Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Kostja esindaja
Viljandi kohtumaja 01. oktoober 2013 nr 2-09-56783 Tatjana Smirnova versus OÜ Varamikser kahjuhüvitise 9 053,12 € väljamõistmiseks 9 053,12 € aegumise taotluse lahendamine kohtunik Toomas Lillsaar Tatjana Smirnova (isikukood xxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx) vandeadvokaat Margo Normann; (e-post: [email protected]) OÜ Varamikser (registrikood 10898769; aadress Tartu 5, Viljandi; e-post [email protected]) advokaat Maili Kalmus( e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-st 3: Kohtu otsustus
1.Tatjana Smirnova hagis OÜ Varamikser vastu:
1.1.kohaldada hagi aegumist;
1.2.seoses aegumise kohaldamisega jätta Tatjana Smirnova nõue 9 053,12 € OÜ Varamikser vastu rahuldamata. Muud otsustused 2 Seoses hagi rahuldamata jätmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
Selgitada: 3.1 TsMS § 174 (Menetluskulude kindlaksmääramine) lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30
päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 vaheotsus hagi aegumise kohaldamises on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I. Hageja põhjendused
1.Hageja nõue (hagi ese), esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) Hageja ning kostja on sõlminud 11. juuli 2005 notariaalselt korteriomandi ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepinguesemeks oli korteriomand asukohaga Viljandi linn, Riia mnt 55 (registriosa nr 20848). Korteriomand moodustab 519/43920 mõttelist osa maatükist ja sellele oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruumile nr M1 (hilisemalt korter nr 73), üldpinnaga 51,9 m2. Hagiavalduse kohaselt tekitas augustis 2008 maja katuselt sadevee läbijooks hageja korteri elutoas veekahjustusi laele, seintele ja põrandale – niiskusid laepaneelid, kipsplaadid, parkett ja karkass. Samuti said kahjustusi aknalauad. Hagiavalduses väidab hageja, et TsÜS § 146 lg-st 2 tulenevalt ei aegu ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue enne 5 aasta möödumist ehitise valmimisest. Nimetatud korter on välja ehitatud maja 10. korrusel asuvast majanduskorrusest, milles asusid ateljee ruumid. Katuse veeäravoolu toru kaldenurka on muudetud täisnurkseks, s.o 90 kraadi, nurga kalle pidi olema 45 kraadi. Tulemuseks tekkis ummistus täisnurkses toru kaldes. Kuna ehituse käigus on vee äravoolutoru viidud lae alla, oli see varjatud ja nähtamatu ning hageja korteris lae märgumine oli tingitud katuse vee äravoolutoru ümberehituse tehniliste nõuete rikkumisest. Korteriühistu teisest kirjast (lisa 3) nähtub, et mitteeluruumi ümberehitamist ega nende tööde aluseks olnud projekte ei ole korteriühistuga kooskõlastatud. Hageja ostis korteri kostjalt, kes teostas korteri ümberehitamise majandusruumidest korteriks. Hageja teada juhtis ehitustöid Arne Zirnask OÜ-st Varamikser, kes oli ka kostja esindaja ostu-müügilepingu sõlmimisel. Heast tahtest ja vastu tulles hagejale, teostas KÜ Riia 55 osaliselt hageja korteri lae remondi, tasudes töö teostamise ja materjalide eest 1133,51 € (s.o 17735,60 krooni). Sadevee tõttu tekkinud ülejäänud kahjustused on siiani likvideerimata ning hageja taotleb, et kostja heastab tekkinud kahju. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja on talle müünud lepingutingimustele mittevastava kinnisasja. Mitteeluruumi ehitas eluruumiks ümber kostja enne selle võõrandamist hagejale. Ehitustööde teostamisel vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine kostja poolt, st kostja raske hooletus - katuse veeäravoolu toru ehitus vale kaldenurgaga - tõi kaasa sadevee läbijooksu hageja korterisse. Hageja leiab, et tema vara sai kahjustada sadevee tagajärjel ning sadevee läbijooks tekkis müüdud asja puuduse (kostja teostatud veeäravoolu toru kaldenurga ehitus ei vasta nõuetele) tõttu, mille eest on kostja VÕS § 127 lg 4 järgi vastutav.
