Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-632
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi AS XXX vastu võla saamiseks ja AS XXX vastuhagi OÜ XXXvastu leppetrahvi saamiseks 10 573,91 eurot
Hagihind Vastuhagi hind
11 025 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagi kostja) OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kristjan esindajad Tamm (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Manavald (Advokaadibüroo Priit Manavald, Ravi tn 6-1, 10134 Tallinn, epost [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
03.09.2013 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja epinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kristjan Tamm Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Manavald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AS-ilt XXX põhivõlg 9 003,22 (üheksa tuhat kolm eurot ja 22 senti) eurot ja viivis 900,32 (üheksasada eurot ja 32 senti) eurot OÜ XXX kasuks.
3.Jätta AS XXX vastuhagi OÜ XXX vastu leppetrahvi saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista AS-ilt XXX menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-13-632 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.28.09.2011 sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr XXX(edaspidi leping), mille kohaselt teostas hageja kostjale alltöövõtu korras elektriinstallatsiooni töid ehitisel aadressiga XXX, Tallinn (tl 9-14). Hageja teostas lepingu lisa 1 kohaselt ehitisel nii sisemised kui välimised elektri- ja nõrkvoolusüsteemide ehitustööd (tl 15).
2.18.10.2012 esitas kostja hagejale teostatud tööde ja kulude akti nr 7, millega mh teostas mahaarvestuse summas 1 997,50 eurot (tl 16). Hageja nõue
3.Hageja palub välja mõista põhivõla 9 003,22 eurot, viivise 0,05% päevas iga viivitatud tööpäeva eest ja seadusjärgse viivise 8% aastas iga viivitatud puhkepäeva eest alates 15.11.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhikohustuse täitmiseni (tl 1-8 ja tl 52-53). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 2 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 119 lg 1 ja 2, § 652 lg 1, § 1028 lg 1, § 1032 lg 2, TsÜS § 132 lg 1 ja
4.Hageja nõue koosneb: • 1 899 eurost + km, so hageja poolt teostatud lisatööd seoses radiaatorkütte asendamisel vesipõrandaküttega ja kaablite vargusega; • 1 331,67 eurost + km, so kostja poolt teostatud mahaarvestus; • 780 eurost + km, so täiendavad hageja tööjõu kulud nädalavahetusel töötamise tõttu; • 3 492,01 eurost + km, so täiendavad kulutused, mida hageja pidi kandma seoses teiste alltöövõtjate poolt lõhutud hageja poolt varasemalt teostatud töödega.
5.Hageja märgib, et: • hagejale kaasnes radiaatorkütte asendamisel vesipõrandakütte lahendusega lisatööd ja kulud; • kostja kohustus oli tagada objektil valve, seega kostja vastutab kaablite varguse eest; • hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kostja käitumine lastes hagejal teostada tõid, mille pakkumistega ta hilisemalt ei nõustunud; • kostjal puudub alus jagada lisakulusid võrdses osas, lisakulude eest tasumine peaks olema tarbimise alusel; • hageja selgitas 07.11.2012 kirjas, et nõustub mahaarvestusega 665,83 euro ulatuses, seega 1 331,67 euro + km ulatuses on teostanud kostja mahaarvestuse ebaseaduslikult; • tööde hilinemine oli tingitud töö halvast koordineerimisest kostja poolt alltöövõtjate vahel; • kostja ei suutnud tagada hagejale lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku tööfronti kokkulepitud ajaks; • hageja töötajad teostasid töid nädalavahetusel, millest tekkis lisakulu; • kostja vastutab peatöövõtjana teiste alltöövõtjate tegevuse eest ja seetõttu hageja töö lõhkumise eest; • hageja teostas töid projektijärgselt. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile
2-13-632
6.Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi hageja oli oma kohustute täitmisega viivituses, mistõttu oli õigustatud tööde hilisem lõpetamine ja välistab leppetrahvi saamise õiguse. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
8.Kostja märgib, et: • tööde kogumaht küttelahenduse asendamise tõttu ei muutnud ja lisakulusid ei tekkinud; • kirjalikke kokkuleppeid lisatööde või nädalavahetusel tööde teostamise osas ei sõlmitud; • kaablite varguse riski kandis hageja, kuna ei andnud kaableid valvurile üle; • kuna objekti valmimine venis kahe alltöövõtja süül, tekkisid täiendavad kulud (objekti valve, piirdeaia ja soojaku rent, objekti varustamine vee ja elektriga), mille kostja jagas võrdselt kahe alltöövõtja vahel ära; • hageja ei vedanud ära ehitusprahti, mistõttu tekkis kostjale lisakulu; • kuna hageja ei ole teatanud kirjalikult töö alustamist takistavatest asjaoludest, puudub tal õigus üle-eelarveliste kulutuste hüvitamist nõuda.
