OÜ CASSEL GRUPP avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2013.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse KÜ Tatari 8/Sakala 22 määruskaebus liik 4266,67 eurot Kaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): KÜ Tatari 8/Sakala 22 (registrikood: 80239436; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja I: Skanska AS (registrikood: 10012122; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Arvo Kivar Kostja II (vastustaja): OÜ CASSEL GRUPP (registrikood: 10621393; asukoht: Tallinn), tehingulised esindaja advokaat Mari-Liis Mets Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: OÜ Epe (registrikood: 10043039; asukoht: Tallinn), esindaja Krista Luu Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Adven Eesti AS (registrikood: 10066299; asukoht: Tallinn), esindaja Heli Nossenko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 29.05.2013.a määrus tühistada.
2.Saata tsiviilasi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.26.06.2012.a otsusega jäeti hageja hagi kostjate vastu torustiku renoveerimiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata ning hageja ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku OÜ Epe menetluskulud jäeti tema enda kanda ning kolmanda isiku Adven Eesti AS-i menetluskulud jäeti samuti tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.12.2012.a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 11.03.2012.a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsioonastme menetluskulud hageja kanda.
2.03.04.2013.a esitas kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja II menetluskuluks õigusabikulud summas 8268,90 eurot (käibemaksuga). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Entsik & Partnerid arved (käibemaksuga) koos spetsifikatsioonidega: 05.09.2011.a arve nr 1108020 summas 956,60 eurot; 05.10.2011.a arve nr 1109011 summas 2080,90 eurot; 04.11.2011.a arve nr 1110036 summas 1050 eurot; 05.01.2012.a arve nr 1112048 summas 420 eurot; 06.06.2012.a arve nr 1205039 summas 336 eurot; 04.07.2012.a arve nr 1206032 summas 588 eurot; 06.09.2012.a arve nr 1208094 summas 1155 eurot; 04.10.2012.a arve nr 1209059 summas 252 eurot; 07.12.2012.a arve nr 1211082 summas 336 eurot; 04.01.2013.a arve nr 1212058 summas 588 eurot; 07.02.2013.a arve nr 1301066 summas 107,40 eurot; 03.04.2013.a arve nr 1303025 summas 399 eurot. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga kostja II ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja II palus mõista hagejalt välja menetluskulu 8268,90 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 järgi. Kostja II vaidles hageja vastuväidetele vastu, leides, et kõik avalduses märgitud kulud olid põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud ning arvetel toodud tööde sisu ja ajaline maht on proportsionaalne. Täielikult põhjendamatu on hageja väide, et kõik asjas olulised dokumendid on suuremal või vähemalt määral koopiad maakohtus esitatud hagivastusest. On mõistetav, et vaidluse puhul, mis läbib kolm kohtuastet, esineb menetlusdokumentides mõningaid kordusi, millistega on aga ajakulu arvestamisel juba arvestatud. Bürookulu 5% ei ole põhjendamatult suur. Kuna igale konkreetsele kliendile osutatud teenuse kulu välja arvutamine ja arvestuse pidamine on advokaadibüroole ebamõistlikult kulukas, siis on 5% välja arvestatud keskmist bürookulu arvestades. Bürookulu hõlmab järgmisi kuluartikleid: