Kaebuse esitaja ja kaebuse X X määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: AS E.R.S (registrikood 10676715), lepinguline esindaja Mari Rask esindajad Kostja: X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marko Jaani Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. augusti 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.
Harju Maakohus rahuldas 30.11.2012 otsusega AS E.R.S hagi X X vastu ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Menetluskulud jäid kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.03.2013 otsusega Harju Maakohtu 30.11.2012 otsuse resolutsiooni osas, millega kohus mõistis kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 30.11.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid kostja kanda. 05.06.2013 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu muudatustega 05.06.2013.
2.18.06.2013 esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt õigusabikulud 1903 eurot (käibemaksuta). Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud lepingulise esindaja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ osutatud õigusabi eest järgmised: 04.10.2012 arve nr 5085 - vastuhagile vastuse koostamine, seisukoha ja arvamuse esitamine, täiendavad taotlused, summas 770 eurot + käibemaks 154 eurot, kokku 924 eurot; 23.11.2012 arve nr 5131 - kohtuistungi ettevalmistamine, istungil esindamine, summas 539 eurot + käibemaks 107,80 eurot, kokku 646,80 eurot; 18.02.2013 arve nr 5202 - apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, summas 594 eurot + käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.
3.Kostja esitas 02.07.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja ei nõustunud hagejaga hagi hinna määramise osas. Hageja nõude hinnaks oli 861,83 eurot, mistõttu oli tsiviilasjas maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 1600 eurot. Õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendatus oli antud juhul vaid osaliselt õigustatud.
4.Avalduses puudub detailselt näidatud kulude koosseis. Kostjal ei ole võimalik hageja esitatu põhjal õigusteenuse vajalikkust ja kantud kulude põhjendatust kontrollida ega analüüsida. Näiteks arvest nr 5085, 04.10.2012 - vastuhagile vastuse koostamine, seisukoha ja arvamuse esitamine, täiendavad taotlused ajaliselt 5 tundi ja 50 minutit, ei nähtu, kui palju kulus aega konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks. Arves nr 5085 teenuse mahuks märgitud 5 tundi ja 50 minutit ei ole põhjendatud, kuna hageja esitas töövaidluskomisjonis samu väiteid ja vastuväiteid, mida maakohtus. Kostja menetluskulude suurus ei olnud põhjendatud ega proportsionaalne tsiviilasja mahu ja keerukusega ja kulu tuleks vähendada 150 euroni. Arves nr 5202 teenuse mahuks märgitud 4 tundi ja 30 minutit ei ole põhjendatud, kuna hageja esitas töövaidluskomisjonis ja esimeses kohtuastmes samu vastuväiteid ning kulu tuleks vähendada 132 euroni. Arves nr 5131 teenuse mahuks märgitud 4 tundi ja 5 minutit ei ole samuti põhjendatud ega proportsionaalne tsiviilasja mahu ja keerukusega ning kulu tuleks vähendada 396 euroni. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas AS E.R.S avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1771 eurot ja jättis rahuldamata avalduse 32 euro saamise osas.
6.Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et käesoleval juhul on hagi hinnaks 861,83 eurot, mitte 3447,32 eurot. Antud juhul tuli tsiviilasja hinna määramiseks hagi ja vastuhagi hinnad liita. Vastuhagi esitamine tõi pooltele kaasa täiendavaid menetlustoiminguid ja seetõttu ei ole õige lähtuda tsiviilasja hinna määramisel vaid põhihagi hinnast. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Esitades vastuhagi, pidi kostja aru saama, et vastuhagi esitamine toob kaasa menetlustoimingute ja -kulude suurenemise ja vastuhagi rahuldamata jätmise korral jäävad vastuhagiga seonduvad kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses tsiviilasja hind 3447,32 eurot (hagi hind 861,83 eurot + vastuhagi hind 2585,49 eurot). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-le 1 tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 6400 eurot, on maksimaalne lepingulise esindaja kulu 3200 eurot.
7.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja esitatud avalduses puudub detailselt näidatud kulude koosseis, mistõttu on avaldus puudulik. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetes ja spetsifikatsioonis oli detailselt näidatud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg.
