Võlaõigus › Töövõtulepingud

mittevastavast materjalist ehitatud sooja vee torustiku mittevastavusest oodatud omadustele ning seeläbi tekkinud korrosioonikahjustustes. Alternatiivse õigusvastasuse alusena tugineb hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Ka juhul, kui kostja I ei teostanud ehitustöid ise, vaid kasutas alltöövõtjat, vastutab kostja I selle eest VÕS §-ist 1054 tulenevalt. VÕS § 136 lg 5 sätestab, et juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja hinnangul on antud juhul mõistlik nõuda kahju hüvitisena torustiku renoveerimist. OÜ T poolt koostatud hinnapakkumise kohaselt on renoveerimistööde maksumus 11 729,43 eurot. Kui renoveerimise nõuet ei rahuldata, nõuab hageja kahju rahalist hüvitamist. Lisaks deliktiõiguslikule alusele on hagejal õigus torustiku renoveerimist nõuda ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel. Hageja on kandnud ka täiendavat kahju. Hageja on kulutanud 2008.a märtsis ja aprillis veeavarii likvideerimisele ja kuuma vee toru remondile 249,57 eurot. 2008.a mais tellis hageja ekspertiisi jaoks torustikust väljalõigete tegemise, mille maksumus oli 252,45 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 1508,31 eurot. 2008.a juulis ja augustis on hageja kulutanud veeavariiga seonduvatele parandustöödele 350,24 eurot. Kohtueelsele õigusabile on 2010.a kulunud 1049,18 eurot. Lisaks on hageja kandnud 01.06.2011.a postikulu 2,20 eurot kostjale II kohtuvälise nõude saatmise näol. Seega on hagejal õigus nõuda täiendava kahju hüvitamist summas 3411,95 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamise nõuetelt viivist seaduses sätestatud määras. Tsingitud terasest torustik paigaldati kostja II juhiste järgi. Sellest tulenevalt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kohustada kostjaid solidaarselt renoveerima vaidlusaluse elamu kuuma vee torustiku. Kui kohus nimetatud nõuet ei rahulda, siis palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 11 729,43 eurot, hagi esitamise ajaks sisenõutavaks muutunud viivise 8199,59 eurot ning sissenõutavaks mittemuutunud viivise kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendava kahju 3411,95 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 679,76 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud viivise kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja I vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. Torustiku ehitustööd tegi Aktsiaselts H . Kui hagejal saaksid olla nõuded seoses mittevastavate torutöödega, saaksid need olla Aktsiaseltsi H vastu. Poolte vahel puudub leping, millest tulenevaid nõudeid saaks hageja esitada. Samuti ei saa hageja nõuded tulla seadusest. Ehitamisel on järgitud ehitusprojekti. Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt on projektis nimetatud materjalid soovituslikud ja neid võis kooskõlastatult tellijaga asendada analoogsetega. Lisaks on hageja nõuded aegunud.

Kostja II vastuväited Kostja II vaidles hagile vastu. Vaidlusalused torustikutööd teostas Aktsiaselts H . Juhul, kui hageja soovib lepinguvälisel alusel nõudeid esitada, siis saab neid esitada üksnes Aktsiaseltsi H vastu. Korterihoonestusõiguse omanikud on sõlminud kolmepoolsed korterihoonestusõiguse võlaõiguslikud müügilepingud Aktsiaseltsiga Hansa Liising Eesti (müüja) ja kostjaga II (arendaja). Müügilepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist ei saa nõuda deliktiõiguslikul alusel. Sooja vee torustik ei ole ehitatud vastuolus ehitusprojektiga. Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt võis torustiku ehitamisel kasutada nii tsingitud terasest torusid kui plastmassist torusid. Kuuma vee torude korrosioonist tulenevad kahjustused põhjustas vee liiga kõrge temperatuur. Lisaks on hageja nõuded aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Vaidlusalune hoone valmis 04.07.2003.a. Seega on ehitise puudustest tulenevad nõuded aegunud. Hagi on aegunud ka TsÜS § 150 lg 1 järgi. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Veeavarii toimus 2008.a märtsis. Seega pidi hageja 2008.a märtsis teada saama ka kahjust. Kolmandate isikute seisukohad Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel osaühing E märkis, et põhiprojekti kohaselt pidi soojaveetorustik olema ehitatud plastikust torudest. Kostja I tegevus soojaveetorustiku ehitamisel/ehitamise korraldamisel ei olnud kooskõlas projektiga. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel AE AS avaldas, et sooja vee, kütte ja ventilatsiooni soojussõlme hoolduse ja reguleerimise eest ei vastuta AE AS, vaid hageja. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Tallinnas Xxx asunud hoonestusõigus kuulus Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti. Samuti puudub vaidlus selles, et hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone arendajaks oli Aktsiaseltsiga Hansa Liising Eesti sõlmitud lepingu alusel kostja II, kes sõlmis kostjaga I töövõtulepingu hoone ehitamiseks, mis valmis 2003.a. 16.09.2002.a ehituse alltöövõtulepingust selgub, et vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitustööd teostas alltöövõtjana Aktsiaselts H . Kinnistusraamatu väljavõttest tuleneb, et Aktsiaselts Hansa Liising Eesti on hoonestusõiguse jaganud korterihoonestusõigusteks ning neist enamiku võõrandanud. 20.09.2002.a korterihoonestusõiguse võlaõiguslikust müügilepingust ilmneb, et lisaks müüjale (Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti) ja ostjale, on lepinguosaliseks ka kostja II (arendaja), kes oli muuhulgas kohustunud tagama elamu valmisehitamise (p 4.4). Korterihoonestusõiguse omanikud on moodustanud Korteriühistu XXX, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 26.07.2006.a. Vaidlus puudub selles, et 2008.a märtsis ja juulis toimusid Xxx asuvas hoones veeavariid. TTÜ K dotsendi NP 02.07.2008.a arvamuse kohaselt on vaidlusaluse hoone kuuma vee torustik tervikuna avariieelses seisundis, kuna korrosioonist moodustunud süvendid torude seintes muutuvad üsna kiiresti aukudeks.

Hageja on esitanud kostjate vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja esindaja MR on 13.06.2012.a istungil selgitanud, et ka kostja II suhtes ei tugine hageja lepingule. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on tuginenud kahele õigusvastasuse alusele – VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7. VÕS § 1044 lg 2 esimene lause sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on selgitanud, et ta ei tugine hagis iseenda õiguste rikkumisele, vaid korterihoonestusõiguse omanike õiguste rikkumisele, ning hagi on esitatud korterihoonestusõiguse omanike huvides. Käesoleval juhul on Aktsiaselts Hansa Liising Eesti sõlminud hoone arendamiseks lepingu kostjaga II. Aktsiaseltsilt Hansa Liising Eesti korterihoonestusõiguse omandanud isikud on sõlminud lepingu Aktsiaseltsiga Hansa Liising Eesti ning kostjaga II. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 1044 lõikest 2 on kahjustatud isikul, hoone torustikus võimalike puuduste olemasolul, võimalik nõuda kahju hüvitamist lepinguõiguslikul alusel, mitte deliktiõiguslikul alusel. Seega ei ole hagejal võimalik kostjatelt nõuda kahju hüvitamist lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt. Kuigi hageja ei saa lepinguvälisel alusel kostjatelt kahju hüvitamist nõuda, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lg 1 ja ehitusseaduse § 12 lg 1 ei ole kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Kuni 31.12.2002.a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lg 1 kohaselt toimub ehitamine ehitusprojekti alusel. Alates 01.01.2003.a kehtiva ehitusseaduse § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Kohus leiab, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lg 1 ja ehitusseaduse § 12 lg 1 ei ole normideks, mille eesmärgiks oleks, nende rikkumise korral, anda kahju hüvitamise nõudeõigus lepingu pooleks mitteolevale isikule. Ehitusprojektiga vastuolus ehitamise korral saab tsiviilõiguslike nõudeid esitada töövõtulepingu pool. Hageja on tuginenud nõude alusena ka AÕS §-ile 89. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kohus on seisukohal, et kui lepingulise kohustuse täitmise raames tehakse ehitusprojektile mittevastavat ehitustööd, siis ei saa seda käsitleda omandiõiguse rikkumisena AÕS § 89 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei saa sellise rikkumise kõrvaldamiseks esitada ka nõuet AÕS § 89 alusel. Kuigi hagejal puudub kostjate vastu hagis märgitud alustel nõudeõigus, peab kohus vajalikuks siiski hinnata, kas sooja vee torustik oli ehitatud vastavalt ehitusprojektile. Osaühingu E teostatud veevarustus ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt on sisemised torustikud ette nähtud plastmassist maj-joogivee torudest UPONOR. Ühtlasi on projektis märge, et materjalid on soovituslikud ning neid võib tellijaga kooskõlastatult asendada analoogsetega. Sellest tulenevalt võis plastmassist torud asendada analoogsete torudega. Vaidlust ei ole, et tegelikult ehitati sooja vee torustik tsingitud terasest torudest. Osaühing E on kohtule 22.12.2011.a teatanud, et soojaveetorustiku ehitamine ei olnud kooskõlas projektiga, kuna soojaveetorustik pidi olema ehitatud plastikust torudest. Samas on osaühing E, 14.09.2011.a kirjas kostja II esindajale, avaldanud, et ehitusprojekti kohaselt võis materjale asendada töövõtja ja tellija kokkuleppel analoogsetega. Samuti märkis osaühing E, et tsingitud terasest torusid kasutati 2002.a – 2003.a laialdaselt ehituses veetorude rajamisel ning nende kasutamine oli kooskõlas kõikide kehtestatud ehitusnormide, -standardite ja –eeskirjadega. Seega on osaühing E ise eelnevalt tunnistanud, et plastmassist torud võis asendada tsingitud

terasest torudega. Eriteadmistega isiku OÜ A 16.09.2011.a arvamuse kohaselt ei olnud tsingitud terastorude kasutamine soojavee süsteemi montaažil keelatud. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et ehitusprojekti järgi võis plastmasstorud asendada tsingitud terasest torudega. Sellest tulenevalt on ka ebaõige hageja seisukoht, et sooja vee torustiku ehitamine ei toimunud ehitusprojektile vastavalt. TTÜ K dotsendi MP 02.07.2008.a arvamuse kohaselt on kuuma vee torude korrosioonist tingitud kahjustused suhteliselt lühiajalise ekspluatatsiooniaja järel põhjustatud kuuma vee temperatuurist, mille juures kõik temperatuurist sõltuvad korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid olid maksimumi lähedal. Arvamusest selgub, et katlast väljuva vee keskmine temperatuur on olnud 64,4 oC. Kolmekümne kahel mõõtmise korral on olnud temperatuur > 65 oC, mis on ajaliselt rohkem kui 550 päeva. Arvamuses soovitatakse hoida kuuma vee temperatuuri katlas 50 oC juures. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuuma vee torustiku avariieelne seisund ei ole põhjustatud torustiku materjalist, vaid liiga kõrgest sooja vee temperatuurist. Kuna kuuma vee torustiku avariieelsest seisundist tulenev kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka täiendavate kulutuste hüvitamise nõue summas 3411,95 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alusetud ka hageja viivisenõuded. Kostjad on tuginenud ka hagi aegumisele. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Esimene veeavarii toimus 2008.a märtsis. Kohus leiab, et pärast esimese veeavarii toimumist pidi hageja teada saama ka kuuma vee torustiku halvast seisundist. Hagi esitati kohtusse 29.06.2011.a. Sellest tulenevalt on aegunud kahju hüvitise nõudena esitatud torustiku renoveerimise nõue ja alternatiivse nõudena esitatud kahju rahas hüvitamise nõue summas 11 729,43 eurot. Aegunud on ka nimetatud põhinõudele tuginev viivisenõue. Hageja teostas 2008.a märtsis ja aprillis kuuma vee torustiku remondi, mille eest tasus 249,57 eurot. 2008.a mais tellis hageja ekspertiisi jaoks torustikust väljalõigete tegemise, mille maksumus oli 252,45 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulutuste hüvitamise nõuded ning nendelt arvestatud viivisenõue on samuti aegunud, kuna hagi esitati hiljem kui kolm aastat pärast nende kulutuste tegemist. Ülejäänud täiendavate kulutuste hüvitamise nõuded ei ole aegunud, kuna hagi esitati kohtusse enne kolme aasta möödumist kulutuste tegemisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja ja kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Vastavalt TsMS § 167 lg 2, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Kuna kostjad ei pea hageja menetluskulusid hüvitama, siis jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.