postiteenused, telefoni-, interneti-, andmesideteenused, bürootarbed, koopiate tegemine jms. Arve nr 1108020 osas märkis kostja II, et 31.08.2011.a taotluse koostamisele kulunud 1,5h on mõistlik ja põhjendatud, kuivõrd tegemist on 2,5-leheküljelise tekstiga (mitte 1 lk, nagu hageja väidab) ning esimese käesolevas asjas koostatud dokumendiga, seega kulus muuhulgas aega kõigi menetlusosaliste andmete välja otsimisele. Hageja märkused kuupäeva erinevuse kohta arvel ja taotluses on asjassepuutumatud ning ei mõjuta väljamõistetavate menetluskulude suurust. Arvel on märgitud ekslikult hagi ja lisadega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285 24.08 asemel 23.08.2011.a. Arvel nr 1109011 ei ole küsitud tasu topelt. Arvel nr 1108020 märgitud hagi ja lisadega tutvumise ja õigusliku positsiooni kujundamise näol on tegemist esmase tutvumisega ja esialgse hinnangu andmisega, sealjuures vastust koostamata. Arvel nr 1109011 on märgitud nimetatud tegevused juba seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega, märgitud 3h 10min koosneb tegelikult juba peaaegu täies ulatuses hagivastuse koostamisest. Arvestades, et hagiavaldus oli 12 lk ja kostja II vastus hagile 18 lk, on 6h ja 40min vastuse koostamiseks igati põhjendatud ja mõistlik. Hageja esitas mitu erinevat nõuet, milliste esinemise võimalikkus tuli põhjalikult läbi analüüsida, samuti tugines hageja mitmetele Riigikohtu lahenditele, mis samuti kostjapoolset analüüsi vajasid. Korduste esinemine tekstis on stiiliküsimus ja nendega on ajakulu arvestamisel arvestatud. Arvel nr 1109011 märgitud tõendite koostamise näol on tegemist küsimuste formuleerimisega ja kirjalike pöördumiste koostamisega OÜ Epe projekteerijale E.Lile ja omanikujärelevalvet teostanud M.Rle seoses Tallinnas Tatari 8/Sakala 22 asuva elu- ja ärihoone veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojektiga ja nimetatud hoone ehitustegevusega. E.Li ja M.R esitatud vastused esitas kostja II tõenditena. Seega kulus aeg kirjalike pöördumiste koostamisele, suhtlusele märgitud isikutega ning kinnituste saamisele. Arvel nr 1110036 märgitud 24.10.2011.a vastuse hageja seisukoha koostamisele kulunud 6h 40min on igati põhjendatud ja mõistlik – tegemist on 10 lk dokumendiga, milles on esitatud täiendavad argumendid ja ümber lükatud hageja seisukohad ning on üle korratud mõned kostja II peamised argumendid. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud 11h 10min on põhjendatud, kuna kaebus ise oli 9 lk ja põhjalikult motiveeritud vastus 16 lk pikk. Hageja kritiseerib põhjendamatult kostja II kirjastiili, mis on asjakohatu ja ei ole menetluskulude väljamõistmisel oluline. 30.11.2013.a seisukoha koostamiseks hageja taotlusele dokumendi esitamiseks kulunud 2h 40min on põhjendatud, kuna tegemist on 3,5-leheküljelise tekstiga, mis eeldas õiguslikku analüüsi küsimuses, kas hageja esitas tõendi hilinenult ja tsiviilkohtumenetluse norme eirates. Ka ringkonnakohus nõustus kostja II seisukohaga nimetatud dokumendis. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulunud aja eest ei ole põhjendatud menetluskulu hagejalt välja mõista. Kõnealuse avalduse esitamine on seotud antud tsiviilasjaga ja oli hädavajalik selleks, et kostja II saaks oma menetluskulud hagejalt välja mõistetud. Kuna käesoleva menetluse ja kostjal II tekkinud menetluskulud on täies ulatuses põhjustanud hageja, oleks põhjendamatu, kui kostja II peaks avalduse koostamisele kulunud menetluskulud ise tasuma.
