Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 12.detsember 2012, Tallinn 2-11-30285 KÜ Tatari 8/Sakala 22 hagi Skanska EMV AS ja OÜ Cassel Grupp vastu torustiku renoveerimiseks ja kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 26.juuni 2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Tatari8/Sakala 22 apellatsioonkaebus 04.12.2012, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg 24 020,73 eurot Tsiviilasja hind Hageja KÜ Tatari 8/Sakala 22 (registrikood 80239436), Menetlusosalised ja nende lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti esindajad Kostja I Skanska EMV AS (registrikood 10012122), lepinguline esindaja Arvo Kivar Kostja II OÜ Cassel Grupp (registrikood 10621393), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Mari-Liis Mets ja vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel OÜ Epe (registrikood 10043039), esindaja Krista Luu Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Adven Eesti AS (endine ärinimi Fortum Termest AS, registrikood 10066299), esindaja Heli Nossenko
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.juuni 2012 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Tatari 8/Sakala 22 esitas Harju Maakohtule 29.06.2011 hagi, milles palus kohustada Skanska EMV AS ja OÜ Cassel Grupp solidaarselt renoveerima Tatari 8/Sakala 22 elamu (elamu) kuuma vee torustiku. Kui kohus nimetatud nõuet ei rahulda, siis palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 11 729,43 eurot, hagi esitamise ajaks sisenõutavaks muutunud viivise 8199,59 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud viivise kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendava kahju 3411,95 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 679,76 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud viivise kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.OÜ Epe projekteeris 2002. aastal elamu veevarustuse ja kanalisatsiooni. Ehitusprojekti kohaselt pidi sisemine torustik olema plastmassist torudest. Kostja I ehitas elamu 2003. aastal. Elamu sooja vee torustik ehitati tsingitud terasest torudest. 2008. aasta märtsis toimus elamus veeavarii. 02.07.2008 ekspertiisiaktiga tuvastati sooja vee torustikus korrosioonikahjustused. Erinevalt plasttorudest ei talu tsingitud terasest torud kasutatud sooja vee temperatuuri. Sooja vee torustik tervikuna on avariieelses seisundis ja torustik tuleks välja vahetada plasttorudega. 2008. aasta juulis toimus elamus uuesti veeavarii.
3.Kostja I rikkus ehitusseaduse (EhS) § 12 lg-st 1 tulenevat kohustust, kuna kuuma vee torustik ehitati tsingitud terasest torudest, mitte plasttorudest. Tsingitud terasest torustik paigaldati kostja II juhiste järgi, millest tulenevalt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I. Sellega tekitati korterihoonestusõiguse omanikele kahju. Kahju seisneb projektile mittevastavast materjalist ehitatud sooja vee torustiku mittevastavusest oodatud omadustele ja seeläbi tekkinud korrosioonikahjustustes. Alternatiivse õigusvastasuse alusena tugines hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatule. Ka juhul, kui kostja I ei teostanud ehitustöid ise, vaid kasutas alltöövõtjat, vastutab kostja I selle eest VÕS §-st 1054 tulenevalt. Arvestades VÕS § 136 lg-s 5 sätestatut, on mõistlik nõuda kahju hüvitisena torustiku renoveerimist. OÜ Torulill poolt koostatud hinnapakkumise kohaselt on renoveerimistööde maksumus 11 729,43 eurot. Kui renoveerimise nõuet ei rahuldata, nõuab hageja kahju rahalist hüvitamist. Lisaks deliktiõiguslikule alusele on hagejal õigus torustiku renoveerimist nõuda ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel.
