seega on hagejal õigus nõuda lisaks kostjate jooksvale võlgnevusele kuni 08.09.2012 summas 472.47 eurot (üürivõlg 205 eurot + elektrivõlg 66,69 eurot + kahjuhüvitis lõhutud akna eest 120,78 eurot + kommunaalkulude võlgnevus 80 eurot) ka saamatajäänud üüri perioodi eest september - detsember 2012 summas 1120 eurot (4 x 280). Kokku moodustab kostjate solidaarvõlgnevus hageja ees (VÕS § 65) summa 1592,47 eurot (472.47 + 1120), millist summat tuleb vähendada kostjate poolt tasutud tagatisraha arvel 280 eurot ja tasutud elektrivõla arvel 60,69 eurot, seega moodustab kostjate põhivõlgnevus 1251,78 eurot (1592,47-280-60,69).
15.Viivisnõude osas (VÕS § 101 p 6, 113) on kostjad esitanud taotluse sellega mittearvestamiseks, kuna tegemist on hea usu vastase nõudega või kui kohus peab vajalikuks viivise välja mõista, tuleks seda vähendada. Tasumata üürilt on hageja arvestanud viivist summas 252, 86 eurot. Kohus leiab, et tagatisraha nõudelt viivise nõue on põhjendamatu, kuna kostjad on tagatisraha tasunud. Kohus nõustub, et olukorras, kus kostjad ei ole üüritud korterit 4 kuu vältel kasutanud, kuid peavad selle eest maksma üüritasu, oleks viivise nõudmine vastuolus TsÜS § 138 lg 2, mille kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega tuleks viivisenõue jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (summas 1251,78 eurot hageja poolt nõutud summast 2 407,26 eurot), tuleb hageja menetluskuludest jätta 52 % kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud tasutud riigilõivu näol 200 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud (tl 92). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kasuks kostjatelt välja mõista 104 eurot.
2-13-2810 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.