XXXhagi Prantsuse Vabariigi vastu Suursaatkonna kaudu koondamise tõttu töölepingu lõpetamise eest seaduses ja lepingus ettenähtud hüvitise summas 19 734,24 eurot ning viiviste väljamõistmiseks Prantsuse Vabariigi vastuhagi XXXvastu 12 666,92 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
leppetrahvi
Menetluskulude kindlaksmääramine Hageja (vastuhagis kostja): XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: advokaat Meelis Masso (OÜ Advokaadibüroo Arvisto & Koch, Tornimäe 5, 10145 Tallinn), e-post: [email protected] Kostja (vastuhagis hageja): Prantsuse Vabariik Suursaatkonna kaudu (asukoht Toom-Kuninga 20, 15185 Tallinn) Kostja esindaja: advokaat Marika Oksaar (Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141), e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Prantsuse Vabariigi (Suursaatkonna kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX Prantsuse Vabariigi (Suursaatkonna kaudu) kasuks menetluskulud summas 1 453,41 eurot.
3.
Jätta rahuldamata Prantsuse Vabariigi (Suursaatkonna kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 1 647,15 eurot.
4.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni XXXtasuda hüvitamisele kuuluvatelt
2-11-20562
menetluskuludelt (1 453,41 eurot) Prantsuse Vabariigi (Suursaatkonna kaudu) kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited
1.Harju Maakohtu 25.04.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-20562 rahuldati XXXpõhihagi, Prantsuse Vabariigi vastuhagi jäeti rahuldamata. XXXmenetluskulud jäeti täies ulatuses Prantsuse Vabariigi kanda ning Prantsuse Vabariigi menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2012 otsusega Harju Maakohtu 25.04.2012 otsuse hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis XXXhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas jäeti Harju Maakohtu 25.04.2012 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldati. Poolte menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Riigikohus 13.05.2013.a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2012.a. otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-11-20562 muutmata, kassatsioonkaebuse rahuldamata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXkanda.
2.11.06.2013.a esitas kostja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles on kassatsiooniastme menetluskuludena näidatud õigusabikulud summas 3 100,56 eurot (käibemaksuga). Õigusabiks perioodil 16.11.2012 –21.05.2013 kantud kulusid tõendavad Advokaadibüroo SORAINEN AS arved. Avalduses on kinnitatud, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kassatsiooniastme kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-20562. Avaldaja kinnitab ka seda, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitise summa arvutatud käibemaksuga. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
3.09.07.2013 esitas hageja esindaja kostja menetluskuludele vastuväite, milles hageja leiab, et kostja kulud advokaadist lepingulisele esindajale on ülemäärased ja põhjendamatult suured. Kostja lepingulise esindaja ainsaks ja nähtavaks tööks on vastus hageja kassatsioonkaebusele. Kostja lepinguline esindaja on märkinud kogu õigusteenuse ajakuluks pärast kassatsioonkaebuse kättesaamist, sh vastuse koostamiseks 17,5 töötundi. Kostja taotlusest ei nähtu kui palju aega kulus kostja lepingulisel esindajal aega vastuse koostamisele. Kuna arvetel puuduvad spetsifikatsioonid, siis pole ka arvete alusel võimalik kontrollida kostja lepingulise esindaja ajakulutusi. Arvestades, et vastuse maht on kokku 8 lehekülge, millest sisulist teksti on 6 lehekülge (arvestamata esimest ja viimast lehekülge) võiks selle koostamisele kulunud ajakuluks olla mitte rohkem kui kolm töötundi. Kostjat esindas kõikides kohtuastmetes sama lepinguline esindaja, kellele olid varasema menetluse asjaolud hästi teada ja nende käsitamisele Riigikohtus ei saanud kuluda märkimisväärset aega. Isegi, kui asuda seisukohale, et 3 töötundi on 17,5 töötunnist põhjendatud ajakuluks tööle kassatsioonivastusega, siis jääks kostja taotlusest järele 14,5 töötundi. Kostja taotluse kohaselt kulus see aeg väidetavalt kassatsioonkaebuse analüüsile, edasise tegevuse planeerimisele, kliendi nõustamisele seoses edasise tegevusega, kohtu teadete lugemisele, kliendi informeerimisele menetluse seisundist ja arengust. Kuna arvel puuduvad spetsifikatsioonid, siis pole võimalik kontrollida, kas ja millal ning millise aja jooksul on midagi tehtud. Hageja arvates ei ole 14,5 töötundi ei vajalik ega põhjendatud ajakulu. Hageja on seisukohal, et
2-11-20562