4.Hageja kandis ka täiendavat kahju. Hageja kulutas 2008. aasta märtsis ja aprillis veeavarii likvideerimisele ja kuuma vee toru remondile 249,57 eurot. 2008. aasta mais tellis hageja ekspertiisi jaoks torustikust väljalõigete tegemise, mille maksumus oli 252,45 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 1508,31 eurot. 2008. aasta juulis ja augustis
kulutas hageja veeavariiga seonduvatele parandustöödele 350,24 eurot. Kohtueelsele õigusabile kulus 2010. aastal 1049,18 eurot. Lisaks kandis hageja 01.06.2011 postikulu 2,20 eurot kostjale II kohtuvälise nõude saatmise näol. Seega on hagejal õigus nõuda täiendava kahju hüvitamist summas 3411,95 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamise nõuetelt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja I vastuväited
5.Kostja I vaidles hagile vastu. Torustiku ehitustööd tegi AS Holliger. Kui hagejal saaksid olla nõuded seoses mittevastavate torutöödega, saaksid need olla AS Holliger vastu. Poolte vahel puudub leping, millest tulenevaid nõudeid saaks hageja esitada. Samuti ei saa hageja nõuded tulla seadusest. Ehitamisel järgiti ehitusprojekti. Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt on projektis nimetatud materjalid soovituslikud ja neid võis kooskõlastatult tellijaga asendada analoogsetega. Lisaks on hageja nõuded aegunud. Kostja II vastuväited
6.Kostja II vaidles hagile vastu. Vaidlusalused torustikutööd teostas AS Holliger. Juhul kui hageja soovib lepinguvälisel alusel nõudeid esitada, siis saab neid esitada üksnes AS Holliger vastu. Korterihoonestusõiguse omanikud sõlmisid kolmepoolsed korterihoonestusõiguse võlaõiguslikud müügilepingud AS-ga Hansa Liising Eesti (müüja) ja kostjaga II (arendaja). Müügilepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist ei saa nõuda deliktiõiguslikul alusel. Sooja vee torustik ehitati ehitusprojektiga kooskõlas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt võis torustiku ehitamisel kasutada nii tsingitud terasest torusid kui plastmassist torusid. Kuuma vee torude korrosioonist tulenevad kahjustused põhjustas vee liiga kõrge temperatuur. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 2 sätestatut ja seda, et vaidlusalune hoone valmis 04.07.2003, siis on hageja nõuded aegunud. Hagi on aegunud ka TsÜS § 150 lg 1 järgi, kuna veeavarii toimus 2008. aasta märtsis. Seega pidi hageja 2008. aasta märtsis kahjust teada saama. Kolmandate isikute seisukohad
7.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel OÜ Epe märkis, et põhiprojekti kohaselt pidi soojaveetorustik olema ehitatud plastikust torudest. Kostja I tegevus soojaveetorustiku ehitamisel/ehitamise korraldamisel ei olnud kooskõlas projektiga.
8.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Adven Eesti AS avaldas, et sooja vee, kütte ja ventilatsiooni soojussõlme hoolduse ja reguleerimise eest ei vastuta Adven Eesti AS, vaid hageja. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, hageja ja kostjate menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud TsMS § 167 lg-te 1 ja 2 alusel nende endi kanda.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et Tallinnas Tatari 8/Sakala 22 asunud hoonestusõigus kuulus müüjale ja et hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone arendajaks oli müüjaga sõlmitud lepingu alusel kostja II, kes sõlmis kostjaga I töövõtulepingu hoone ehitamiseks, mis valmis 2003. aastal. 16.09.2002 ehituse alltöövõtulepingust selgub, et vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitustööd teostas alltöövõtjana AS Holliger. Kinnistusraamatu väljavõttest tuleneb, et müüja jagas hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks ja võõrandas neist enamiku. 20.09.2002 korterihoonestusõiguse võlaõiguslikust müügilepingust ilmnes, et lisaks müüjale ja
ostjale oli lepinguosaliseks ka arendaja, kes oli muuhulgas kohustunud tagama elamu valmisehitamise. Korterihoonestusõiguse omanikud moodustasid hageja, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 26.07.2006. Puudub vaidlus, et 2008. aasta märtsis ja juulis toimusid hoones veeavariid. TTÜ Keemiainstituudi dotsendi Meeme Põldme 02.07.2008 arvamuse kohaselt oli hoone kuuma vee torustik tervikuna avariieelses seisundis, kuna korrosioonist moodustunud süvendid torude seintes muutuvad üsna kiiresti aukudeks.
