Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(16)

2-11-2946 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagiavalduses (t.l.-1-5, I kd) esitas hageja nõude välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 3564,77 eurot, intress 12,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 3551,23 eurot, kokku 7128,54 eurot. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja I 08. augustil 2005 kasutusrendilepingu nr 250808VM, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kaubiku Hyundai H-1 Long CRDI AAC, registrinumbriga XXX, maksumusega 340 490 krooni ehk 21 761 eurot. Kostja I kohustus maksma kaubiku kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15. augustini 2010 vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja I tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustuse masked. Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokku lepitud tähtajal ning hageja esitas 21. juulil 2009 kostjale I vara tagastamise nõude. Hageja teatas 18. augustil 2009 kostjale I, et hageja alustas vara müüki alghinnaga 90 000 krooni ehk 5752,05 eurot. Hageja lõpetas lepingu 21. augustist 2009 ning lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks täies ulatuses. Hageja tegi peale lepingu lõpetamist vara realiseerimisel kulutusi ning esitas 02. detsembril 2009 kostjale I lepingust ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahaliste kohustuste tasumise nõude. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokku lepitud määras 0,5% päevas. Lepingu lõpetamise seisuga moodustas viivis 165,62 eurot ja peale lepingu lõpetamist, alates 11. detsembrist 2009 kuni 19. jaanuarini 2011 põhinõudelt 3564,77 eurot 404 päeva eest 7200,83 eurot. Hageja vähendab viivist 3385,61 euroni. Hageja nõuab kostjalt I intressi tasumist. Lepingu kohaselt oli intressi määraks kokku lepitud 5,5% aastas ning kostja I pidi intressi tasuma vastavalt maksegraafikule. Kostja I poolt on tasumata intress kokku 12,54 eurot. Hageja väitel on hageja ja kostja II vahel 08. augustil 2005 sõlmitud käendusleping nr KÄ250808VM käendaja maksmumvastutusega 376 241,45 krooni ehk 24 046,21 eurot. Hageja esitas

2-11-2946 Kostja I vastus Vastuses hagiavaldusele (t.l.-38-42, I kd) kostja I võtab hagi õigeks osaliselt. Kostja I vaidlustab põhinõude summa ja viiviste summa. Kostja I nõustub hageja väidetega, et hageja ja kostja I sõlmisid 08. augustil 2005 kasutusrendilepingu nr 250808VM, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kaubiku Hyundai H1 Long CRDI AAC, registrinumbriga 296AVG, maksumusega 340 490 krooni ehk 21 761 eurot. Kostja I kohustus maksma kaubiku kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15. augustini 2010 vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustuse masked. Hageja esitas 21. juulil 2009 kostjale I vara tagastamise nõude ning teatas 18. augustil 2009 kostjale I, et hageja alustas vara müüki alghinnaga 90 000 krooni ehk 5752,05 eurot. Kostja väitel tagastas ta kaubiku Hyundai H-1 Long CRDI AAC, registrinumbriga XXX hagejale, kuid sealjuures hageja ei tagastanud kostjale I kostja I poolt kaubikule paigaldatud signalisatsiooni seadmeid, mille väärtus on 377 eurot. Seega tuleb põhivõla summat vähendada 377 euro võrra. Kostja väitel realiseeris hageja kaubiku hinnaga 69 166,67 krooniga (lisandub käibemaks). Kostja I leiab, et kaubiku realiseerimise ajal oli Eestis kasutatud sõidukite turul seitse sarnast sõidukit keskmise hinnaga 105 000 krooni. Sarnase kaubiku kaubiku Hyundai H-1 Long CRDi 103 kW väljalaskeaasta 2005 turuhind oli vähemalt 92 119 krooni ehk 5890 eurot. Seega tuleb põhivõla summat vähendada 1467 euro võrra. Kostja I väitel ei ole kostja I kohustatud tasuma liikluskindlustuse makseid alates augustist 2009, kuna kaubik ei olnud enam kostja I valduses, kindlustusmakseid peab tasuma sõiduki omanik. Seega tuleb põhivõla summat vähendada 211,76 euro võrra. Kostja väitel ei ole põhjendatud sõiduki realiseerimise tasu 4150 krooni, hageja ei ole tõendanud, millest koosnes vahendustasu. Kostja väitel on vahendustasu mitte rohkem kui 2000 krooni. Seega tuleb põhivõla summat vähendada 137 euro võrra. Kostja väitel moodustab kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev põhivõlgnevus eelnevalt toodud arvestuse järgi mitte rohkeem kui 1749,01 eurot. Viivise osas esitas kostja I vastuväite, et kuna põhivõlgnevuse summa on mitte rohkem kui 1749,01 eurot, ei või viivise summa olla rohkem kui 1749,01 eurot. Kostja I leiab, et hageja ei ole esitanud hagi õigeaegselt ning sellega on ise põhjustanud olukorra, kus kostjale on arvestatud ebamõistlikult suur viivis. Hageja pidi hagi esitama 2010 aasta mais, et vähendada kostjale I arvestatavat viivist miinimumini. Kuna hageja hagi nimetatud tähtajaks ei esitanud, on hageja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I leiab, et viivise määr on ebamõistlikult suur ning palub kohtul viivise nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni s.o 1749,01 euroni. Kostja I leiab, et kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev põhivõlgnevus peab olema 1749,01 eurot ja viivis 1749,01 eurot. Kostja I palub vastuses hageja seisukohtadele (t.l.-82-83, I kd) tunnistada kasutusrendileping nr 250808VM kehtetuks, kuna hageja esindaja ei selgitanud kostjale I lepingu lepingu sisu ega ei tõlkinud kostjale I lepingu teksti. 3(16)