kassatsioonkaebuse analüüsi on võimalik teha sellele vastust koostades ja kassatsioonkaebuse läbilugemiseks piisas ilmselt ka 15 minutist. Kliendiga konsulteerimine ei saanud ka rohkem aega võtta kui 30 minutit. Seega võiksid eelnimetatud tegevused mahtuda lahedasti ühe tunni piiresse. Hageja on seisukohal, et kogu kostja lepingulise esindaja ajakulu kassatsioonikaebusega seotud tegevustega ei saanud kassatsiooniastmes olla mitte rohkem kui 3 tundi ja 45 minutit. Hageja ei soovi vastutada kostja tegevuse planeerimisele kulunud aja eest, samuti aja eest, mis kulus kostja lepingulisel esindajal kliendi informeerimisele menetluse seisundist ja arengust ning kohtuteadete lugemisele. Nii seisund kui areng olid kõikidele teada. Tsiviilasi oli Riigikohtu menetluses ja Riikohus oli teada andnud, mis kuupäeval lahend teatavaks tehakse. Hageja ei täheldanud antud tsiviilasja kassatsiooniastme menetluses märkimisväärseid kohtu teateid, millede läbilugemine võis äramärkimist väärivat ajakulu tekitada.
4.Ka edasine ajakulu kahe töötunni ulatuses - hageja täiendavate seisukohtade analüüs, kliendile kommenteerimine, Riigikohtu otsuse analüüs ja selgitamine kliendile ei ole põhjendatud. Hageja täiendavates seisukohtades ei olnud kostja ja tema kliendi jaoks midagi uut ning sellega tutvumiseks ei saanud kokku kuluda rohkem aega kui 30 minutit. Tegevused seoses Riigikohtu otsusega ei saanud ilmselt ka rohkem aega võtta kui 30 minutit. Seega võiks põhjendatud ajakulu eelnimetatud aja eest olla ühe töötunni vääriline. Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu võiks kassatsiooniastmes olla kokku 4 tundi ja 45 minutit. Kostja poolt esitatud õigusteenuse arvetelt ei nähtu õigusteenuse tunnihinda. Arvestades, et kostja nõue on 3 100,56 eurot 19,2 töötunni eest, siis võiks tunnihinnaks olla 161,49 eurot, mis on liialt kõrge ja ebamõistlik. Nii näiteks on Riigikohus 23.05.2013.a kohtumääruses kriminaalasjas 3-1-1-39-13 leidnud, et määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasumäär 120 eurot üks töötund on mõistlik, millest antud juhul tuleks lähtuda. Hageja märgib, et Advokaadibüroos Ahas & Heringson GLO on tunnihinnaks 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Arvestades advokaadi tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga ja pidades põhjendatud ning vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 45 minutit oleksid kostja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes koos käibemaksuga 534 eurot. Hageja palub jätta kostja taotluse summas 3 100,59 eurot kui selgelt põhjendamatu ning kontrollimatu rahuldamata. Rahuldada kostja taotlus osaliselt ja määrata kostja vajalikuks ning põhjendatud menetluskulu rahaliseks suuruseks kassatsiooniastmes mitte rohkem kui 534 eurot koos käibemaksuga. Kostja vastus hageja vastuväidetele
5.17.07.2013 esitas kostja esindaja hageja vastuväidetele vastuse, kus on toodud ka menetluskulude detailne koosseis, s.t igale õigusabitoimingule kulunud aeg. Kostja märgib, et alusetu on hageja väide, et kassatsioonkaebuse vastuses ei ole võrreldes varasemaga midagi uut ja seetõttu ei saanud vastuse koostamisele kuluda enam kui kolm tundi. Kohtumenetluse regulatsioonist tulenevalt ongi poole positsioon kassatsioonimenetluses sarnane tema positsiooniga eelnevates kohtuastmetes. Samas ei tähenda see, et isik ei peaks kassatsioonkaebusele vastust esitama. Kassatsioonimenetluses ju siiski hinnatakse alama astme kohtute menetluse ja otsuste seaduslikkust ja põhjendatust, seega on vastuse rõhuasetus teine. Alusetu on väide, justkui ei olnud kliendi informeerimisele kulunud aeg vajalik, sest menetluse seisund ja areng oli kõigile teada. Kui klienti esindab esindaja, siis esindaja vahenduseta info ju kliendini ei jõua. Lähtumine hüpoteetilisest mõistlikust tunnihinnast ei ole põhjendatud. Kulude mahu hindamisel saab lähtuda konkreetse esindaja tunnihinnast. Kui isikul on enda advokaadi või bürooga usalduslik suhe, siis ei saa teda sundida otsima vaidluseks teist (talle tundmatut) esindajat. Eeltoodu kinnitab, et kostja kassatsiooniastme õigusabikulude maht (kokku 19,2 tundi) ning maksumus (3 100,56 eurot) on vajalik ja põhjendatud ning vastab asjas tehtud menetlustoimingutele. Kostja jääb oma avalduse juurde ning palub määrata, et kostjale hüvitatavad menetluskulud on 3 100,56 eurot ning palub need
2-11-20562
koos viivistega hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohtu seisukohad
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 13.05.2013.a otsusega. Kostja esindaja esitas 11.06.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.