11.Hageja esitas kostjate vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja selgitas 13.06.2012 istungil, et hageja ei tugine ka kostja II suhtes lepingule. Hageja tugines kahele õigusvastasuse alusele (VÕS § 1045 lg 1 p-d 5 ja 7). Hageja tugines hagis korterihoonestusõiguse omanike õiguste rikkumisele ja hagi esitati nende huvides.
12.Käesoleval juhul sõlmis müüja hoone arendamiseks lepingu kostjaga II. Müüjalt korterihoonestusõiguse omandanud isikud sõlmisid lepingu müüjaga ja kostjaga II. Tulenevalt VÕS § 1044 lg-st 2 on kahjustatud isikul, hoone torustikus võimalike puuduste olemasolul, võimalik nõuda kahju hüvitamist lepinguõiguslikul alusel, mitte deliktiõiguslikul alusel. Seega ei ole hagejal võimalik kostjatelt nõuda kahju hüvitamist lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt. Kuigi hageja ei saa lepinguvälisel alusel kostjatelt kahju hüvitamist nõuda, siis kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lg 1 ja alates 01.01.2003 kehtiva EhS § 12 lg 1 ei ole kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Nimetatud sätted ei ole normideks, mille eesmärgiks oleks nende rikkumise korral anda kahju hüvitamise nõudeõigus lepingu pooleks mitteolevale isikule. Ehitusprojektiga vastuolus ehitamise korral saab tsiviilõiguslike nõudeid esitada töövõtulepingu pool. Hageja tugines nõude alusena ka AÕS §-le 89. Kui lepingulise kohustuse täitmise raames tehakse ehitusprojektile mittevastavat ehitustööd, siis ei saa seda käsitleda omandiõiguse rikkumisena AÕS § 89 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei saa sellise rikkumise kõrvaldamiseks esitada ka nõuet AÕS § 89 alusel.
13.Kuigi hagejal puudub kostjate vastu hagis märgitud alustel nõudeõigus, pidas kohus vajalikuks hinnata, kas sooja vee torustik ehitati vastavalt ehitusprojektile. OÜ Epe teostatud veevarustus ja kanalisatsiooni põhiprojekti kohaselt on sisemised torustikud ette nähtud plastmassist maj-joogivee torudest UPONOR. Ühtlasi on projektis märge, et materjalid on soovituslikud ja neid võib tellijaga kooskõlastatult asendada analoogsetega. Puudub vaidlus, et tegelikult ehitati sooja vee torustik tsingitud terasest torudest. OÜ Epe teatas kohtule, et soojaveetorustiku ehitamine ei olnud kooskõlas projektiga, kuna soojaveetorustik pidi olema ehitatud plastikust torudest. Samas avaldas OÜ Epe 14.09.2011 kirjas kostja II esindajale, et ehitusprojekti kohaselt võis materjale asendada töövõtja ja tellija kokkuleppel analoogsetega ja et tsingitud terasest torusid kasutati 2002.a – 2003.a laialdaselt ehituses veetorude rajamisel ning nende kasutamine oli kooskõlas kõikide kehtestatud ehitusnormide, -standardite ja -eeskirjadega. Seega tunnistas OÜ Epe, et plastmassist torud võis asendada tsingitud terasest torudega. Eriteadmistega isiku OÜ Augur 16.09.2011 arvamuse kohaselt ei olnud tsingitud terastorude kasutamine soojavee süsteemi montaažil keelatud. Eeltooduga on tõendatud, et ehitusprojekti järgi võis plastmasstorud asendada tsingitud terasest torudega. Sellest tulenevalt on ebaõige seisukoht, et sooja vee torustiku ehitamine ei toimunud ehitusprojektile vastavalt.
