Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võimalik summasid tasuda. 15.09.2009 kompromisslepingu sõlmimine ja allkirjastamine kostjale ei meenu. Hageja ei ole kostja vastuse osas seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja nõue tuleneb 15.09.2009 sõlmitud kompromissilepingust nr XXX (t lk 28-30). Kompromissilepingu punkt 1 kohaselt lähtuvad pooled võlaõigusseaduses kompromissilepingu kohta sätestatust ning loobuvad oma senistest nõuetest ja omandavad uued õigused. Kostja väitel ei mäleta ta nimetatud lepingu sõlmimist ega allkirjastamist. Kohtule esitatud kompromissileping on allkirjastamata. Kuigi kompromissilepingu sõlmimiseks ei pea järgima kindlat vormi (v.a kui võlasuhte enda vorminõue ei tule seadusest) ning sellist lepingut võib sõlmida mh ka suulises vormis, on lepingu olemasolu tõendamine vaidluse korral hageja kohustus. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsMS § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ka pärast kostja vastuse saamist allkirjastatud lepingut ega muid tõendeid, mis annaks alust veenduda, et kokkulepe poolte vahel on sõlmitud. Samuti ei ole hageja esitanud kostja vastusele 16.08.2013 määruse kohast arvamust ega lükanud kostja vastuväiteid kompromissi allkirjastamise kohta ümber. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on tõendamata. Hagi jääb rahuldamata nii põhinõude kui viivisenõude osas. Hageja on esitanud ka nõude 18 eurot nõude sissenõudmise teenuse (t lk 31) eest, mis hageja hinnangul on käsitletav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 mõistes. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Samas on hageja tuginenud kompromisslepingule ning kohus sellest tulenevat õigussuhet ei tuvastanud. Kui puudub põhinõue, siis puuduvad ka põhinõudest tulenevad kõrvalnõuded, sh võla sissenõudmiskulud. Kohus ei saa TsMS § 439 järgi ületada hagi piire ega analüüsida hagis märkimata õigussuhteid. Seetõttu jätab kohus ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Kui kostjal on hageja ees tekkinud võlgnevus mõnest muust hagis käsitlemata õigussuhtest, on hagejal õigus sellel alusel kostjalt võlga sisse nõuda ning esitada nõue selle võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks selles hagis. Hagi jääb rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.