2-11-2946 Kostja I esitas vastuväite (t.l.-93-94, I kd), milles vaidlustab vara, kaubiku Hyundai H-1 Long CRDI AAC jääkmaksumuse ning palub kohtul määrata liisingueseme Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW (2005.a.) jääkmaksumus 02. detsembri 2009 seisuga. Kostja I vastuväite kohaselt on sarnase sõiduki Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW 2005.a. turuhind 92 119 krooni ehk 5890 eurot. Kostja II vastus Kostja II nõustub hageja väitega, et hageja ja kostja I sõlmisid 08. augustil 2005 kasutusrendilepingu nr 250808VM, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kaubiku Hyundai H1 Long CRDI AAC, registrinumbriga XXX, maksumusega 340 490 krooni ehk 21 761 eurot. Kostja I kohustus maksma kaubiku kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15. augustini 2010 vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja I tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustuse masked ning et hageja ja kostja II vahel on 08. augustil 2005 sõlmitud käendusleping nr KÄ-250808VM käendaja maksmumvastutusega 376 241,45 krooni ehk 24 046,21 eurot kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja II esitas vastuses hagiavaldusele kostjaga I identsed vastuväited (t.l.-49-53, I kd). Lisaks esitas kostja II vastuväite, et käenduslepingu sõlmimisel ei olnud kostjale II selgitatud lepingu mõistet ega sisu, samuti ei tõlgitud kostjale II lepingu teksti ega antud talle lisateavet vene keeles; kostjat II ei teavitatud lepingust tulenevatest õigustest, kohustustest ega vastutusest. Kostja II esitas hagejale küsimused (t.l.-98, I kd) liisingueseme Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW (2005.a.) jääkmaksumuse määramiseks. Kostja II soovis saada vastust küsimustele, kas liisinguese Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW 2005.a. oli põhivara Sampo Liisingu AS arvel; mis oli põhivara kulumi arvestuse meetod ja põhimõtted Sampo Liisingu AS-l; kas liisinguese Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW 2005.a. oli põhivara hageja arvel; mis on põhivara kulumi arvestuse meetod ja põhimõtted hageja ettevõttes. Kostja II palub vastuses hageja seisukohtadele (t.l.-103-105, I kd) tunnistada käendusleping nr KÄ-250808VM kehtetuks, kuna hageja esindaja ei selgitanud kostjale II lepingut ega ei tõlkinud kostjale II lepingu sisu. Hageja seisukoht kostjate vastuväidete osas Hageja vastas (t.l.-107-108, I kd) kostja I taotlusele määrata liisingueseme Hyundai H1 2,5 CRDi 103 kW (2005.a.) jääkmaksumus 02. detsembri 2009 seisuga ja kostja II küsimustele ning selgitas, et vara jääkmaksumus panga bilansis kujuneb vastavalt lepingus kokku lepitud maksetele (põhiosa pluss kokku lepitud intressimakse).Vara maksumuse saldo, s.o vara maksumuse tasumata jääk peale lepingu lõpetamist oli 102 126,84 krooni ehk 6527,09 eurot. Vara võõrandati hinnaga 69 166,67 krooni (ilma käibemaksuta) ehk 4420,56 eurot. Vara soetusmaskumuse tasumata osa on 32 960,16 krooni ehk 2106,54 eurot (102 126,84 – 69 166,67 = 32 960,17 krooni). Hageja esitas kohtule kokkuvõtte oma väidetest ja seisukohtadest kostja vastuväidete osas (t.l.183-187, I kd). Hageja märgib, et hageja on 22. märtsi 2011 menetlusdokumendiga esitanud 30. juuli 2009 vara üleandmise- vastuvõtmise akt ja 06. augusti 2009 kontrollakti, millelt nähtub kostja I poolt hagejale tagastatud sõiduki tehniline olukord ja hinna pakkumine sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamiseks, liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulusid hageja sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamiseks ei kandud. Lisaks esitas hageja 22. märtsil 2011 menetlusdokumendiga 4(16)