14.TTÜ Keemiainstituudi dotsendi Meeme Põldme 02.07.2008 arvamuse kohaselt on kuuma vee torude korrosioonist tingitud kahjustused suhteliselt lühiajalise ekspluatatsiooniaja järel põhjustatud kuuma vee temperatuurist, mille juures kõik temperatuurist sõltuvad korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid olid maksimumi lähedal. Katlast väljuva vee keskmine temperatuur oli 64,4 oC. Kolmekümne kahel mõõtmise
korral oli temperatuur > 65 oC, mis on ajaliselt rohkem kui 550 päeva. Arvamuses soovitati hoida kuuma vee temperatuuri katlas 50 oC juures. Eeltoodust tulenevalt ei ole kuuma vee torustiku avariieelne seisund põhjustatud torustiku materjalist, vaid liiga kõrgest sooja vee temperatuurist. Kuna kuuma vee torustiku avariieelsest seisundist tulenev kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka täiendavate kulutuste hüvitamise nõue summas 3411,95 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alusetud ka hageja viivisenõuded.
15.Kostjad tugineisid ka hagi aegumisele (TsÜS § 150 lg 1 ja § 144). Esimene veeavarii toimus 2008. aasta märtsis. Pärast esimese veeavarii toimumist pidi hageja teada saama ka kuuma vee torustiku halvast seisundist. Kuna hagi esitati kohtusse 29.06.2011, siis on kahju hüvitise nõudena esitatud torustiku renoveerimise nõue ja alternatiivse nõudena esitatud kahju rahas hüvitamise nõue summas 11 729,43 eurot aegunud. Aegunud on ka nimetatud põhinõudele tuginev viivisenõue. Hageja teostas 2008. aasta märtsis ja aprillis kuuma vee torustiku remondi ja 2008. aasta mais tellis hageja ekspertiisi jaoks torustikust väljalõigete tegemise. Nimetatud kulutuste hüvitamise nõuded ja nendelt arvestatud viivisenõue on samuti aegunud, kuna hagi esitati hiljem kui kolm aastat pärast nende kulutuste tegemist. Ülejäänud täiendavate kulutuste hüvitamise nõuded ei ole aegunud, kuna hagi esitati kohtusse enne kolme aasta möödumist kulutuste tegemisest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
17.Hageja pidas õigeks kostjate vastutuse kvalifitseerimist lepinguvälisena, kuid ta ei välistanud ka lepingulise vastutuse olemasolu. Nii AÕS § 241 lg-st 4 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 lausest 2 tulenevalt kohaldatakse korterihoonestusõigusele kinnisomandi sätteid, millest lähtuvalt kohaldatakse korterihoonestusõigusele muu hulgas ka AÕS §-s 89 sätestatut ning hageja sai hagi esitades sellele tugineda. Kuna kostjad ehitasid elamu kuuma vee torustiku ehitusprojektiga vastuolus, siis tekkisid kuuma vee torustikule ulatuslikud korrosioonikahjustused, mille tõttu muutus see avariiohtlikuks ja tuleb välja vahetada.