9.Vastuhagis palub kostja välja mõista leppetrahvi summas 11 025 eurot. Vastuhagi kohaselt ei teostatud töid tähtaegselt. Kostja juhindub VÕS § 8 lg 2, § 158, § 161, § 635 lg 1. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
12.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustele.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub
2-13-632 kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning lõike 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 652 lg 1 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 28.09.2011 sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr 58/2011, mille kohaselt teostas hageja kostjale alltöövõtu korras elektriinstallatsiooni töid ehitisel aadressiga XXX, Tallinn (tl 9-14). Hageja teostas lepingu lisa 1 kohaselt ehitisel nii sisemised kui välimised elektri- ja nõrkvoolusüsteemide ehitustööd (tl 15). 18.10.2012 esitas kostja hagejale teostatud tööde ja kulude akti nr 7, millega mh teostas kostja mahaarvestuse summas 1 997,50 eurot (tl 16).
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale lisatööde (radiaatorkütte asendamine vesipõrandaküttega, kaablite varguse tõttu kaablite asendamine) eest, hüvitama tööjõu kulu väidetavalt nädalavahetusel teostatud tööde eest, hüvitama kulutused hageja varem teostatud tööde lõhkumise eest, kas kostja teostas õigustatult mahaarvestuse tööde venimisest tekkinud lisakuludega ning kas hageja vastutab tööde lepingus kokkulepitud tähtaegade mittejärgimise eest.
17.Hageja ja kostja vaheline suhe on käsitatav töövõtulepingust tuleneva suhtena VÕS § 635 lg 1 mõistes. Töövõtulepingu alusel oli hagejal lepingujärgse töö valmistamise kohustus ja kostjal tasu maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja poolt teostatud lisatööd seoses radiaatorkütte asendamisel vesipõrandaküttega ja kaablite vargusega.
18.Lepingu punkti 3.2.5 kohaselt on alltöövõtja kohustatud kooskõlastama lisatööde maksumuse peatöövõtjaga enne tööde teostamist vastasel juhul ei ole peatöövõtja kohustatud lisatööde eest tasuma (tl 10). Lepingu punkti 3.2.14 kohaselt peab alltöövõtja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastavate asjaolude ilmnemisest, teatama peatöövõtjale kirjalikus vormis töö üldmaksumuse ületamise vajadusest (tl 11). Puudub vaidlus selles, et 2012.a jaanuaris otsustas kostja asendada projekti- ja lepingujärgsed radiaatorkütte lahendused vesipõrandakütte lahendustega. Vastav asjaolu on tõendatud sh tunnistajate XXX ja XXX ütlustega (tl 215 ja tl 224) ning alltöövõtjate 07.02.2012 koosoleku protokolli punktiga 2.4 (tl 24). Kohus leiab, et on tõendatud, et hageja esitas kostjale küttelahenduse asendamise kohta kirjaliku hinnapakkumise summas 1 355 eurot + km (tl 19). Hinnapakkumise esitamist kinnitas hageja projektijuht tunnistaja XXX (tl 216) ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Leping ei näinud ette, et lisatööde maksumus tulnuks kooskõlastada kirjalikus vormis. Tulenevalt lepingu punktist 3.2.14 oli kirjalikus vormis vajalik teatada töö üldmaksumuse ületamise vajadusest ning seda hageja tegi. Hageja väitel aktsepteeris kostja suuliselt ja samuti oma tegevusega hageja lisatööde pakkumist. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suulises vormis. Seega võisid kostja ja hageja sõlmida kokkuleppeid suuliselt