8.Kostja taotleb esindaja kulude väljamõistmist summas 3 100,56 eurot (koos käibemaksuga) 19,2 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, kuna kostja arvetel puuduvad spetsifikatsioonid, mistõttu pole arvete alusel võimalik kontrollida kostja lepingulise esindaja ajakulutusi. Kostja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks on hageja arvates 120 eurot koos käibemaksuga ja põhjendatud ning vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 45 minutit. Kostja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes on hageja hinnangul koos käibemaksuga 534 eurot.
9.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.Hageja on leidnud, et ajakulu kassatsioonkaebusega seotud tegevustega sai kostja esindajal olla kokku 4 tundi ja 45 minutit (kaebuse läbilugemine 15 minutit, vastuse koostamine 3 tundi, hageja täiendavate seisukohtade analüüs ja kliendile kommenteerimine 30 minutit, Riigikohtu otsuse analüüs ja selgitamine kliendile 30 minutit). Hageja ei ole nõus hüvitama ajakulu, mis kostja esindajal kulus tegevuse planeerimisele, kliendi informeerimisele menetluse seisundist ja arengust ning kohtuteadete lugemisele.
12.Kohus hindab esmalt arvel nr 645/13EE toodud kostja lepingulise esindaja tegevusi: kassatsioonkaebuse analüüs, edasise tegevuse planeerimine, kliendi informeerimine kaebusest ja nõustamine seoses edasise tegevusega (0,6 h); telefonikõne kliendiga seoses menetluse sisuga, menetlustaotluse sisu kontroll Riigikohtu lehelt (0,1 h); Riigikohtu 04.02.2013
2-11-20562
kohtumääruse analüüs ja kliendi informeerimine (0,2 h), Riigikohtu 13.02.2013 teatise lugemine seoses menetlustähtaegadega ning kirjaliku menetlusega, kliendi informeerimine teatisest ning selle võimalikust mõjust vaidlusele (0,3 h) - kokku 1,2 h. Kohus leiab, et märgitud õigusabi 1,2 h ulatuses ei ole valdavalt kontrollitav ajakulu ega sedavõrd vajalik, et vastaspool peaks selle kostjale hüvitama. Siinjuures kohus märgib, et hindab kassatsioonkaebuse analüüsile kulutatud aega järgmises lõigus eraldi.
13.Kassatsioonkaebuse analüüs; kassatsioonkaebuse vastuse koostamine, allkirjastamine ja edastamine (16h). Kassatsioonkaebus asub tsiviilasja toimikus II kd, tl 73 – 82, selle sisuline pikkus on 8,5 lehekülge. Kostja esindaja koostatud vastuse (II kd, tl 90 – 94) sisulise osa pikkus on ligi 6,5 lehekülge. Arvestades viidatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et kostja esindaja proportsionaalne ja vajalik ajakulu kaebuse läbilugemise ja analüüsi eest, mis hagejal tuleb hüvitada, on maksimaalselt 2 tundi ning kassatsioonivastuse koostamise eest 6 tundi, kokku 8 tundi. Nimetatud toimingutele kulutatud aja hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuivõrd tegemist oli kassatsiooniastme menetlusega, oli kostja esindaja vaidluse asjaoludega kursis juba eelnenud menetluse põhjal. Kuigi iseenesest on õige kostja väide, et kuivõrd kassatsioonimenetluses hinnatakse alama astme kohtute menetluse ja otsuste seaduslikkust ja põhjendatust, on kassatsioonkaebuse vastuse rõhuasetus teine, leiab kohus, et kassatsioonmenetluse erisused ei õigusta 6,5 leheküljelise vastuse koostamisele väidetavalt kulunud aega 16 tundi. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et kassatsioonmenetluses oli kostja esindajaks kogenud vandeadvokaat. Professionaalselt õigusteadmistega isikult, kes osutab teenust keskmisest turuhinnast kõrgema tunnihinnaga, eeldatakse, et ta suudab ka menetlusetapi erisusi arvestades koostada menetlusdokumente kulutamata selleks üleliia palju aega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kassatsioonivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud aeg 16 tundi. Arve nr 645/13EE järgi loeb kohus seega kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks hüvitatavaks ajakuluks 8 tundi.