18.Kostjad rikkusid EhS § 12 lg-st 1 ja ka lepingust tulenevat kohustust ehitada vastavalt ehitusprojektile, omandiõigusena käsitatavat ja kaitstavat korterihoonestusõigust ja üle anda ehitusprojektile vastav asi. Rikkumine on kestev, sest tänaseni ei ole ehitust ehitusprojektiga vastavusse viidud ja samuti on kuuma vee torustik avariiohtlik ning ekspluatatsioon on takistatud. Isiku õigusrikkumisena on käsitletav ka teise isiku tegevusetus, kes rikkus seadusest tulenevat kohustust ja ei kõrvalda selle tagajärgi. Olukorras, kus ühe isiku poolt teo tegemata jätmise tagajärjeks on teisele isikule kuuluva ehitise oodatav seiskamine, on kahjustatud teise isiku õigust kasutada oma kinnisasja sihipäraselt. Selliselt on võimalik lugeda ühe isiku poolt teo tegemisest keeldumine teise isiku kinnisasja kasutamise õiguse rikkumiseks, mis annab omakorda teisele isikule AÕS § 89 esimese ja teise lause järgse nõude esimese isiku vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Teo tegemiseks kohustatud isiku poolt teo tegemisest keeldumise korral on hagejal võimalik kahju tekitamisest tulenevalt nõuda kahju hüvitamist sel viisil, et nõuda kostjatelt lepingu sõlmimist VÕS § 136 lg-le 5 tuginedes või keelata sama tulemusega kahju tekitamine VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja võib põhimõtteliselt valida, millisele nõude alusele (AÕS § 44 lg 1, § 89, VÕS § 1055 lg 1) ta tugineb.
19.Hageja nõue on suunatud kostjate vastu. Kostja I vastutus on lepinguväline, kuivõrd korterihoonestusõiguse omanikel puudusid ja puuduvad kostjaga I lepingulised suhted. Kostja II vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 1045 lg 4 järgi samadel alustel kostjaga I, kuivõrd kostja II oli rikkumisele kihutajaks või kaasaaitajaks. Samas ei ole välistatud kostja II vastutus ka lepingulisel alusel. Kui isik, kes on vastutav puudustega asja üleandmise eest, siis on ehitajal täiendav vastutus. Seejuures oli tegemist varjatud puudusega, milline ilmnes ekspertiisi tegemise käigus. Ehitusprojektis sätestatud kuuma vee torustiku materjali asendamine toimus kooskõlas kostjaga II ja viimase juhiste järgi kostja I alltöövõtja poolt, kelle eest kostja I vastutab (VÕS § 1054 lg 2), mistõttu ei saanud kohus jätta hagi rahuldamata ka kostja II osas.
20.Deliktiliste nõuete osas on oluline, et kostjate vastutus ei tulene kostja(te) lepingulise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest, vaid ehitusalltöövõtja AS Holliger tegevusest ehitamisel. Kostja I kui peatöövõtja vastutab AS Holliger tegevuse eest vastavalt seadusele (TsÜS § 132 lg 2, VÕS § 1054). AS Holliger ja kostja I vastutus ei ole lepinguline. Kostjate väidetest nähtuvalt on kostja II näol tegemist rikkumisele kihutaja või kaasaaitajaga, kes VÕS § 1045 lg 4 järgi vastutab kahju tekitamise eest samadel alustel kostjaga I. Seetõttu vastutab ka kostja II kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, mis aga ei välista tema vastutust ka lepingulisel alusel. Hageja tugines AÕS §-le 89, kuna kostjad rikkusid korterihoonestusõiguse omanike õigusi, kasutasid elamu soojaveetorustiku ehitamisel mitteprojektikohaseid ja sobimatuid materjale ning põhjustatud neile sellega kahju, takistades seeläbi korterihoonestusõiguse omanike tavapärast ja ootuslikku omandi kasutust, saamata asja, mis ei vasta ehitusprojektile ja kokku lepitud tingimustele. Kostjate poolt omanike ja ekspluateerijate teadmata ehitamisel kasutatud mitteprojektikohane materjal põhjustas sooja vee torustiku kahjustuse ja väljavahetamise vajaduse. Kostjad ei taganud, et nende poolt kasutatavad materjalid oleks projektiga vastavuses.
21.KÜ-l on õigus esitada korteriomanike eest KÜ nimel erinevaid nõudeid. Arvestades hageja liikmete 12.05.2010 üldkoosoleku protokolli p-s 5 ja 23.05.2011 üldkoosoleku protokolli p-s 4 toodut, siis on hageja õigustatud kostjate vastu hagi esitama. Korteriühistu õigusvõime tekkimise aeg ei oma nõude esitamisel tähendust.