3.06.05.2013.a esitas hageja kostja II avaldusele vastuväite, milles leidis, et kostja II taotletud menetluskulu ei ole vastavuses vastavate regulatsioonidega ja tegelikult tehtud tööga, vaid on ülepaisutatud. Hageja hinnangul on kostja II menetluskulud põhjendatud 1/3 ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-154-09 ei saa kohus eeldada, et kui menetluskulud jäävad alla lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Hageja leidis, et kõik asjas põhistuslikku tähendust omavad dokumendid on suuremal või vähemal määral koopiad esimeses astmes esitatud vastusest hagile. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-10 leidnud, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Järgnevalt esitas hageja vastuväited konkreetsete arvete osas. Arvetel nimetatud bürookulu 5% on põhjendamatult suur, ka ei ole selgitatud, mida bürookulud endas hõlmavad. Arves nr 1108020 märgitud taotluse koostamiseks hagile vastamise tähtaja edasilükkamiseks kulunud 1h 30min ei ole põhjendatud. Tegemist on sisuliselt 1-leheküljelise tekstiga, seega põhjendatud aeg selle koostamiseks on 30min. Lisaks ilmnevad nimetatud arves ning selles nimetatud tähtaja edasilükkamise taotluses
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285 vasturääkivused – arves on märgitud hagi ja lisadega tutvumine 23.08.2011.a, taotluses on märgitud, et kostja II pöördus esindaja poole alles 24.08.2011.a. Seega oli arve alusel esindajal tegelikult juba 23.08.2011.a õiguslik positsioon kujundatud. Arves nr 1109011 sisaldub taas tasu õigusliku positsiooni kujundamise eest (05.09.2011.a), milleks kulus 3h 10min, ning mis arve nr 1108020 kohaselt oli kujundatud juba 23.08.2011.a. Hageja ei pidanud tasu topelt küsimist põhjendatuks. Nagu ka seda, et hagivastuse koostamiseks on märgitud lisaks 05.09.2011.a ka 06.09.2011.a 3h 30min, seega kahe päeva peale kokku 6h 40min. Kõnealune vastus hagile sisaldab suures osas kordusi, teksti on ebavajalikult pikendatud ja näilist mahtu antud. Arusaamatu on arves nr 1109011 toodud „tõendite koostamine“ 09.09.2011.a ja 14.09.2011.a – tõend on kas olemas või mitte, seda ei saa koostada. Vastasel juhul tekib küsimus kostja II poolt esitatud tõendite õiguspärasuses. Arves nr 1110036 nimetatud hageja seisukohtadele vastuse koostamiseks kulunud 6h 40min ei ole põhjendatud. 24.10.2011.a vastus nr 1/685 (10 lk) sisaldab suures osas kordusi 16.09.2011.a esitatud vastusest, lisaks korratakse seal juba esitatud vastuväiteid ja mõtteid, mis ei olnuks antud dokumendis esitatud vastuväite edasiandmise või põhistamise seisukohalt põhjendatud. Arves nr 1112048 märgitud seisukoha koostamiseks taotlusele kolmandate isikute kaasamiseks (14.12.2011.a seisukoht nr 1/789) kulunud 3h ei ole põhjendatud, kuivõrd dokument sisaldab taas ebavajalikke kordusi varemesitatud dokumentidest. Arvestades dokumendi pikkust (4 lk), ei oleks selle koostamiseks kulunud 3h ka siis mitte, kui seda ei oleks kopeeritud. Lisaks pidas kohus kostja II vastuväidet põhjendamatuks. Arvetes nr 1208094 ja nr 1209059 märgitud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud 11h 10min ei ole põhjendatud. 01.10.2012.a vastus apellatsioonkaebusele (16 lk) sisaldab esimeses astmes esitatud vastuväiteid hageja isiku kohta, milliseid kohus põhjendatuks ei pidanud, seega sellekohased väited on ebavajalikud. Kostja II vastuväited põhinevad või on kopeeritud esimeses astmes esitatud dokumentidest, ületõsted moodustavad enamiku vastuse 16-st leheküljest. Muus osas väljendab kõnealune vastus vaid nõustumust maakohtu otsusega, otseseid enda argumentatsioone või vastuväiteid kaebusele tekst sisuliselt ei sisalda. Arves nr 1211082 märgitud seisukoha koostamiseks taotlusele dokumendi esitamiseks kulutatud 2h 40min ei ole põhjendatud, kuivõrd taotluses on sisuliselt teksti vaid ca 1,5 lk. Arves nr 1303025 märgitud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulunud 3h 10min eest ei ole põhjendatud hagejalt menetluskulu välja mõista, kuna TsMS § 435 lg 2 järgi lõpeb kohtuotsusega menetlus selles kohtuastmes, seega ei saa lugeda kulutusi, mis on tehtud pärast otsuse jõustumist, tehtuks lõppenud menetluse raames.