14.Arve nr 1439/13EE järgi sai kostja järgmist õigusabi 2 töötunni ulatuses: - kassaatori täiendavate seisukohtade analüüs (sh täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse analüüs) ja kommenteerimine kliendile (1,2 h). Hageja täiendavad seisukohad kostja kassatsioonivastusele paiknevad kuuel leheküljel (II kd, tl 96 – 99). Kohtu hinnangul on nimetatud dokumendi analüüsi ja kliendile kommenteerimise eest, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, proportsionaalne ja vajalik hüvitatav esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses; - Riigikohtu 17.04.2013 teate lugemine ning kliendi informeerimine uuest kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast (0,1 h). Riigikohtu teate lugemisega ning kliendi informeerimisega seotud esindaja kulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vastaspoolelt välja mõista;
15.Riigikohtu otsuse analüüs ja otsuse selgitamine kliendile (0,7 h). Riigikohtu 13.05.2013.a otsus (II kd, tl 102 – 106) on kostjale positiivne. Arvestades nimetatud asjaolu ning viidatud otsuse sisu ja mahtu (sisulise osa pikkus 8 lehekülge), leiab kohus, et otsuse analüüsiks ja kliendile selgitamiseks kostja esindaja vajalik põhjendatud ajakulu, mis hagejal tuleks hüvitada, on maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus märgib, et esindaja ülesanne on kliendile õigusabi osutamine, mitte üksikasjalike juriidiliste aspektide selgitamine. Eeltoodust lähtuvalt on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud hüvitatav ajakulu kokku 9 tundi.
16.Kostja avalduses ega ka sellele lisatud arvetes ei ole välja toodud kostja esindaja tunnitasu määra, kuid menetluskulude nimekirjas näidatud töötundide arvu (19,2) arvestuse ning tasu summa (3 100,56 eurot) alusel arvestatuna on kostja esindaja tunnitasu määraks 134,58 eurot (käibemaksuta). Hageja hinnangul on tunnitasu hind põhjendamatult kõrge. Hageja tugineb siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12, milles leitakse, et mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks võib lugeda 110 eurot (käibemaksuta). Kohus nõustub õigusabi tunnihinna osas kostja seisukohaga ning selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades
2-11-20562
käesoleva tsiviilasja kestvust (hagiavaldus esitati 02.052011.a; lõpplahend tehti 13.05.2013.a), keerukust ning asjaolu, et kostja esindaja puhul on tegemist kogenud õigusteenuse osutajaga vandeadvokaadiga, peab kohus antud kohtuasja puhul kostja esindaja tunnihinda 134,58 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Lisaks märgib kohus, et juba 03.11.2008 Maikko Kalveti Äripäevas ilmunud artiklis „Eesti advokaaditasud on kordi madalamad Lääne-Euroopast“ kirjutatu kohaselt (kättesaadav http://www.das.ee/eesti-advokaaditasud-on-kordi-madalamadlaane-euroopast/) oli Eestis keskmine advokaadi tunnihind 2008 aastal 2000 kr, so 127,82 eurot. Tegemist on ligikaudu viie aasta taguse artikliga ja kõigi eelduste kohaselt on hinnad tõusnud. Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks hagejalt väljamõistetavateks kuludeks kokku 1 453,41 eurot (9 tundi x 161,49 eurot/h).
17.Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 19 734,24 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 19 734,24 eurot kohta käiva piirmääraga 8 310 eurot. Kostja esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi taotleda, on põhjendatud temale ka käibemaksu hüvitamine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud 1 453,41 euro ulatuses. Kostja taotlus jääb rahuldamata 1 647,15 euro ulatuses (taotletud summa 3 100,56 eurot – rahuldatud osa 1 453,41 eurot).
18.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades kostja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.