Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

(kolmesada

kolmekümmend

üks

eurot

ja

senti),

mis

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 3100057358 ja selgitus: “ajutise halduri tasu tsiviilasjas nr 2-13-10873”.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2.10

Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta, milles leidis, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. Juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud rahasummat, tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur palus mõista välja ajutise halduri tasu 1248 eurot ja sotsiaalmaksu ning pankrotimenetluse kulude hüvitise 300 eurot, kokku 1959,84 eurot. Haldur palus 397 eurot välja mõista riigi arvelt ja ülejäänud summa võlausaldaja poolt kohtudeposiiti kantud rahast. Esimese astme kohtu määrus 12.07.2013 määrusega lõpetas Harju Maakohus Strande Holding OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kohustas ajutist pankrotihaldurit Terje Eipret likvideerima ja kustutama Strande Holding OÜ Harju Maakohtu registriosakonna registrist. Kohus määras võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Aivar Hanniotti. Kohus määras ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise halduri tasu 1392 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 459,36 eurot, tehtud vajalike kulutuste katteks 180 eurot ning kanda see OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr 221019550566 Swedbank AS-is. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta ajutisele haldurile välja 1700 eurot AS-i SEB Pank poolt 12.03.2013 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole deposiidina tasutud rahasumma arvelt ning 331,36 euro ulatuses kohtu eelarvest. Võlausaldajalt AS-ilt SEB Pank mõistis kohus välja täiendavalt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 331,36 eurot. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,5 tundi ning palus määrata ajutise halduri töötasuks 1392 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 459,36 eurot. Vajalike kulutuste katteks palus haldur mõista välja 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 300 eurot. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole ajutise halduri tasu ning kulutuste suuruse osas menetluses vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kulutuste suurus on ajutise halduri kulude aruandest lähtuvalt kohtu hinnangul samas osaliselt põhjendamatu. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur pidanud tegema kulutusi seoses erinevate päringutega registritele, krediidiasutustele, lisandub arvestuslik bürookulu ja transpordikulu. Kohtu arvates saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada praegusel juhul kulutusi 180 euro ulatuses (sh käibemaks). Ajutine haldur on teinud ettepaneku mõista 397 eurot välja riigi arvelt. Kohus leidis, et PankrS § 23 lg 4 kohane ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste hüvitamise riigi vahenditest on ette nähtud vaid võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse korral. Käesoleva juhul on tegemist võlausaldaja avalduse alusel algatatud pankrotimenetlusega, mistõttu ei hüvita kohus riigi arvelt ajutise halduri tasu ja kulutusi.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja arvestama pankrotiavalduse esitamisel võimalusega, et pankrotimenetluses võivad kulud jääda tema kanda. Pankrotimenetluse kulud, kokku 2031,36 eurot, ei ole täielikult kaetud kohtu deposiiti kantud 1700 euroga. Seetõttu leiab kohus, et deposiiti kantud summat ületavas osas, s.o 331,36 eurot, tuleb ajutise haldurile välja maksta kohtu eelarvest. PankrS 23 lg 6 järgi võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks vähem tasutud 331,36 eurot tuleb avaldajalt täiendavalt välja mõista. Pärast nimetatud summa tasumist võlausalaja poolt, tuleb arvata see riigituludesse. Määruskaebus Võlausaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras ajutise halduri tasuks lisaks kohtu deposiiti tasutule veel 331,36 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni punktides 7, 8 ja 9). AS SEB Pank tasus pankrotiavalduse esitamisel kohtu poolt määratud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1700 eurot, seega oli võlausaldaja arvestanud, et kulude katteks tuleb tal täiendavalt olemasolevale võlgnevusele kanda kulutusi 1700 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Antud juhul on võlausaldaja tasunud deposiiti kohtu poolt määratud summa 1700 eurot ja kohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, et miks kuludeks tuleb tasuda just ajutise halduri poolt esitatud summade alusel. See, et võlausaldajana istungil vastuväidet pankrotihalduri tasudele ei esitanud, siis ei tähenda see veel seda, et kulud võib kohus välja mõista võlausaldajalt, kaalumata varianti, et rahalisi vahendeid deposiidis on vähem. Pankrotiseaduse need kaks sätet ei tähenda, aga seda et kui võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse ja pankrotivõlgnik on ise eiranud ÄS sätestatud nõudeid, siis kohus võib kõik rahalised kohustused panna võlausaldajale. Selline kohtu käitumine ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Võlgnik, kes eirab igasuguseid kohustusi, ei vastuta mitte millegi eest ja võlausaldaja, kellele võlgnik on otsest rahalist kahju tekitanud, peab kandma kõik kulud, sh ka need, mis tegelikult tulenevad sellest, et juhatuse liige ei ole täitnud kohustust esitada pankrotiavaldus.