2-11-2946 müügisoovituse, millelt nähtub, et arvestades sõiduki tehnilist olukorda, soovitas Tehase Auto OÜ alustada hagejal sõiduki müüki hinnaga 90 000,00 krooni. Hageja teavitas 18. augusti 2009 teatisega kostjat I, et on alustanud liisinglepingu esemeks olnud kaubiku müüki alghinnaga 90 000,00 krooni. Juhul, kui sõidukit ei õnnestu määratud hinnaga müüa ühe kuu jooksul, on hageja sunnitud müügihinda alandama, lisaks juhtis hageja kostja I tähelepanu asjaolule, millist kanalit pidi on kostjal võimalik jälgida sõiduki müügiprotsessi. Lisaks juhtis hageja kostja I tähelepanu asjaolule, et sõiduki müügiga kaasnevad kulud ja samuti sisaldab vara müügihinnas käibemaks, mis tuleb vastavalt käibemaksuseadusele tasuda riigile, mida ei saa arvestada liisinglepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Hageja on seisukohal, et kostja I poolt esitatud väide ei tõenda vaidlusaluste liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetke seisuga, st Auto24.ee portaalist tehtud väljatrükid sõidukite hinnapäringu kohta ei tõenda konkreetse liisingueseme sõiduki turuväärtust, kuna arvetada tuleb muuhulgas ka liisinguesemete tehnilist olukorda nende tagastamise hetke seisuga. Nimetatud auto24.ee väljavõtete põhjal on võimalik tuvastada esiteks hind, millega sõiduk olid müügis, kuid hinnapäringud ei tõenda, et sõidukid ka selliste hinnaga müüdi. Auto24.ee hinnapäringutest ei ole teiseks tuvastatav konkreetsete sõidukite tehniline olukord ja üheselt ei ole võrreldavad hinnapäringus märgitud sõidukid ka odomeetrite näitude poolest. Hageja on lähtudes sõiduki müüki suunamise aktist ja müügist alustamise teatisest võõrandanud sõiduki turuväärtusega selle tagastamise hetke seisuga, arvestades asjaolu, et sõiduk suunati müüki hinnaga 90 000,00 krooni (s.h käibemaks) ja võõrandati hinnaga 83 000,00 krooni (s.h käibemaks), arvestades Riigikohtu praktikat, mille kohasel on lubatud lähtuda sõiduki müügihinnast, kui see ei erine oluliselt turuhinnast ja lubatav hinnaaerinevus on 10 %. Hageja on seisukohal, et hageja on kasutusrendilepingu objektiks olnud vara võõtandanud turuväärtusega. Hageja täpsustab hagiavalduses esitatud põhinõude kujunemist. Kasutusrendilepingust tulenev vara soetusmaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist on järgmine: sõiduki maksumuse saldo, so sõiduki maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 102 126,84 krooni, s.o 6527,09 eurot - vara väärtus (turuhind) 69 166,67 krooni, so 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta) = 32 960,02 krooni, s.o 2106,53 eurot. Hageja täpsustab, et hagiavalduses esitatud põhinõue sõiduki maksumuse tasumata osa kohta erineb seetõttu, et hageja on ekslikult pärast kasutusrendilepinu ülesütlemist koostanud oma raamatupidamisprogrammis lepingu alusel kostjale I igakuise arve, mistõttu täpsustab hageja vara/sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa nõuet ja tasumata kuumaksete nõuet kostjate vastu. Vara soetusmaksumuse tasumata osa on 2 106,53 eurot. Kasutusrendilepingu alusel on hagejale tasumata rendi- ja inressimaksed. Tasumata on arve nr 20090510050, mille tasumise tähtpäev oli 15. mai 2009 – tasumata rendimakse koos käibemaksuga summas 3893,15 krooni s.o 248,82 eurot ja tasumata intressi makse summas 513,63 krooni s.o 32,83 eurot; tasumata on arve nr 20090609596, mille tasumise tähtpäev oli 15. juuni 2009 – tasumata rendimaske koos käibemaksuga summas 3908,27 krooni, s.o 249,78 eurot ja tasumata intressi makse summas 498,51 krooni s.o 31,86 eurot; tasumata on arve nr 20090709850, mille tasumise tähtpäev oli 15. juuli 2009 – tasumata lepingutasu summas 500,00 krooni s.o 31,96 eurot ja tasumata intressi makse summas 483,33 krooni s.o 30,89 eurot. Kostjal I on hagejale tasumata vara rendimakseid ja lepingutasu kokku summas 8301,42 krooni s.o 530,56 eurot ja intressi makseid summas 1495,47 krooni, s.o 95,58 eurot. Lisaks nähtub märgitud 5(16)

2-11-2946 arvetelt, et hageja on lisaks eelnimetatule esitanud kostjale I igakuiselt koos rendi- ja intressimaksete arvega ka liiklus- ja kaskokindlustusmaksete nõude. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tasumata kindlustusmaksed ei kuulu tasumisele kostja poolt. Hageja esitab kindlustusnõude tõendamiseks täiendavad tõendid – liikluskindlustuspoliisi nr R0034216919, mis oli hageja poolt sõlmitud kindlustusperioodiks 25. august 2008 – 24. august 2009 ja kaskonkindlustuspoliisi nr AI016924, mis oli hageja poolt sõlmitud kindlustusperioodiks 25. august 2008 – 24. august 2009. Hagejal on kostja I vastu liiklus- ja kaskokindlustuslepingutest tulenev nõue summas 211,76 eurot. Hageja märgib, et kostja vastuväide, mille kohaselt vahendustasu ei saa olla rohkem kui 2000 krooni ja et hageja on tekitanud kostjale kahju vähemalt 137 eurot, mille võrra tuleb põhivõlgnevust vähendada, on paljasõnaline ja tõendamata. Teiseks viitab hageja, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, s.o liisingueseme (sõiduki) müügikulud. Hageja võõrandas kasutusrendilepingu objektiks olnud sõiduki Tehase Auto OÜ vahendusel. Hageja kinnitab, et Tehase Auto OÜ ostis kasutusrendilepingu objektiks olnud sõiduki selle realiseerimise eesmärgil, st sõiduki väljaostmine hagejalt toimus seetõttu, et see lihtsustab ja kiirendab sõiduki müüki ostja jaoks dokumentide vormistamist. Hageja esitab Tehase Auto OÜ selgituse sõiduki müügiprotsessi ja vahendustasu kujunemise kohta ning sularahaarve nr 90994, millelt nähtub Tehase Auto OÜ poolt sõiduki müügitehingu hind. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et Tehase Auto OÜ osutas hagejale müügi vahendusteenust. Tehase Auto OÜ, kui edasimüügi teenuse osutaja, esitas hagejale pärast vara võõrandamist arve nr 90999 summas 5275,00 krooni + käibemaks, s.o 337,13 eurot ning see on liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu. Hageja leiab, et hagejale kaasnenud vara võõrandamisega seotud lisakulud on mõistlikud ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust on hagejal kostja I vastu kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev põhinõue summas 3185,98 eurot ja intressi nõue summas 95,58 eurot ning viivisenõue. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et viivise summa ei saa olla rohkem kui 1749,01 eurot. Hageja ei nõustu viivise vähendamisega. Viivise väljamõistmine põhivõlaga võrdses summas on kooskõlas kohtupraktikaga ning viivise nõue põhivõla ulatuses ei ole vastuolus heade kommetega. Kostjad ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega tõendit, mida arvestades tuleks viivise nõuet vähendada. Lähtudes asjaolust, et hageja on täpsustanud käesoleva menetlusdokumendiga põhinõuet kostjate vastu, esitab hageja ka täpsustatud viivise nõude lähtude põhinõude täpsustuset järgmiselt: Hageja on hagiavalduses märkinud, et peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates 11. detsembrist 2009, s.o hageja poolt kostjatele esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtpäevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 19. jaanuarini 2011, s.t kostjad viivitasid tasumise nõudel märgitu tasumisega kuni hagiavalduse esitamiseni 404 päeva. Lähtudes eeltoodust on hagejal kostjate vastu viivise nõue summas 3185,98 eurot x 0,5% viivise määr x 404 tasumisega viivitatud päeva = 6435,68 eurot. Lähtudes hea usu põhimõttest ja kohtupraktikast vähendab hageja viivise nõuet 3090,90 euroni. Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga, et lepingu sisu talle ei selgitatud, samuti ei ole talle selgitatud käenduslepingu mõistet ja sisu. Hageja leiab, et kostja II väited on paljasõnalised ja 6(16)