22.Puudub vaidlus, et hoone ehitus tuleb lugeda lõpetatuks kasutusloa andmisega 04.07.2003. Selleks ajaks moodustati korterihoonestusõigused ja hoone kuulus paljude(le) korterihoonestusõiguse omanikele. Kahju tekkimine algas küll 2003. aastal, kuid eri liiki kahjusid tekkis pidevalt 2008. aastani. Hetke, mil korrosioonikahjustused muutusid nii ulatuslikuks, et vastavalt VÕS kahju hüvitamise põhimõtetele asendus kuuma vee torustiku parandamise nõue torustiku renoveerimise nõudega, ei ole võimalik kuupäevaliselt määratleda. Kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti. Hoone renoveerimise kulud peavad kandma praegused korterihoonestusõiguse omanikud ja vahetult kannab kulud hageja.
23.Korterihoonestusõiguse omanikud sõlmisid korterihoonestusõiguse võlaõigusliku müügilepingu müüjaga ja arendajaga. Lepinguliste suhete olemasolu ei välista lepinguvälistest suhetest tulenevate nõuete esitamise võimalust ja hageja ei välistanud ka lepingulise vastutuse aluse olemasolu. Kohus ei hinnanud asjaolu, et kostjad on hageja suhtes erinevas õiguslikus seisundis: isikud, kelle huvides haginõue esitati, sõlmisid arendajaga võlaõigusliku lepingu, millise p 2.3 näeb ette arendaja kohustuse tagada korterihoonestusõiguse valmisehitamise ehitustööde teostamise vastavalt sõlmitud lepingule, p 4.6. kohustab arendajat tagama ehitustööde teostamist kooskõlas ehitusprojektiga, p 4.14 järgi kohustub arendaja korterihoonestusõigusega seotud kommunikatsioonid välja ehitama vastavalt projektile, p 10.1 kohaselt kannavad
pooled varalist vastutust lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega teisele poolele. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat nõuet. Kui kohus leidis, et lepinguväline vastutus on kostja I osas välistatud, tulnuks anda hinnang nõudele kostja I vastu. Kui kohus leidis, et ehitusprojektiga vastuolus ehitamise korral saab tsiviilõiguslikke nõudeid esitada töövõtulepingu pool, siis tulnuks anda hinnang korterihoonestusõiguse omanike ja kostja II vahel sõlmitud lepingust tulenevate poolte kohustuste täitmise/mittetäitmise kohta. Korterihoonestusõiguse omanikele tekitatud/tekitatava kahju ja kostjate tegevuse vahel on otsene seos, kostjate tegevus oli õigusvastane, kostjad tekitasid kahju õigusvastase tegevusega ja kostjad olid kahju tekitamises süüdi.