4.Maakohus rahuldas 29.05.2013.a määrusega kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja kostja menetluskulud 6400 eurot ning kohustas määruse jõustumisest kuni täitmiseni hagejat tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis määruse põhjendavas osas, et ta juhindus TsMS-is menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hindas kostja II esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust, samuti poolte vastuväiteid ja seisukohti, ning leidis selle pinnalt, et kostja II esindaja toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub sellisena hagejalt väljamõistmisele, v.a bürookulud, kuna bürookulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnitasu sisse. Seejuures piirdus maakohus kogu hinnangu osas viidatud lause esitamisega. Maakohus märkis veel, et 03.04.2013.a arve nr 1303025 menetluskulude avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest ei kuulu samuti hüvitamisele, kuna TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285 kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kuna kohus on lahendis kulude jaotuse ära märkinud, siis ei saa menetluskuluks lugeda menetluskulude avalduse koostamist. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hagiavalduse esitamise ajal maakohtule, s.o 29.06.2011.a (hagi hind oli 15 141,38 eurot) kehtis VV 04.09.2008.a määrus nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“), mille kohaselt on 15 141,38 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 6400 eurot. Kostja II taotletud menetluskulud ületavad kehtestatud piirmäära. Eeltoodut arvestades kuuluvad hagejalt kostja II kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 6 400 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2013.a oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012.a, Intressimäära avaldamise teated). Kohus lisas, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
5.Maakohtu määruse peale esitas hageja 18.06.2013.a määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 2133,33 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme ning jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldusele. Kohus on kaevatavas määruses viidanud, et on analüüsinud toimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, kuid ei ole selgitanud, mida analüüs järeldas, s.t mille põhjal kohus leidis, et kostja II esindaja toimingud ja tasu on põhjendatud ning vajalik. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole hageja vastuväiteid kostja II menetluskulude osas, mis puudutab dokumentide suures mahus kopeerimist ja korduste esitamist, määruse tegemise juures arvestanud. Kas kohus on kopeerimise tuvastanud, mida sellest järeldanud – määrusest ei selgu. Kohus on ka viidanud, et on vastuväiteid hinnanud, kuid millised järeldused on vastuväidete osas teinud, seda ei ole kohus selgitanud. Ei ole põhjendatud mõista välja kostja II taotletud summasid kopeerimise teel saadud dokumentide n-ö vormistamise eest, samuti korduvate, samasisuliste, üksnes uut kuupäeva sisaldavate, kunstlikult mahtu paisutavate dokumentide eest. Kostja II arvamus selle kohta, et kordustega on ajakulu arvestamisel arvestatud, ei peegeldu esitatus ega ole tõsiseltvõetav. Muus osas jäi hageja on varasemalt esitatud vastuväidete juurde, leides, et kostja II taotlus on põhjendatud 1/3 ulatuses ehk summas 2133.33 eurot arvestades VV määrusega sätestatud piirmäära.