TsMS § 172 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Pankrotimenetluse raugemine ei ole tehtud võlausaldaja huvides. Ajutise halduri seisukoht Ajutine pankrotihaldur palub jätta maakohtu määruse muutmata või mõista lisasumma 331,36 eurot välja riigi vahenditest. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 12.07.2013 määrus on vaidlustatud vaid osas, millega maakohus määras ajutise halduri töötasu ja kulude katteks 331,36 eurot. Muus osas on määrus vastavalt TsMS § 463 lg-le 2 ja § 466 lg 4 teisele lausele jõustunud. 21.07.2013 määrata kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot, mida võlausaldaja AS SEB Pank ei maksnud ning maakohus lõpetas pankrotivalduse menetluse raugemise tõttu põhjendatult. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus ajutisele haldurile tasu määramisel viimase ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, samuti kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust. Sama sätte lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Eeldades, et pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks piisavalt vahendeid, kohustas maakohus võlausaldajat ajutise halduri eeldatava töötasu ja kulutuste hüvitamiseks tasuma kohtu deposiiti 1700 eurot. Maakohus arvestas sellise summa määramisel ajutise halduri tunnitasu ülemmääraga ja ajutise halduri eeldatavate vajalike kulutustega. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud , välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul on võlausaldaja kandnud kohtu deposiiti kohtu määratud summa 1700 eurot. Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et ajutise halduri tasuks kohtu deposiiti kantud summa ei kata ajutise pankrotihalduri poolt esitatud arvestuste kohaselt tema kõiki kulutusi ja tasu ning kohustas võlausaldajat tasuma lisaks deposiiti kantud summale veel halduri tasuks 331,36 eurot. Kolleegium leiab, et nimetatud lisasumma väljamõistmine võlausaldajalt ei ole

põhjendatud. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et määrates võlausaldajale pankrotimenetluse kulude katmiseks kohtu deposiiti määratava summa, arvestas võlausaldaja võimaliku pankrotimenetluse kuluga 1700 eurot. Maakohus leidis, et ajutise pankrotihalduri kulud on esitatud aruandest lähtuvalt osaliselt põhjendamatud ning luges põhjendatuks pankrotimenetluse kuluks 2031,36 eurot, millise summa suurust ei ole ka vaidlustatud. Kuivõrd kolleegium ei tuvastanud alust võlausaldajalt täiendavalt pankrotimenetluse kulusid välja mõista, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles on võlausaldajalt välja mõistetud 331,36 eurot. PankrS § 23 lg-le 4 on ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitatavate kulutuste hüvitamine riigi vahenditest ette nähtud vaid võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse korral. Seega tuleb PankrS § 23 lg 4 järgi pankrotimenetluse kulu suuruses 331,36 eurot välja mõista pankrotivõlgnikult tema vara realiseerimise kaudu l äriühingu likvideerimisel. PankrS § 23 lg-st 7 ja § 5 lg-st 2 tulenevalt ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa.

Reet Allikvere

Mare Merimaa

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.