Kuivõrd kostja võõrandas hagejale puudusega asja ja need puudused olid asjal juba selle võõrandamisel, vastutab kostja tekkinud kahju eest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja poolt teostatud ümberehitus pidanuks olema kooskõlas kehtivate normidega ja olema ehitatud vastavuses ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Kostja aga ehitas katuse veeäravoolu toru vale kaldenurgaga, mis tekitas sadevee läbijooksu korterisse. Seega ei vastanud kostja poolt hagejale müüdud korter lepingutingimustele. Kostja ei saanud nimetatud puudusest teada, sest äravoolutoru oli lae alla viidud ning seetõttu varjatud ja nähtamatu, tegemist oli varjatud puudusega. VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimuste mittevastavuse tõttu. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju. Sadevee tõttu sai kannatada järgmine hageja vara elutoas: parkettpõrand (33 m 2), soojustatud ripplagi (34 m2), soojustatud seinad (70,53 m2), 2 aknalauda, kummut. Hageja leiab, et tema vara endise olukorra taastamiseks vajalike kulude suurus on 9 053,12 € (s.o 141 650,54 krooni). Osaühing Form A.T hinnapakkumise kohaselt on taastamiskulud 10 186,63 € (s.o 15 9386,14 kr), mis koosneb kahjustada saanud materjalide eemaldamisest ja utiliseerimisest, uute materjalide maksumusest ja paigaldamisest ning töötasust nende tööde teostamiseks. Sellest 1133,51 € ulatuses teostas laeparandustöid Korteriühistu Riia 55. Seega jääb hageja hinnangul kostja kanda 9 053,12 € suurune kahju. Hageja leiab, et see summa on piisav hüvitis, mis vastab asja parandamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 esimesest lausest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena asja parandamise mõistlikke kulusid.
2.Hageja seisukohad nõude aegumise taotlusele Hageja hinnangul ei ole aegumine asjas kohaldatav. Enne seda, kui hageja ostis kostjalt käesoleva korteriomandi, ei olnud selle korteriomandi näol tegemist eluruumiga. Kostja tegeles aga käesoleva korteriomandi eluruumiks ümber ehitamisega ning need ehitustööd jätkusid ka peale seda, kui hageja oli korteriomandi kostjalt ära ostnud. Kostja ei müünud hagejale talle kuulunud korteriomandit selliselt, millisena see müüdi varem kostjale endale, vaid modifitseeris seda. Tehtud ehitustööd olid aga sooritatud hooletult, kuivõrd katuse veeäravoolu toru kaldenurk oli vajaliku 45 kraadise nurga asemel muudetud hoopiski täisnurkseks. Selle tulemusel tekkis täisnurkse toru kaldse ummistus. Kuna ehituse käigus oli veeäravoolu toru viidud ka lae alla, oli see varjatud ja nähtamatu. Ühtlasi puudus ka laes luuk, mille kaudu oleks olnud võimalik torude olukorda kontrollida. Kostjapoolne sadeveetoru ümberpaigaldus, nagu on ka hagis selgitatud, on hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 2 sätestab, et ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Ehitise näol ei saa käesoleval juhul käsitleda korteriomandit ega hoonet, milles korteriomand asub, vaid ehitisena tuleb käsitleda konkreetset korterit, mille eluruumiks ümberehitamisega tegeles kostja, ning mis osteti hageja poolt eesmärgiga seal elama hakata. Konkreetse korteri valmimisest, kus hageja elab, ei ole möödunud viis aastat. Viis aastat ei ole isegi möödunud selle korteri müügilepingu sõlmimisest. Seega ei ole põhjendatud kostja arvamus, et hagi on aegunud.