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285
Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2013.a määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata menetluskulude kindlaksmääramise taotluse sisuliseks lahendamiseks uuesti Harju Maakohtule. Maakohus on käesolevat määrust tehes rikkunud olulisel määral menetlusnorme selliselt, et rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsiooniastmes võimalik. Sedavõrd oluline maakohtupoolne rikkumine tingib selle, et asi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
9.Harju Maakohus märkis kaevatavas määruses, et kohus peab kontrollima menetluskulude kindlaksmääramise avaldust siis, kui see on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Sellise maakohtupoolse käsitlusega saab nõustuda ainult osaliselt. Õige on see, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tuleb nimetatud juhtudel kontrollida igal juhul. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kirjalikult, kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha iga vastuväite osas, mida avaldusele esitatakse. Käesolevas lõigus viidatud maakohtu õiguslik käsitlus on aga väär selles osas, et maakohtu käsitlusest võib välja lugeda, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise avalduse osas ei peaks kohus justkui seisukohta võtma, kui isik, kellelt summade väljamõistmist taotletakse, avaldusele vastu ei vaidle. See kindlasti nii ei ole. Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva hagita menetlusega. Hagita menetluse puhul tuleb kohtul kontrollida ametiülesande korras avalduse põhjendatust alati, st ka siis, kui puudutatud isikud avaldusele vastuväiteid ei esita. Hagita menetluses avalduse põhjendatuse kontrollimise kohustus tuleneb hagita menetluse sätetest ja TsMS § 175 lg-st 1 ega ka ühestki muust seadusesättest ei tulene, et kohus võiks jätta tal lasuvad ülesanded täitmata ja anda kohtuliku tunnustuse ja seeläbi ka seadusjõu põhjendamatutele ja ebaseaduslikele taotlustele juhul, kui puudutatud isik avaldusele vastu ei vaidle.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatuse hindamine tähendab seda, et kohtul tuleb kontrollida, kas avaldus on esitatud tähtaegselt ja kas avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas menetlustoimingud, mille eest esindaja tasu väljamõistmist vastaspoolelt taotletakse, on reaalselt sooritatud ja kas need olid vajalikud. Nii tuleb kohtul kontrollida, kas menetlustoimingud üleüldse tehti, näiteks, kas kostja esindaja ikka koostas vastuse hagiavaldusele ja kas kostja esindaja ikka osales kohtuistungil taotluses näidatud aja vältel jne. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas vastavate menetlustoimingute tegemine oli vajalik ja põhjendatud. Näiteks juhul, kui kostja koostab esindaja vahendusel menetlusliku taotluse, mida kohus peab põhjendamatuks või mis jäetakse rahuldamata, siis tuleb tõsiselt kaaluda vastava toimingu põhjendamatuks lugemist ja selle eest vastaspoolelt menetluskulu välja mõistmata jätmist isegi siis, kui põhjendamatu taotluse esitanud pool saavutab lõppkokkuvõttes temale positiivse lahendi tegemise ja menetluskulude vastaspoole kanda jätmise. Vastaspoolelt väljamõistmisele saavad kuuluda üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas mingite menetlustoimingute tegemiseks kulutatud aeg oli põhjendatud ja vajalik. Näiteks käesoleval juhul on kostja esindaja tegelenud korduvalt hagiavaldusega tutvumisega, hagiavalduse pinnalt kliendiga kohtumisega, kliendiga suhtlemisega, konsulteerimisega, seisukohtade kujundamisega, hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamisega, kolmandate isikutega konsulteerimisega ja lõpuks hagiavaldusele vastuse koostamisega. Seejuures hagivastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks kulutas kostja
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285 esindaja poolteist tundi ning põhjendas seda sellega, et suur osa sellest ajast kulus menetlusosaliste andmete väljaotsimisele ja trükkimisele, mida sai hilisemas menetluses kasutada. Kõikide nimetatud toimingute põhjendatud ja vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist õigustav eesmärk sai olla hagile vastuse koostamine. Seega tuleb maakohtul hinnata, kas kogu vastavat ajalist töömahtu saab pidada põhjendatuks selliselt, et see õigustaks vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist. Seejuures tuleb maakohutul arvesse võtta seda, mis oleks tavaliselt mõistlik aeg sellisele hagile vastamiseks ning kliendilt vajaliku sisendi saamiseks. Käesoleval juhul esitas hageja mitmeid kaalukaid ja sisulisi argumente, mis viitavad sellele, et kostja esindaja töömaht on käesoleval juhul olulisel määral ülepaisutatud ning kostja poolt hagile vastamisega seoses tehtud mitmeid toiminguid ei saa, vähemalt kostja poolt esitatud põhjendusi ja selgitusi arvestades põhjendatuks pidada. Maakohus ei ole hageja vastuväiteid hinnanud, ei ole vastuväidetele vastanud ja veel vähem, maakohus ei ole kulude põhjendatusele mittemingisugust sisulist hinnangut andnud.