2-13-632 ning need olid pooltele siduvad. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja keeldus hinnapakkumist aktsepteerimast. Hinnapakkumise aktsepteerimisest keeldumisest tulnuks kostjal hagejat kirjalikult teavitada, et vältida mh hilisemaid vaidlusi. Kohtu hinnangul on usutav hageja väide, et juhul kui kostja ei oleks nõustunud vastava hinnapakkumisega, ei oleks hageja töid teostanud. Hagejal ei olnud kohustus teostada listöid tasuta. Ka hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus kostja keeldus hageja hinnapakkumisest, kuid laskis lisatööd teostada. Kostja leiab, et tööde kogumaht ei muutunud, osa töid jäi ära, osa tuli juurde. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väited tööde vähenemise osas on tõendamata. Kohus leiab, et eluliselt on usutav, et hagejale kaasnesid vesipõrandakütte süsteemi paigaldamisega lisatööd. Põrandakütte paigaldamiseks tuli tarnida ja vedada põrandakütte termostaadid, milliste tarnimine radiaatorkütte puhul ei oleks olnud vajalik. Seega on ekslik väita, et hageja kui elektripaigaldaja seisukohalt asendati üks töö samaväärse teise tööga. Ühtlasi tunnistas kostja projektijuht XXX kohtuistungil, et radiaatorkütte asendamisel vesipõrandaküttega kaasnes hagejale lisatöid (tl 224). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue põhjendatud lisakulude osas, mis tekkisid radiaatorkütte asendamisel vesipõrandaküttega. Kostja ei ole lisakulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et lisakulud on põhjendatud hageja hinnapakkumises (tl 19) märgitud suuruses, so 1 355 euro + km ulatuses.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et 2012.a jaanuaris toimus ehitusobjektile sissemurdmine ning varastati hageja poolt paigaldatud kaableid. Kaablivarguse kahjude likvideerimiseks oli vaja teostada lisatöid, mille kohta esitas hageja 28.01.2012 hinnapakkumise summas 544 eurot + km (tl 17 ja tl 20). Hinnapakkumise esitamise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega täitis hageja lepingu punktis 3.2.14 sätestatud kirjaliku teavitamise kohustuse. Sarnaselt eelmises punktis analüüsitule, ei olnud listööde maksumuse kooskõlastamine kirjalikus vormis nõutav. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta keeldus kirjalikult hageja poolt esitatud hinnapakkumisest. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli objektil valve organiseeritud kostja poolt. Valve oli öine, valvur tuli õhtul kell viis ja lahkus hommikul (tl 215). Kostja leiab, et kuna vara valvet teostati vaid selle vara osas, mis oli valvurile eraldi hoiule antud ning kuna hageja ei olnud kaableid üle andnud, kandis hageja kaablite varguse riski. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Seadusest ega lepingust ei tulene, et hagejal oli kohustus kõik tööosad mh juba paigaldatud kaablid valvurile üle anda. Kohus ei pea seda ka mõistlikuks. Nähtuvalt tunnistaja XXX ütlustest valvas valvur objekti selliselt, et keegi kolmandatest isikutest objektile sisse ei pääseks (tl 223224). Kohus leiab, et tavapäraseks saaks pidada, et valvuri ülesannete hulka kuulus takistada võõrastel ehitusobjektil viibimine sh sisenemine pooleli olevasse majja. VÕS § 640 lg 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kohus leiab, et nimetatud säte antud juhul ei kohaldu, kuna ehitusobjektil oli korraldatud kostja poolt valve, mis pidi tagama ehitusobjektil oleva vara säilimise. Kuna valve oli organiseeritud kostja poolt, vastutas kostja ehitusobjektil olevate materjalide säilimise eest ning alltöövõtjad võisid eeldada, et kolmandatel isikutel ehitusobjektile ligipääs puudub. Selle asjaolu tõttu ei kandnud hageja kaablite varguse riski. Pärast varguse ilmsiks tulekut tunnistaja XXX ütlustes ilmnes, et teavitati koheselt kostjat, kellel oli kohustus sellest teavitada politseid ning fikseerida olukord, so kui palju ja millised materjalid kaduma läksid. Tunnistaja XXX ei osanud öelda, kas politseile juhtumist teatati või mitte, kuid kostja oli teadlik vargusest (tl 223). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust väita, et hageja hinnapakkumine kaablite asendamiseks on hinnapakkumises märgitud summade osas põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostjal kohustus hüvitada kaablite vargusest tekkinud lisakulud hagejale vastavalt hageja poolt esitatud hinnapakkumisele (tl 20) summas 544 eurot + km. Kostja poolt teostatud mahaarvestus
2-13-632
20.Puudub vaidlus, et kostja teostas teostatud tööde ja kulude aktis nr 7 mahaarvestuse summas 1 997,50 eurot, millele lisandub käibemaks, selgitusega „AS XXX poolt teostatud tööd“ (tl 16). Hageja märgib, et on nõustunud mahaarvestusega 665,38 euro ulatuses ning 1 331,67 euro + km ulatuses on kostja teostanud mahaarvestuse ebaseaduslikult. Hageja nõustub kostja poolt teostatud kinnipidamisega ulatuses, mis oli kostja poolt tellitud tuletõkketööde põhjendatud maksumuseks. Kostja selgituste kohaselt oli tegemist üldkuludega (objekti valve, piirdeaia ja soojaku rent, objekti varustamine vee ja elektriga), mis kostjal tuli kanda seoses tööde tähtaegade edasilükkumisega. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega (tl 212 ja 215) on tõendatud, et ehitustegevus venis objektil 3-4 kuud täiendavate lammutustööde tõttu ning tööde koordineerimatuse tõttu kostja poolt. Võttes arvesse, et objekti tööd venisid eelkõige kostjast tulenevatest põhjustest, puudub kostjal alus teha vastavas ulatuses tasaarvestust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejast tuleneva viivituse tõttu tekkisid kostjale lisakulud. Pelgalt lisakulutuste arvete (tl 68-86) esitamisega ei ole võimalik tõendada seda, et need kulutused tekkisid hageja süül. Kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja kohustuste rikkumise ja kostjale kahju tekkimise vahel. Kostja on ilma konkreetsete isikute vastutuse ulatust välja selgitamata jaganud väidetavad lisakulud kahe alltöövõtja vahel võrdselt ära. Kohtu hinnangul ei ole sellisel viisil kulude jagamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et üldkulust tekkinud kulutusi saab sisse nõuda vastavalt teenuse faktilisele tarbimisele. Kostja ei ole tõendanud, et just hageja tarbis vett ja elektrit tasaarvestuses märgitud summade ulatuses. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja tekitatud prügi äraveost tekkis kostjale lisakulu. Hageja on väitnud, et utiliseeris jooksvalt oma ehitusjäätmed ehitusobjekti prügikasti vastavalt lepingu punktile 3.2.3. Kostjal tuli tõendada, et hageja tema poolt tekitatud prügi ära ei vedanud. Kostja ei ole seda teinud. Kostja poolt esitatud teenuste arvetest (tl 82-86) ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist oli hageja poolt tekitatud prügi äraveo, mõne teise alltöövõtja prügi äraveo või üldise ehitusobjekti prügi äraveoga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja tasaarvestus olnud ebaseaduslik ning hageja nõue tasaarvestusega mahaarvestatud summa, so 1 331,67 euro + km osas põhjendatud. Täiendavad tööjõukulud