2-11-2946 tõendamata. Käenduslepingus on kostja II kui käendaja kinnitanud, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab äriühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hooldusega. Kostjal II kui käendajal oli käenduslepingu sõlmimise põhjuseks teatav käendaja ja põhivõlgniku vaheline suhe, olles äriühingu juhatuse liige ja käendades enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Kostja II käenduslepingu allkirjastamisega on teinud kehtiva tahteavalduse, mida kinnitab käendaja allkiri käenduslepingul ja käenduslepingust tuleneb käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostja II ei saanud teovõimelise isikuna olla mõjutatud kellegi poolt ega viidata nõrgemale positsioonile ja heade kommetega vastuolulisele tegutsemisele hageja poolt. Kasutusrendilepingu sõlmimise tingimus oli käenduslepingu sõlmimine kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Seega kostja II teovõimelise isikuna mõistis ja sai aru käenduslepingute sõlmimise tagajärgedest, s.t kostja II kui käendaja ei võtnud käendatavaid kohustusi lihtsalt heast tahtest, vaid eelkõige tema ja põhivõlgniku vahelise sidussuhte tõttu, ning kostja II soovis vastutada ka juriidiliste tagajärgede eest. Lisaks märgib hageja, et liisinglepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks käenduse andmises (käenduslepingu sõlmimine) ei ole midagi tavapäratut, vaid vastupidi, liisinglepingu sõlmimisel on liisinglepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks käenduse andmine pigem reegel, kui erand. Kostja II teovõimelise isikuna sai aru käenduslepingu sisust ja käenduslepingug sõlmimisega võetud juriidilistest tagajärgedest. Kuivõrd käenduste andmine käenduslepingute sõlmimisena oli kasutusrendilepingute sõlmimise eeldus ning kostja II teovõimelise isikuna saades aru käenduslepingu sisust ja sellega võetavatest kohustustest, vastutab kostja II käenduslepinguga võetut kohustuste eest vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Lisaks on kostja II kinnitanud käenduslepingu punktis 6 käendaja kinnitab, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Seega on paljasõnaline kostja II seisukoht, et käenduslepingu mõistet ja sisu ei ole talle selgitatud. Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 3185,98 eurot, intress 95,58 eurot ja viivised 3090,90 eurot, kokku 6372,46 eurot. Hageja tõendid Kasutusrendileping nr 250808VM (t.l.-6, I kd); lepingu üldtingimused (t.l.-7-11, I kd); maksegraafik (t.l.-12-13, I kd); vara tagastamise nõue (t.l.-14, I kd); müügi teatis (t.l.-15, I kd); võlgnevuse teade (t.l.-16, I kd); arve nr 90999 (t.l.-17, I kd); käendusleping (t.l.-18, I kd); võlgnevuse teade käendajale (t.l.-19, i kd); vara üleandmise-vastuvõtmise akt (t.l.-60-63, I kd); hinnapakkumine (t.l.-64, I kd); müügisoovitus (t.l.-65, I kd); kindlustuspakkumine (t.l.-66-68, I kd); lepingu maksete tasumise graafik (t.l.-188, I kd); arved (t.l.-188 pöördel,189,189 pöördel, I kd); kindlustuspoliisid (t.l.-190 ja 190 pöördel, I kd); selgitus (t.l.-191, I kd); Tehase Auto OÜ arve (t.l.-192 pöördel, I kd); maksekorraldus (t.l.-193, I kd). Kostja I tõendid Väljavõte veebilehest Auto24.ee (t.l.-43, I kd); S L tunnistused (t.l.-84, I kd). Kostja II tõendid 7(16)