8.Taotlusest nähtuvalt taotles hageja õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuta) 14,25 tunni eest. Selline tunnihind on mõistlik, kuid nõustuda ei saa sellega, et hageja esindajal kulus 21.11.2012 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks 4 tundi 5 minutit. Toimikust nähtuvalt kestis 21.11.2012 kohtuistung 2 tundi 20 minutit (tl 82-84). Arvestades asjaolu, et põhijoontes olid esindajale kõik asjaolud teada, ei olnud põhjendatud antud istungiks ettevalmistamiseks kulutada rohkem kui ca 45 minutit. Muus osas on hageja esindaja menetluskulud põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja kostja esindaja lepingulise esindaja tunnihinnet 132 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 13,25 tunni maksumus 1771 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus
9.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1771 eurot ja teha uus määrus, millega määrata hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 678 eurot, mis vastavas ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Kostja nõustub kohtuga, et vastuhagi esitamine toob kaasa mõningaste menetlustoimingute ja -kulude suurenemise, kuid see ei saa olla aluseks ja põhjuseks hagi ja vastuhagi hindade liitmiseks. Kostja ei saanud sellist kulu ette näha, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub vastavasisuline säte, mis annaks aluse hagi ja vastuhagi hindade liitmiseks.
11.Kohus ei süvenenud hageja menetluskulude nimekirja ja selles sisalduvate õigusteenuste olemusse ja asjakohasusse, rikkudes TsMS § 175 lg-t 1, mille kohaselt tuleb hinnata, kas õigusabikulud ning töömaht on mõistlikud ja põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses peab kohus asjaolusid sisuliselt hindama, mitte esitatud menetluskulude nimekirja alusel väljamõistetavaid summasid ainuüksi mehhaaniliselt välja arvestama.
12.Kostja juhtis kohtu tähelepanu hageja esitatud arve nr 5085 teenuse mahu 5 tundi ja 50 minutit ning arve nr 5202 teenuse mahu 4 tundi ja 30 minutit kohta ning leidis, et nimetatud töömaht ei ole põhjendatud, kuna hageja esitas töövaidluskomisjonis samu väiteid ja vastuväiteid, mida esitas maakohtus. Hageja menetluskulude suurus ei olnud põhjendatud ega proportsionaalne tsiviilasja mahu ja keerukusega. Kulu tuleks arve nr 5085 puhul vähendada 150 euroni ja arve nr 5202 puhul 132 euroni. Kohus jättis eeltoodud vastuväited tähelepanuta ja määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega. Seega rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust. Vastus määruskaebusele
13.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata Menetluse edasine käik
14.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasja hinnana arvestatakse nii hagi kui ka vastuhagi hinda. Tsiviilasja hinnaks määras maakohus 3447,32 eurot (hagi hind 861,83 eurot ja vastuhagi hind 2585,49 eurot) juba asja sisulisel arutamisel. Kostja sellele varasemas menetluses vastuväiteid ei esitanud ja ebaõige on tema väide, et ta ei saanud sellist tsiviilasja hinda ega selle alusel arvestatavat õigusabikulu piirmäära ette näha.
17.Alusetu on etteheide, nagu ei oleks maakohus vaidlustatud määruses oma seisukohti põhjendanud. Maakohus käsitles määruses menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks ta suures osas hageja avalduse rahuldas. Kohus hindas menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude nimekirja, õigusabi eest tasumiseks esitatud arveid ja neil kajastatud töö mahtu. Seetõttu on ebaõige kostja väide, nagu oleks maakohus jätnud õigusabikulude suuruse ja tehtud töö mahu hindamata.
18.TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu hinnangul mõistlikus suuruses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutused. Kahes kohtuastmes kulunud aeg 13,25 tundi oli käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult. Seda ei muuda asjaolu, et asja menetleti varem ka töövaidluskomisjonis. 21.11.2012 kohtuistungiks kulunud aega vähendas maakohus 1 tunni võrra, kuna ei pidanud hageja esindaja ajakulu hageja taotluses märgitud ulatuses põhjendatuks. Kostja pidi ette nägema, et tal võib tekkida kohustus hüvitada hageja õigusabikulud kuni määruses nr 137 sätestatud piirmäärani. Käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu piirmäärast oluliselt väiksem. Õigusabi tunnihind 132 eurot ei ole liiga kõrge.
19.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
20.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.