21.Hageja nõuab kostjalt täiendavate tööjõukulude hüvitamist, kuna kostja tegevuse tõttu hilines hagejale tööfrondi etteandmine ning hageja töötajad pidi töötama puhkepäevadel. Hageja märgib, et esitas kostjale lisahinnapakkumise nr 2 seoses tekkinud kuluga summas 780 eurot + km (tl 26). Ehitisel betooni- ja müüritöid teostanud alltöövõtja XXXOÜ juhatuse liikme XXX ütlustega on tõendatud, et kuna töödel oli oma järjekord, ei saanud elektritöid teostada enne, kui lõpetati betoneerimistööd (tl 212). Tunnistaja XXX selgitas kohtuistungil, et betooni firma ei jõudnud töödega nädala sees valmis ja esmaspäeval pidi tulema juba betoonivalu, mistõttu tuli hagejal teostada tööd nädalavahetusel selleks, et esmaspäeval saaksid betoonitööd jätkuda. Tunnistaja XXX märkis, et tegi selles osas hinnapakkumise, mida XXX suuliselt aktsepteeris, vastasel korral oleksid nad tööd lükanud esmaspäevaks (tl 215). XXX märkis kohtuistungil, et ei ole kindel, kuid tema meelest lisakulude tekkimisest rääkis XXX tagantjärgi (tl 223). Puudub vaidlus selles, et hageja tegi lisakulude osas kostjale kirjaliku hinnapakkumise, seega on hinnapakkumine esitatud vastavalt lepingu punktile 3.2.14. Kostja seda ei eita, kuid märgib, et seda ei aktsepteeritud. Hageja sõnul aktsepteeris kostja seda suuliselt. Lepingu punktist 3.2.5 tulenevalt ei olnud kohustust kooskõlastada lisatööde maksumust kirjalikus vormis. Hageja ja kostja võisid tulenevalt VÕS § 11 lg-st 1 sõlmida kokkuleppeid suuliselt ning need olid pooltele siduvad. Kohtu hinnangul on kogumis tunnistajate ütluste ja kohtule esitatud materjalidega tõendatud ning eluliselt usutav, et ilma kostja nõusolekuta ning lubaduseta kulutused hüvitada, puudus hagejal põhjus vastavaid töid nädalavahetusel teostada. Vastavalt töölepingu seaduse § 44 lg-le 7 ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Seega, kui hageja töötajad pidid töid teostama nädalavahetusel, tuli hagejal maksta töötajatele 1,5-kordet töötasu
2-13-632 ning tal tekkisid sellega seoses lisakulutused. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue lisakulutuste osas seoses täiendava tööjõukuludega tõendatud ja põhjendatud vastavalt hageja poolt esitatud hinnapakkumisele, so 780 euro + km ulatuses. Hageja töö lõhkumisega seotud täiendavad kulud
22.Kohus leiab, et toimikus olevate dokumentidega ja tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et objekti ehituse käigus lõhkusid objektil vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitöid teostanud XXX OÜ töötajad hageja poolt varem paigaldatud kaableid ja elektritorustikke (tl 134-135, 216, 219 ja 223). Lõhkumine seisnes põrandatest, seintest ja lagedest läbiviimiseks vajalike aukude puurimisega hageja poolt varem paigaldatud kaablitesse ja elektritorustikesse. Tunnistaja XXX kinnitas, et hageja poolt esitatud korruse plaanid lõhutud kohtade osas (tl 29-31) on tõesed ning märkis, et neid kohti võis ka rohkem olla (tl 216). Tunnistajana üle kuulatud XXX OÜ esindaja XXX märkis, et tema töötajad puurisid jooniste järgi, mille olid saanud peatöövõtjalt (tl 219). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt projektid esitati kostja poolt, need olid tellija poolt allkirjastatud ja olid üleval internetis ja soojakus (tl 223). Kostja ei ole tõendanud, ega väitnud, et hageja töid projektijärgselt ei teostanud. Kohus leiab, et kui mõlemad alltöövõtjad teostasid oma tööd peatöövõtja poolt antud projektide järgi ning selle tagajärjel lõhuti ühe alltöövõtja poolt teise töö, on tegemist eksimusega projektis. Alltöövõtjatel ei ole omavahel kohustus kontrollida, kas nende töölõigud kattuvad ja on omavahel kooskõlas. See on projekti koostaja ülesanne ning projektid koostas kostja. Peatöövõtjal on selline koordineerimiskohustus, et töölõike viiakse läbi teiste töölõike kahjustamata. Asjakohatu on kostja väide, et hagejal puudub õigus hüvitist kaablite asendamise