2-11-2946

S L tunnistused (t.l.-106, I kd).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 3185,98 eurot, intress 95,58 eurot ja viivised 3090,90 eurot. Kostjad hagi õigeks ei võta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 08. augustil 2005 kasutusrendilepingu nr 250808VM, millega kostja I võttis liisingusse kaubiku Hyundai, samuti puudub vaidluse selle üle, et kostja I kasutusrendilepingut kohaselt ei täitnud, mistõttu hageja ütles kasutusrendilepingu vara tagastamise nõudega ennetähtaegselt 21. juulil 2009 üles. Vara on hagejale tagastatud ja võõrandatud Tehase Auto OÜ poolt hinnaga 69 166,67 krooni ehk 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I palub tunnistada kasutusrendileping nr 250808VM kehtetuks, kuna hageja esindaja ei selgitanud kostjale I lepingu sisu ega ei tõlkinud kostjale I lepingu teksti. Hageja on esitanud vastuväite, et kostja I on lepingule alla kirjutanud ning asunud ka lepingut täitma ning seega on põhjendamata väide, et kostja I ei saanud lepingu mõttest ja sisust aru. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus järeldab, et kostja I soovib, et kohus tuvastaks tehingu, kasutusrendilepingu nr 250808VM tühisust. Et kostja I vaatamata kohtule esitatud teadetele vastuhagi ei esitanud, saab kohus omal algatusel kontrollida kehtetuse alusena vaid tehingu tühisust. Kohus ei tuvastanud kasutusrendilepingu nr 250808VM osas asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et tehing oleks tühine. Kuna kostja I väitel ei saanud ta aru lepingu mõttest ja sisust, võib järeldada, et kostja I viitab eksimuses tehtud tehingule, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 ja 98 lg 1 kuulub tühistamisele avalduse tegemisega teisele poolele. Eksimus ei ole tehingu tühisuse aluseks ning kohus ei saa tehingu tühisusest tulenevat tehingu kehtetust omal algatusel tuvastada. Muid aluseid tehingu võimaliku tühisuse osas kostja I kohtule ei esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja I on juriidiline isik ning seega kostja I viited tarbijakaitseseadusele (TKS) ei ole asjakohased, kuna vastavalt TKS § 1 ja lg 2, TKS kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks ning reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest ning lähtuvalt TKS § 2 p 1 on TKS tähenduses tarbijaks füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Seega ei kohaldu tarbijakaitseseadus kostja I kui juriidilise isiku osas. Kostja I viide VÕS § 15 lg 1 märgitud tühisuse alusele (t.l.-83, I kd) ei ole põhjendatud, kuna kohus ei tuvastanud kasutusrendilepingu nr 250808VM osas vorminõuete rikkumist, kostja I ei selgitanud, milles seisnes vorminõude rikkumine. 8(16)

2-11-2946 Kohus järeldab, et kasutusrendileping nr 250808VM on kehtiv. Kostja I tõendi - S L tunnistused (t.l.-84, I kd) jätab kohus tähelepanuta, kuna tegemist on kostja I seadusliku esindaja kirjalike ütlustega, mida ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg 1 kohaselt lugeda tunnistaja ütlusteks ega ka TsMS § 267 lg 1 sätestatud menetlusosalise vande alla antud ütlusteks. Kuna kostja I seadusliku esindaja ütlused ei ole võetud vande all, leiab kohus, et nimetatud tõendid dokumentaalse tõendina ei ole usaldusväärsed, sest võib eeldada, et menetluses pooleks oleva isiku seaduslik esindaja on isiklikult huvitatud hagi lahendamisest enda poole kasuks ning seetõttu ei pruugi tema ütlused olla tõesed. Vaidlust ei ole, et kostjal I on tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud rendija inressimaksed, mille kohta hageja on esitanud kostjale I arve nr 20090510050, tasumise tähtpäev 15. mai 2009 – tasumata rendimakse koos käibemaksuga (18%) summas 3893,15 krooni s.o 248,82 eurot ja tasumata intressi makse summas 513,63 krooni s.o 32,83 eurot; arve nr 20090609596, tasumise tähtpäev 15. juuni 2009 – tasumata rendimaske koos käibemaksuga summas 3908,27 krooni, s.o 249,78 eurot ja tasumata intressi makse summas 498,51 krooni s.o 31,86 eurot; arve nr 20090709850, tasumise tähtpäev 15. juuli 2009 – tasumata lepingutasu summas 500,00 krooni s.o 31,96 eurot ja tasumata intressi makse summas 483,33 krooni s.o 30,89 eurot. Kostjal I on hagejale tasumata vara rendimakseid ja lepingutasu kokku summas 8301,42 krooni s.o 530,56 eurot ja intressi makseid summas 1495,47 krooni, s.o 95,58 eurot (t.l.-188 pöördel,189,189 pöördel, I kd). Leping oli hageja poolt üles öeldud 21. juulil 2009 (t.l.-14, I kd). Võlaõigusseaduse (VÕS) 361 kohaselt, liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Lähtuvalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et lepingus on kokku lepitud intress 5,5% aastas ning intressi arvestus on märgitud maksegraafikus. Kasutusrendilepingu nr 250808VM kohaselt (t.l.-6, I kd) kohustus kostja I maksma lepingust tulenevad maksed vastavalt maksegraafikule (t.l.-12-13, I kd). Maksegraafiku alusel on hageja väljastanud kostjale I arved. Arvetel märgitud summad vastavad maksegraafikule. Kostja nimetatud arvete osas vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud, kuid tasumata rendimaksed ja lepingutasu kokku summas 8301,42 krooni s.o 530,56 eurot, ja tasumata intressi makseid summas 1495,47 krooni, s.o 95,58 eurot. Lähtuvalt VÕS 367 lg 1-4 kohaselt, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja 9(16)

