Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-35715
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige XXX, esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk, epost [email protected]) Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige XXX, e-post XXX, esindaja advokaat Magnus Braun, epost [email protected]) Ajutine haldur: Andres Tootsman (Kodukontor OÜ, Roseni 7 Tallinn, telefon 5018178, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2013.a
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXOÜ esitas 31.07.2013 avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue XXXOÜ vastu 480 552 eurot, millest viivised moodustavad 552 eurot. Vastav võlgnevus tuleneb 19.07.2013 sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimisest XXX ja XXXOÜ vahel. Kuivõrd XXXOÜ vastavatest lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, esitas XXX29.07.2013 pankrotihoiatuse XXXOÜ-le. XXXOÜ sai pankrotihoiatuse kätte samal päeval. XXX loovutas 29.07.2013 oma nõude XXXOÜ vastu XXXOÜ-le. Kuivõrd XXXOÜ pole täitnud oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees ja ühtlasi teatanud 29.07.2013, et ta ei suuda neid täita ka edaspidi, siis esitaski XXXOÜ võlausaldaja pankrotiavalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. XXXOÜ märkis täiendavalt võlausaldaja pankrotiavalduses, et 19.07.2013 sõlmiti ka käendusleping, millega XXXOÜ nõustus käendama oma ainuosaniku ja juhatuse liikme XXX kohustusi summas kuni 375 000 eurot. Harju Maakohtu 13.08.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas 02.09.2013 määrusega XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 19.09.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks kolm kinnisasja, mille väärtuseks bilansis on märgitud 480 000 eurot. Vastavad kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega ning kaks kinnisasja veel lisaks tasuta ja tähtajatu kasutusõigusega elamule kahe füüsilise isiku kasuks. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul muu vara puudub. Võlgniku võlgade suuruseks on rohkem kui 859 448,20 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab pankrotimenetluse kulud katta võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku poolt kinnistute soetamisel võetud ülisuur rahaline kohustus, mida ta ei suutnud täita. Vara tagasivõitmise võimalused ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga pankrotiseaduse (PankS) § 28 mõttes. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXXOÜ pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi rohkem kui 859 448,20 euro ulatuses ning vara sellise rahalise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgniku bilansis on küll kolm kinnisasja (registriosa numbriga 4952201, registriosa numbriga 896431 ja registriosa numbriga 1271631), mille bilansiliseks väärtuseks on märgitud 480 000 eurot, kuid need on koormatud kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteekide ja kahele kinnistule on seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus (registriosa numbriga 896431 ja registriosa numbriga 1271631), mistõttu kinnisasjade bilansiline väärtus ei vasta reaalsele turuväärtusele. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul saab pankrotimenetluse kulud katta võlgniku vara arvelt. Kohus leiab eeltoodu alusel, et võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks ning kuulutab võlgniku pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1995 eurot, välja mõista võlgnikult, XXXOÜ-lt. Kooskõlas PankrS § 150 lg 2 ja lg 1 p 1 jätab kohus kõik pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.