24.Kohus pidas ekslikult plastmassist ja tsingitud terasest torusid analoogseteks. Kostjate väide, et ehitusprojekt võimaldas tsingitud terasest torusid, on vastuoluline ja lükati ümber ka kostjate endi poolt esitatuga. Nähtuvalt kostja II 16.09.2011 vastuse lisast 13, kostja I 09.07.2010 kirjast ja 21.09.2011 vastusest, tehti ehitaja poolt tellijaga kooskõlas ehitusprojektis muudatus, millega plasttorude asemel lepiti kokku tsingitud terasest torude kasutamise võimalus. Järelikult ei võimaldanud olemasolev ehitusprojekt kostjate arvamuse kohaselt tsingitud terasest torude kasutamist. Sellise muudatuse vormistamist ehitusprojektile ette nähtud vormis ei toimunud. Esitatud ehitusprojekt kooskõlastati pädevate asutuste poolt just olemasoleval kujul, mitte aga ehitaja poolt tellijaga kooskõlas tehtud muudatusega. Vastavalt ehitusprojektile ehitamise nõue on üldistes huvides kehtestatud kohustus. Ehitaja ja tellija omavahelised kokkulepped ehitusprojektis tehtavate asenduste kohta ei saa mõjutada suhteid kolmandate isikutega. Materjali analoogsus saab tähendada antud kontekstis UPONOR plastmasstorude asendamist muude plasttorudega, teise tootja plasttorudega või plastikule sarnanevast materjalist torudega, kuid mitte tsingitud terasest torudega. Terast ei saa pidada plastikule analoogiks, kuna selleks on materjalide erinevused ja omadused liiga suured, mida kinnitas ka 02.07.2008 ekspertiisi aruande kokkuvõte ja soovitused. Ehitamisel tuli lähtuda etteantud ehitusprojektist. Projektijärgsete plasttorude paigaldamise korral ei oleks kahjustusi tekkinud. Kostjad rikkusid EhS § 12 lg 1 ja kostja II rikkus lisaks ka lepingut, mille kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. UPONOR plasttorude asendamine toimus ehitaja ja tellija omavahelise kokkuleppe alusel, mis aga ei ole kohaseks aluseks projekti muutmisele.
25.Kohus ei selgitanud, miks ta hindas OÜ Epe 14.09.2011 kirja kostja II esindajale terasest torude kasutamise õigustusena, kuid OÜ Epe 22.12.2011 kirja kohtule aga sisuliselt valeandmete esitamisena. OÜ Epe 14.09.2011 kiri ei sisaldanud õigustust terastorude kasutamiseks, vaid selles sisaldus viide võimalusele terastorude kasutamiseks. Nimetatud arvamus ja märge soovituslikkuse kohta ei ole arvestatav seadusest tuleneva kohustuse (ehitada vastavalt ehitusprojektile) järgimisel ning järgimise hindamisel. Isegi kui hinnata OÜ Epe kirja terastorude aktsepteerimist võimaldava dokumendina, siis ei asenda selline arvamus projekti ega ole kolmandatele isikutele aluseks hinnata projekti teisiti kui projektis endas sõnastati ja fikseeriti.
26.Kohus leidis ekslikult, et hageja nõuded on aegunud. Hoone kuuma vee torustiku renoveerimise AÕS § 89 alusel esitatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada TTÜ dotsendi 02.07.2008 aruandega tutvumisel ehk aegumine algas 02.07.2008. Haginõude aegumine kostja II vastu on kümme aastat. Vastused apellatsioonkaebusele
27.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2ɪ).
29.Maakohus leidis esmalt, et hagejal ei ole hagiavalduses märgitud alustel kostjate vastu nõudeõigust, st tema nõudel puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses kordab hageja esimese astme kohtus esitatud õiguslikke väiteid oma nõudeõiguse olemasolu kohta. Maakohus on nendele piisava põhjalikkusega vastanud, ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Hageja nõudeõigus ei tulene VÕS § 1044 lg-st 2 ja AÕS §-st 89 ega korteriühistu üldkoosoleku otsusest, nagu hageja ringkonnakohtu istungil rõhutas.
30.Kuigi maakohus leidis, et hageja nõudel puudub õiguslik alus, tuvastas kohus samas, et sooja vee torustik ehitati vastavuses ehitusprojektiga, mistõttu hageja nõue torustiku renoveerimiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks on koos viivisenõudega põhjendamatu, st lahendas nõude sisuliselt. Lisaks sellele leidis kohus, et enamus hageja nõuetest on aegunud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejal ei ole kostjate vastu nõudeõigust, ei pea kohus nõuet sisuliselt lahendama ega hagi aegumise küsimust käsitlema. Ringkonnakohus jätab eeltoodud asjaolude kohta esitatud põhjendused maakohtu otsusest välja ja sellest tulenevalt tähelepanuta ka apellatsioonkaebuse sellekohased väited.
31.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.