2-11-2946 peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt lepingule (t.l.-6,12, I kd) oli liisingueseme ostuhind 288 550,85 krooni ehk 18 441,76 eurot (ilma käibemaksuta). Liisingueseme ostuhinna osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega, moodustas 15. augusti 2009 seisuga (t.l.-188, I kd) 102 126,84 krooni ehk 6527,09 eurot (ilma käibemaksuta). Liisinguese võõrandati hinnaga 69 166,67 krooni ehk 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta) (t.l.-191-192, I kd). Hageja väitel moodustas liisingueseme turuhind selle tagastamise hetkel, lähtudes müügihinnast 69 166,67 krooni ehk 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad esitasid vastuväite, et liisingueseme turuhind on 92 119 krooni ehk 5890 eurot. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega. Hageja on tõendanud Tehase Auto OÜ müügisoovitusega (t.l.-65, I kd) ja Tehase Auto OÜ selgituse (t.l.-191, I kd); Tehase Auto OÜ arvega (t.l.-192 pöördel, I kd) ja maksekorraldusega (t.l.-193, I kd), et liisingueseme tegelik turuväärtus oli müügihind 69 166,67 krooni ehk 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I tõend, väljavõte veebilehest Auto24.ee (t.l.-43, I kd), ei lükka ümber hageja seisukohta liisingueseme turuväärtuse osas. Nimetatud tõendil on sarnase sõiduki (võrreldes Tehase Auto OÜ müügisoovituses ja kontrollaktis märgitud sõidukiga (t.l.-62,65, I kd), Hyundai H-1 2,5 CRDi, väljalaskeaasta 2005, võimsus 103 kW, läbisõit 112 274 km) võimalikuks müügihinnaks märgitud 5890 eurot, mis ilma käibemaksuta moodustab 4908,33 eurot. Hageja nimetab liisingueseme turuhinnaks 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta), mis on 487,77 eurot väiksem, kui kostjate väidetud hind. Kohus nõustub ka hageja väitega, et nimetatud auto24.ee väljavõtete põhjal on võimalik tuvastada vaid hind, millega sõiduk oli müügis, samas ei tõenda see, et sõiduk ka sellise hinnaga müüdi. Auto24.ee hinnapäringutest ei ole tuvastatav konkreetse sõiduki tehniline olukord ja üheselt ei ole võrreldav hinnapäringus märgitud sõiduk ja liisingu esemeks olnud sõiduk ka odomeetrite näitude poolest. Kohus veendus, et liisinguesemeks olnud sõidukil oli läbisõit 112 274 km, kostja I tõendil näidatud sõidukil 133 000 km, s.o ligikaugu 20 000 km rohkem, mis kohtu arvates võib vähendada kostja I tõendil märgitud sõiduki tegelikku müügihinda. Kohus nõustub hagejaga, et sõiduki müügihinna võib lugeda turuhinnaks kui hinnaaerinevus on ligikaudu 10%. Kohus veendus, et hageja väidetud turuhind 4420,56 eurot on kostjate poolt märgitud võimalikust turuhinnast 4908,33 eurot 9,94% väiksem, mis jääb lubatud 10% hinnaerinevuse piiridesse. Kohus järeldab, et hageja on tõendanud liisingueseme turuväärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, mis võrdub liisingueseme müügihinnaga 4420,56 eurot. Kohus leiab, et kostja I peab VÕS 367 lg 1 ja lg 4 alusel hüvitama hagejale liisingueseme ostuhinna puuduva osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega 6527,09 eurot (ilma käibemaksuta) ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest hinnaga 4420,56 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 6527,09 – 4420,56 = 2106,53 eurot. Hageja väitel tegi ta vara realiseerimisel kulutusi - hageja võõrandas kasutusrendilepingu objektiks olnud sõiduki Tehase Auto OÜ vahendusel. Tehase Auto OÜ, kui edasimüügi teenuse osutaja, 10(16)

2-11-2946 esitas hagejale pärast vara võõrandamist arve nr 90999 summas 5275,00 krooni + käibemaks, s.o 337,13 eurot ning see on liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu. Hageja leiab, et hagejale kaasnenud vara võõrandamisega seotud lisakulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt vahendustasu ei saa olla rohkem kui 2000 krooni. Hageja leiab, et kostjate vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja viitab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, s.o liisingueseme (sõiduki) müügikulud. Kohus nõustub hageja väitega. VÕS 367 lg 4 kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus nõustub, et Tehase Auto OÜ poolt sõiduki realiseerimine lihtsustab ja kiirendab sõiduki müüki. Hageja on krediidiasutus, kelle põhitegevuseks ei ole autode müük ning seetõttu on põhjendatud liisinguesemeks oleva sõiduki müügil automüügiga tegeleva ettevõtte abi. Hageja kulutused müügile on tõendatud Tehase Auto OÜ selgitusega (t.l.-191, I kd), millest selgub, et Tehase Auto OÜ vahendustasu moodustas 6% sõiduki müügihinnast (4150 eurot ilma käibemaksuta), mis vastab arvele nr 90999 (t.l.-17, I kd). Lisaks on Tehase Auto OÜ teostanud sõiduki üldkontrolli, välispesu, sisepuhastuse, tekstiilist mattide märgpesu ja müügieelse kiirpesu, s.o kohtu arvates vajalikud teenused auto müügieelses ettevalmistuses. Kokku moodustab Tehase Auto OÜ arve nr 90999 5275 krooni ehk 337,13 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole oma väite kohta, et vahendustasu ei saa olla rohkem kui 2000 krooni, esitanud mingeid tõendeid. Samuti ei ole kostja märkinud, millised Tehase Auto OÜ poolt osutatud teenused on põhjendamatud. Kohus järeldab, et hageja väide on tõendatud ja põhjendatud. Hageja on liisingueseme müügile teinud kulutusi kokku 337,13 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostja I peab VÕS 367 lg 4 alusel hüvitama hagejale liisingueseme müügiga seotud kulutused 337,13 eurot. Hageja väitel on kostjal I tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse maksed kokku 211,76 eurot vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste p 8.4.1. Kostjale I oli koostatud kindlustusmaksete graafik, mille kohaselt Salva liikluskindlustuse igakuine osamakse oli 191,47 krooni ja IF kaskokindlustuse igakuine osamakse 915,14 krooni. Perioodil 28. august 2008 kuni 15. august 2009 on liikluskindlustuse osamaksed tasumata 567,24 krooni ja kaskokindlustuse osamaksed 2746,04 krooni, kokku 3313,28 krooni ehk 211,76 eurot (t.l.-56-59, I kd). Kostjate väitel ei ole kostja I kohustatud tasuma liikluskindlustuse makseid alates augustist 2009, kuna kaubik ei olnud enam kostja I valduses, kindlustusmakseid peab tasuma sõiduki omanik. Kohus nõustub hageja väitega. Kasutusrendilepingu üldtingimuste p 8.4.1 (t.l.-9, I kd) kohaselt on kostjal I kohustus tasuda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel liisingfirmale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Vaidlust ei ole, et leping oli lõpetatud ennetähtaegselt ülesütlemisega. Samuti ei 11(16)