11.Käesoleva menetluse raames väitis kostja, et tema esindaja valmistus märkimisväärse aja vältel kohtuistungiteks. Maakohus ei hinnanud, kas kohtuistungiteks valmistumine on põhjendatud olukorras, kus kostja esindaja on nii või teisiti teinud väga pika aja jooksul tööd selleks, et ennast asjaga kurssi viia, hagiavaldus läbi töötada, kostjaga ja spetsialistidega konsulteerida, hagile vastus koostada jne.
12.Hageja esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames vastuväited, mis seisnesid selles, et väga mitmed kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid olid tarbetult mahukad, sisaldasid osasid, mille asjassepuutumatuses jõudis kohus väidetavalt asja sisulise arutamise käigus selgusele ja mis sisaldasid tarbetuid kordusi. Need vastuväited on kaalukad ja nende õigsuse korral võivad need tingida menetluskulude väljamõistmise taotluse osalise rahuldamata jätmise. Nõustuda tuleb hagejaga selles, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega ei saa põhjendada esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi lehekülgede arvuga, eriti juhul, kui hilisemad dokumendid on arvestatavas osas koostatud varasematest dokumentidest osade ümber tõstmise teel. Juhul, kui menetlusdokument sisaldab olulisel määral varasemate dokumentide ümberkirjutusi, tuleb seda menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmisel arvesse võtta.
13.Käesolevas tsiviilasjas esitas kassatsioonkaebuse hageja. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Järelikult ei saa kostja esindaja poolt kassatsioonimenetluses tehtud toiminguid pidada põhjendatuks selles tähenduses, et neid saaks hagejalt välja mõista.
14.Hageja esitas vastuväite, et tõendite koostamine ei saa olla menetlustoiminguks, mille hüvitamist saaks hagejalt nõuda. Kostja esitas selle peale omakorda selgitused. Maakohus ei andnud poolte väidetele mittemingisugust hinnangut.
15.Ringkonnakohus rõhutab, et eristada tuleb kahte asja. Esiteks seda, kas kostja esindaja tegelikult väidetud töö tegi ja kas kostja oma esindajale väidetud töö eest maksis ning teiseks seda, kas vastavat tööd ja selle eest makstud tasu saab pidada põhjendatud kuluks menetluskulude vastaspoolelt välja mõistmise tähenduses. Iseenesest võib kostja esindaja teha kohtumenetlusega seoses kostjale nii palju tööd, kui kostja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et kostja esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et kostja esindaja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-30285
16.Käesoleval juhul esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele põhjalikud ja sisulised vastuväited, mida oleks kohtul tulnud kontrollida. Samuti esinesid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pinnalt mitmed objektiivsed probleemid, mida oleks kohus pidanud avalduse ametiülesande korras kontrollimisel märkama. Nendest põhilisi käsitles ringkonnakohus eespool. Maakohus aga avaldust ei kontrollinud ja poolte väidete osas mitte mingeid seisukohti ei võtnud, piirdudes põhjendavas osas vaid ühe lausega, mille kohaselt peab kohtunikuabi kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, neile kulutatud aega ja tasu põhjendatuks. Sellisel kujul on vaidlustatud maakohtu määrus seadusevastane, sest rikutud on kohtulahendi põhjendamise kohustust. Maakohtu määrus on täielikult põhjendamata. Maakohtu määruse motiivide pinnalt tuleb järeldada, et maakohus avalduse põhjendatust ei kontrollinud ja poolte väidete osas seisukohta ei kujundanud. Seetõttu maakohus avaldust sisuliselt ei kontrollinud. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme ja tsiviilasi tuleb saata sisuliseks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei saa ise maakohtupoolseid rikkumisi kõrvaldada, sest olukorras, kus maakohus ei ole avaldust üldse hinnanud ja poolte väidete osas seisukohti kujundanud, kujutaks ringkonnakohtupoolne avalduse lahendamine asja esmakordset lahendamist.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.