eest nõuda, kuna ta ei ole järginud lepingu punktis 3.2.14 sätestatud teavitamiskohustust. Kohus leiab, et kaablite lõhkumise näol ei ole tegemist eelarve suurenemisega ehk lepingu punktis 3.2.14 märgitud juhtumiga. Vastasel juhul oleks tegemist kahju hüvitamisel kostja vastutust ebamõistlikult piirava kokkuleppega. Hageja nõuab seoses lõhutud kaablite ja elektritorustike parandamisega 4 190,41 euro hüvitamist (tl 5). Sellest kulust 2 030,41 eurot (sisaldab käibemaksu) moodustab uute kaablite ja torustike materjalide maksumus. Materjalide maksumust tõendab hageja saatelehtedega (tl 32-44). Lõhutud kaablite tuvastamisele ja remontimisele kulus ca 120 töötundi. Hageja töötaja töötunni maksumuseks on 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööjõu kulu oli seega kokku 2 160 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kulutustega. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue hageja töö lõhkumisega seotud täiendavate kulude hüvitamise osas põhjendatud 3 492,01 euro + km ulatuses. Vastuhagi
23.Kostja palub vastuhagis välja mõista leppetrahvi 11 025 eurot ajavahemiku 16.08.201218.10.2012 eest. Kostja leiab, et tööd lõpetati 18.10.2012, kui kostja esitas teostatud tööde ja kulude akti nr 7 (tl 16 ja 89). Et vastav akt oli koostatud kostja projektijuhi poolt, kinnitas kohtuistungil kostja projektijuht XXX (tl 222). Lepingu punkti 1.3 kohaselt tööde alguseks oli märgitud 01.10.2011, kõikide kaabeldustööde lõpptähtajaks 31.01.2012 ning kõikide tööde lõpptähtajaks 20.05.2012 (tl 9). Puudub vaidlus, et nimetatud kuupäevadeks töid ei teostatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tööd saab lugeda lõppenuks alates 28.09.2012, mida tõendab sel kuupäeval väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (tl 130). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tööde teostamine objektil venis tulenevalt lammutustöödest ja kostja poolt tööde halvast organiseerimisest ligikaudu 3 kuud. Betoneerimistööd said valmis 2012.a mai alguses (tl 212). Tunnistaja XXX arvates võis nihe olla kindlasti 2 kuud (tl 220). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt venisid tööd, kuna tööfronti ei saanud kätte ning viivitus oli 5 kuud (tl 215). Tunnistaja XXX selgitas, et kuna vundamenti ja seinu tuli ehitada, nihkus ehitusgraafiku tähtaeg kuskil 2-3 kuud (tl 224). Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööde teostamine
2-13-632 venis objektil tulenevalt lammutustöödest ja kostja poolt tööde halvast organiseeritusest 3-4 kuud. Üldteada on asjaolu, et maja ehitusel on ehitustöödel kindel järjekord. Nähtuvalt tunnistajate XXX ja XXX ütlustest sõltus hageja poolt elektritööde teostamine betoneerimistöödest ja torutöödest ehk teiste alltöövõtjate poolt tööde teostamisest (tl 212, 219). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ehitugraafiku nihkumise osas lepingut ei muudetud, vaid tähtaegades lepiti kokku alltöövõtjate protokollides (tl 222). Kohus ei saa pidada usaldusväärseks alltöövõtjate protokollides (tl 23-25, 92-105) märgitut. Tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt ei olnud protokollid autentsed (tl 212 ja 215) ning tunnistaja XXX ütluste kohaselt allkirjastati protokollid järgmisel koosolekul tagantjärgi (tl 224). Kohus leiab, et kui kostja ei suutnud hagejale tagada tööde teostamiseks vajalikku tööfronti, siis ei saanud kostja nõuda hagejalt esialgsete kokkulepete järgsete tähtaegade kinnipidamist sõltumata sellest, kas hageja saatis kostjale vastavaid teateid või mitte. Kostja professionaalse ehitusettevõtjana ja ehitustööde faktilise juhina pidi olema teadlik sellest, kui palju ollakse maas ehitusgraafikust ja kui palju ta hilineb alltöövõtjale tööfrondi üleandmisega. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku uues lõpptööde tähtajas. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest ja tunnistajate ütlustest ei olnud objekti elektritööde viivitus põhjustatud hagejast tulenevatest põhjustest, vaid eelkõige kostja suutmatusest täita tähtaegselt peatöövõtja kohustusi. Seetõttu puudub alus leppetrahvi väljamõistmiseks ja vastuhagi rahuldamiseks.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuni 14.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud protsent 7% aastas. Lepingu punkti 7.3 kohaselt arvete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,05% tasumata summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tähtajaks tasumata summalt. Hageja leiab, et tulenevalt lepingu punktist 7.3 on hagejal õigus nõuda puhkepäevade eest seadusjärgset viivist. Hageja nõuab alates 15.11.2012 viivist 0,05% päevas iga viivitatud tööpäeva eest ja 8% aastas iga viivitatud puhkepäeva eest alates 15.11.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhikohustuse täitmiseni (tl 5253). Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, millise kohaselt välistab lepingu punkt 7.3 seadusjärgse määra järgi viivise nõudmise puhkepäevadel. Seadusest tulenevalt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist. Pooled ei ole kokku leppinud puhkepäevade eest viivise mittemaksmises. Väär on kostja tõlgendus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause osas, et kuna lepingus on kokku lepitud kõrgem viivisemäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis seadusjärgne kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud sätte mõte ei ole välistada seadusjärgse viivise küsimise õigust juhul kui selles ei ole eraldi kokku lepitud, vaid säte annab võlausaldajale õiguse küsida seadusjärgsest viivisest suuremat viivist, kui selles on lepingus kokku lepitud. Käesoleval juhul on seadusjärgsest määrast kõrgem viivise määr kokku lepitud tööpäevade osas ning seega on puhkepäevadel hagejal õigus küsida viivist seadusjärgse määra alusel.
25.Hagiavalduse esitamise seisuga oli ajavahemikul 15.11.2012-08.01.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 190,55 eurot (tl 56). Ajavahemikul 09.01.2013-29.09.2013 on tööpäevi olnud 184 ja puhkepäevi 80. Seega viivis tööpäevade eest on 828,30 eurot, so 0,05/100x9003,22x184. Ajavahemikul 01.01.2013-14.04.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 7,75%, ajavahemikul 15.04.2013-30.06.2013 oli see 8,75% ning alates 01.07.2013 on seadusjärgne viivisemäär 8,5%. Seadusjärgne viivis ajavahemikul 09.01.2013-14.04.2013, so 29 puhkepäeva eest on 54,83 eurot (0,021/100x9003,22x29), ajavahemikul 15.04.2013-30.06.2013, so 24 puhkepäeva eest on 51,86
2-13-632 eurot (0,024/100x9003,22x24) ja ajavahemikul 01.07.2013-29.09.2013, so 27 puhkepäeva eest on 55,91 eurot (0,023/100x9003,22x27). Kokku viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 1 181,45 eurot, so 190,55+828,30+54,83+51,86+55,91. Lepingu punkt 7.3 näeb ette viivise summale piirmäära, so mitte rohkem kui 10% tähtajaks tasumata summalt ehk antud juhul 10% 9 003,22-st, mis on 900,32 eurot. Seega tuleb väljamõistetavat viivist vähendada 900,32 euroni.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg summas 9 003,22 eurot ja viivis 900,32 eurot. Menetluskulud
27.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.