2-11-2946 ole vaidlust, et kostjal I on tasumata kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kokku 211,76 eurot. Hageja väide on tõendatud kindlustuspakkumistega (t.l.-66-68, I kd); liikluskindlustuspoliisiga nr R0034216919, mis oli hageja poolt sõlmitud kindlustusperioodiks 25. august 2008 – 24. august 2009 ja kaskonkindlustuspoliisiga nr AI016924, mis oli hageja poolt sõlmitud kindlustusperioodiks 25. august 2008 – 24. august 2009 (t.l.-190 ja 190 pöördel, I kd). Kohus järeldab, et kostjal I on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale tasumata jäänud kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kokku 211,76 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kokku 211,76 eurot. Kohus tuvastas, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud rendimaksed ja lepingutasu kokku summas 530,56 eurot ja intressi makseid summas 95,58 eurot; kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme ostuhinna puuduva osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest kokku 2106,53 eurot; kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügiga seotud kulutused 337,13 eurot ning kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kokku 211,76 eurot. Kohus nõustub hageja väitega, et hagejal on kostja I vastu kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev põhinõue summas 530,56 + 2106,53 + 337,13 + 211,76 = 3185,98 eurot ja intressi nõue summas 95,58 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei tagastanud kostjale I kostja I poolt liisinguesemele, kaubikule paigaldatud signalisatsiooni seadmeid, mille väärtus on 377 eurot ning seega tuleb põhivõla summat vähendada 377 euro võrra. Hageja kostja I vastuväitega ei nõustu ja leiab, et kostja I paigaldas signalisatsiooni seadmeid omal algatusel ning tal oli võimalus signalisatsiooni seadmeid eemaldada enne liisingueseme üleandmist hagejale (t.l.-57, I kd). Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega. Kohus on seisukohal, et kostja I soovib vastuväitega panna maksma kostja I nõuet hageja vastu alusetu rikastumisega saadud vara tagastamiseks. Vastuväite korras saab nõuet maksma panna vaid VÕS § 197 lg 1 sätestatud tasaarvestuse korras tasaarvestuse avalduse tegemisega, kui hageja ei esita VÕS § 200 lg 4 kohast vastuväidet kostja I nõude osas. Muul juhul tuleb esitada hagi alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks. Kostja I vastuses märgitud vastuväidet saab lugeda tasaarvestuse avalduseks, kuid kuna hageja vaidles kostja I nõudele vastu, ei saa kostja nõuda tasaarvestust vastuväite korras. Kostja vastuhagi kohtule ei esitanud. Kuna kostja I on kohtule esitatud dokumendis viidanud vastuhagi esitamise soovile (t.l.-53, I kd), sama on märkinud ka kostja II (t.l.-90, I kd), ei pidanud kohus vajalikuks kostjatele vastuhagi esitamise õigust selgitada. Samas ei saa kohus ka kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 5 lg 1 kohustada kostjaid esitama vastuhagi, kui kostjad seda ise teinud ei ole.

12(16)

2-11-2946 Kohus leiab, et kostja I vastuväide põhivõla summa vähendamiseks 377 euro võrra ei ole põhjendatud, kuna hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväite. Hageja väitel arvestas ta viivist perioodi eest alates 11. detsembrist 2009 kuni 19. jaanuarini 2011, kokku 404 päeva arvestusega põhinõudelt 3185,98 eurot viivisemääras 0,5% päevas, kokku viivis 6435 eurot, mida hageja hea usu põhimõttele toetudes vähendas 3090,90 euroni. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vaidlust ei ole, et lepinguga on ette nähtud viivisemäär 0,5% päevas tasumata summadelt. Kostjad esitasid viivise osas vastuväite, et kuna põhivõlgnevuse summa on mitte rohkem kui 1749,01 eurot, ei või viivise summa olla rohkem kui 1749,01 eurot. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kohus tuvastas, et hageja põhinõude suuruseks on 3185,98 eurot ning seega võib hageja poolt arvestatud viivis ulatuda põhinõude 3185,98 euroni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist vähemas summas kui põhinõue ja seega leiab kohus, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure viivisega. Viivise väljamõistmine põhivõlaga võrdses summas on kooskõlas kohtupraktikaga ning viivise nõue põhivõla ulatuses ei ole vastuolus heade kommetega. Viivise perioodi või arvestuse matemaatika osas kostjad muid vastuväiteid ei esitanud. Kostja I leiab, et hageja ei ole esitanud hagi õigeaegselt ning sellega on ise põhjustanud olukorra, kus kostjale on arvestatud ebamõistlikult suur viivis. Hageja pidi hagi esitama 2010 aasta mais, et vähendada kostjale I arvestatavat viivist miinimumini. Kuna hageja hagi nimetatud tähtajaks ei esitanud, on hageja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud, miks hagi esitamine 25. jaanuaril 2011 on hea usu vastane käitumine võrreldes hagi esitamisega mais 2010. Kostja I leiab, et viivise määr on ebamõistlikult suur ning palub kohtul viivise nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni s.o 1749,01 euroni. Hageja ei nõustu viivise vähendamisega. Kostjad ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega tõendit, mida arvestades tuleks viivise nõuet vähendada. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 8, viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule ning VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus nõustub hageja vastuväitega ja leiab, et kostjad ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks kohus peaks viivist vähendama. 13(16)