II Kostja põhjendused ja aegumistaotlus Kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist aegumise tõttu. Kostja viitab TsÜS § 146 lg-le 2, mille kohaselt ei aegu ehitise puudusest tõttu müügilepingust tulenev nõue enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kostja juhib tähelepanu, et vaidlusaluse korteriomandi valmimisest on möödas rohkem kui viis aastat. Kostja osundab, et kostja omandas kõnealuse korteriomandi 2004.a aprillikuus Viljandi Linnavalitsuselt mitteeluruumina (ateljeeruumidena)
ning 2005 aastal võõrandas selle mitteeluruumina (ateljeeruumidena) edasi hagejale. Kostja ei teostanud korteris ümberehitustöid ehitades mitteeluruumi ümber eluruumiks nagu väidab hageja. Kõnealune nähtub ka hageja enda poolt esitatud korteriomandi ostu-müügilepingu p-st.1.1. Eelnevast tulenevalt on kõnealune ehitis valminud juba enne 2004 aastat, s.o. enne seda mil kostja selle omandas. Kostja on 12. juunil 2013 (tl 50) avaldanud hagi aegumise kohaldamise kohta, et VÕS § 227 järgi müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale, seega on tegemist sättega, mis teeb TsÜS § 147 lg 1 sätestatust erandi. Kuivõrd hageja on esitanud nõude, mis tuleneb VÕS § 217, § 218 ning §-st 225, s.o nõude asja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud kahju hüvitamiseks, on VÕS § 227 asjakohane säte. Vaidlusalune korteriomand on kostja poolt hagejale üle antud 11. juuli 2005, mistõttu on nõude aegumistähtajaks 11. juuli 2008. Kuna hagi on esitatud 23. oktoober 2009, on nõue ilmselgelt aegunud. III Kohtu põhjendused
1.Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik Hageja esitatud hagis on kostja taotlenud aegumise kohaldamist. Asjas toimunud eelistungil teavitas kohus pooli lahendada tsiviilasjas esmaselt hagi aegumise küsimus.
2.Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada hagi aegumise kohaldamine. Arvestades poolte esitatud asjaolusid on hagi aegumise kohaldamisel asjakohased alljärgnevad õigusnormid. Ehitusseadus (EhS) § 2. Terminid (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. TsÜS § 142. Aegumise mõiste (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143. Aegumise arvestamine kohtu poolt Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg (1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2) Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. TsÜS § 147. Aegumistähtaja algus (1) Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. (2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
VÕS§ 227. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise algus Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. VÕS § 218. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (1) Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. (2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. TsMS § 449. Vaheotsus (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Asja toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks lahendada kostja esitatud hagi aegumistaotlus. Kohtu hinnangul ei ole TsÜS § 146 lg-le 2 käesolevas tsiviilasjas vaidluses aegumise kohaldamine asjakohane, kuna see reguleerib ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenevate nõuete aegumist. Ehitis on EhS § 2 lg 1 järgi aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, kas hoone või rajatis. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on korteriomand ning selle väidetavad puudused. Hoone on EhS § 2 lg 2 alusel väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis jällegi EhS § 2 lg 3 järgi mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Korteriomand ei ole ehitis TsÜS § 146 lg 2 ning EhS § 21 lg 1 mõttes. Isegi kui pidada nimetatud 2005 aastal hagejale üle antud korteriomandit ehitiseks TsÜS § 146 lg 2 mõttes, tuleks nimetatud mitteeluruumi valmimiseks pidada siiski korterelamu kui terviku valmimise kuupäeva – s.o avaliku ehitisregistri andmete kohaselt hiljemalt aastat 1990, mil toimus korterelamu esmane kasutuselevõtt. Kuna nimetatud ehitise valmimisest on möödas rohkem kui 5 aastat, siis TsÜS § 146 lg 2 käesolevas asjas ei rakendu. Puutuvalt kostjapoolsesse aegumise vastuväitesse, tuleb kohaldamisele kostja viidatud VÕS § 227 lause I koostoimes TsÜS § 146 lg-ga 1. Nimetatud sätete järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, kuid müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asjakohane on kostja osundamine, et VÕS § 227 puhul on tegemist erinormiga TsÜS § 147 lg 1 suhtes, mis sätestab nõude aegumistähtaja alguse, sidudes selle nõude sissenõutavusega. Kuna hageja poolt kohtule edastatud materjalide kohaselt, eelkõige 11. juuli 2005 sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu p 4.1. kohaselt (tl 7) anti lepingueseme valdus hagejale üle lepingu sõlmimise päeval, tuleb hageja poolse müügilepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse nõude aegumustähtajaga arvestada just sellest päevast. Nõue kostja vastu aegus kostja vastu poolt viidatud kuupäeval – 11. juuli 2008. Kohus osundab ka VÕS § 218 lg-le 2, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldada ning TsMS 449 lg 3 kohaselt tuleb asjas teha lõppotsus. TSÜS § 142 lg 1 kohaselt on võib kostja keelduda hageja kohtule esitatud nõudest aegumise tõttu. Seoses kostja aegumistaotlusega tuleb TsÜS § 143 kohaselt aegumist arvestada ning Tatjana Smirnova hagi OÜ Varamikser vastu 9053,12 € väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 (Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused) lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 (Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine kohtulahendis) lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskude jaotust käsitleb TsMS § 163 (Menetluskulude jaotus hagimenetluses). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 163 lg 2). Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.
5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.