2-11-2946 Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjal I on kohustus maksta hagejale viivist 3090,90 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6; VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist lepingus kokku lepitud määras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja II sõlmis 08. augustil 2005 käenduslepingu nr KÄ250808VM, millega kostja II kui käendaja võttis endale vastutuse kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest, käendaja rahalise vastutuse maksimummääraga 376 241,45 krooni. Kostja II palub tunnistada käendusleping nr KÄ-250808VM kehtetuks, kuna hageja esindaja ei selgitanud kostjale II lepingu lepingu sisu ega ei tõlkinud kostjale II lepingu sisu. Kohus järeldab, et kostja II soovib, et kohus tuvastaks tehingu, käenduslepingu nr KÄ-250808VM tühisust. Et kostja II vaatamata kohtule esitatud teadetele vastuhagi ei esitanud, saab kohus omal algatusel kontrollida kehtetuse alusena vaid tehingu tühisust. Kohus ei tuvastanud käenduslepingu nr KÄ-250808VM osas asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et tehing oleks tühine. Kuna kostja II väitel ei saanud ta aru lepingu mõttest ja sisust, võib järeldada, et kostja II viitab eksimuses tehtud tehingule, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 ja 98 lg 1 kuulub tühistamisele avalduse tegemisega teisele poolele. Eksimus ei ole tehingu tühisuse aluseks ning kohus ei saa tehingu tühisusest tulenevat tehingu kehtetust omal algatusel tuvastada. Muid aluseid tehingu võimaliku tühisuse osas kostja I kohtule ei esitanud. Kostja II viited TKS sätetele ei anna alust tuvastada, et tehing oleks selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu tühine. Lisaks märgib kohus, et kostja II on vaatamata oma väitele lepingule alla kirjutanud. Kohus nõustub ka hageja vastuväitega, et käenduslepingus on kostja II kui käendaja kinnitanud, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab äriühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hooldusega. Kostjal II kui käendajal oli käenduslepingu sõlmimise põhjuseks teatav käendaja ja põhivõlgniku vaheline suhe, olles usaldusühingu usaldusosanik ja käendades enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Kostja II on käenduslepingu allkirjastamisega teinud kehtiva tahteavalduse, mida kinnitab käendaja allkiri käenduslepingul ja käenduslepingust tuleneb käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostja II ei saanud teovõimelise isikuna olla mõjutatud kellegi poolt ega viidata nõrgemale positsioonile ja heade kommetega vastuolulisele tegutsemisele hageja poolt. Kasutusrendilepingu sõlmimise tingimus oli käenduslepingu sõlmimine kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Seega kostja II teovõimelise isikuna mõistis ja sai aru käenduslepingute sõlmimise tagajärgedest, s.t kostja II kui käendaja ei võtnud käendatavaid kohustusi lihtsalt heast tahtest, vaid eelkõige tema ja põhivõlgniku vahelise sidussuhte tõttu, ning kostja II soovis vastutada ka juriidiliste tagajärgede eest.

14(16)

2-11-2946 Kuivõrd käenduste andmine käenduslepingute sõlmimisena oli kasutusrendilepingute sõlmimise eeldus ning kostja II teovõimelise isikuna saades aru käenduslepingu sisust ja sellega võetavatest kohustustest, vastutab kostja II käenduslepinguga võetut kohustuste eest vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Lisaks on kostja II kinnitanud käenduslepingu punktis 6 käendaja kinnitab, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Seega on paljasõnaline kostja II seisukoht, et käenduslepingu mõistet ja sisu ei ole talle selgitatud. Kostja II viide VÕS § 15 lg 1 märgitud tühisuse alusele (t.l.-105, I kd) ei ole põhjendatud, kuna kohus ei tuvastanud käenduslepingu nr KÄ-250808VM osas vorminõuete rikkumist, kostja II ei selgitanud, milles seisnes vorminõude rikkumine. Kohus järeldab, et käendusleping nr KÄ-250808VM on kehtiv. Kostja II tõendi - S L tunnistused (t.l.-106, I kd) jätab kohus tähelepanuta, kuna tegemist on kostja I seadusliku esindaja kirjalike ütlustega, mida ei saa TsMS § 251 lg 1 kohaselt lugeda tunnistaja ütlusteks ega ka TsMS § 267 lg 1 sätestatud menetlusosalise vande alla antud ütlusteks. Kuna kostja I seadusliku esindaja ütlused ei ole võetud vande all, leiab kohus, et nimetatud tõendid dokumentaalse tõendina ei ole usaldusväärsed, sest võib eeldada, et menetluses pooleks oleva isiku seaduslik esindaja on isiklikult huvitatud hagi lahendamisest enda poole kasuks ning seetõttu ei pruugi tema ütlused olla tõesed. Hageja on seisukohal, et kuna kostja I ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning kostja II vastutab käenduslepingu alusel kostja I kohustuste täitmise eest, nõuab hageja lepingust tulenevate kohustuste solidaarset täitmist. Kohus järeldab, et kuna kostja kui käendaja on füüsiline isik, on käenduslepingud VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäenduslepingud. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule (t.l.-18, I kd) on kostja vastutuse piirmäär 376 241,45 krooni ehk 24 046,21 eurot. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjal I on hageja ees kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev kohustus põhinõude osas 3185,98 eurot, intressi nõude osas 95,58 eurot ja viivis osas 3090,90 eurot, kokku 6372,46 eurot, mis on väiksem kui käenduslepingus nr KÄ-250808VM märgitud kostja II vastutuse piirmäär. Lähtuvalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus tuvastas, et kostjal I on kohustus maksta hagejale kasutusrendilepingust nr 250808VM tulenev põhivõlg 3185,98 eurot ja intressi võlg summas 95,58 eurot ning viivis 3090,90 eurot. Kostjal II on käenduslepingust nr KÄ-250808VM tulenev kohustus vastutada kostja I kohutuste eest täies ulatuses. Kostja I ja kostja II kohustused on solidaarsed. 15(16)

2-11-2946 Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3185,98 eurot ja intressi võlg summas 95,58 eurot ning viivis 3090,90 eurot, kokku 6372,46 eurot. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 3564,77 eurot, intress 12,54 eurot ja viivis 3551,23 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 25. jaanuaril 2011 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 3564,77 eurot. Hagihind on 3564,77 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.