2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja OSAÜHING XXX kasuks menetluskulud summas 2 513,42 eurot.
3.Jätta rahuldamata OSAÜHING XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 115,02 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.24.10.2008.a esitas OÜ XXX maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu võlgnevuse 79 691,36 krooni väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. 17.08.2009.a esitas OÜ XXX kohtule hagi XXXvastu võlgnevuse 79 691,36 krooni väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 06.06.2012.a otsusega OÜ XXX hagi XXXvastu ning jättis menetluskulud kostja kanda.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.03.2013.a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu 06.06.2012.a otsuse lõppjärelduse muutmata, lisades sellele ringkonnakohtu põhjendused ning poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XXXkanda. Riigikohus 29.04.2013.a. määrusega keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Harju Maakohtu otsus koos Tallinna Ringkonnakohtu põhjendustega jõustus 29.04.2013.a. OÜ XXX esindaja esitas 28.05.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 115,04 eurot (käibemaksuta) kokku 1 576,05 euro eest. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt tulenes hageja 18. juuli 2011 ringkonnakohtule määruskaebuse koostamise vajadus asjaolust, et hageja ei ilmunud istungile ja maakohus lõpetas tsiviilasja. Kostja on seisukohal, et tema antud toimingu õigusabikulusid 90 euro ulatuses kinni maksma ei pea. Hageja avalduse järgi kulus tal 4 tundi vastuse koostamiseks kostja apellatsioonikaebusele, kuid seda vastust kostjale seadusejärgselt kättetoimetatud ei ole. Hageja ei osalenud ka ringkonnakohtuistungil. Kostja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tema antud toimingute õigusabikulusid 495 euro ulatuses kinni maksma ei pea.
4.Ringkonnakohus vormistas käsundita asjaajamise ümber komisjonilepinguks (otsuse lk 6, rida 10-15). Seega tegutses 5 aastat 10 aastasest perioodist mitte majavalitseja KOS järgi vaid hoopis komisjonär võlaõigusseaduse järgi. Harju Maakohus rahuldas kogunõudest 72 % ja selle vormistas Ringkonnakohus komisjonärile ja valitsejale mitte aga käsundita asjaajamisele nagu hageja esindaja avalduses väidab. Sellisel juhul oleks õiglaseks kohtukuludeks (2 628,44 – 90,00 – 495,00) x 0,72 = 1 471,28 eurot. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus koos Tallinna Ringkonnakohtu põhjendustega jõustus 29.04.2013.a. OÜ XXX esindaja esitas 28.05.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud
vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus märgib, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Siiski nähtub avaldusele lisatud arvetelt viide käesolevale tsiviilasjale kohtuasja numbri 2-08-70068 näol. Seega puudub kohtul alus kahelda asjaolus, et kõik avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
9.Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv summas 10 000 krooni (639,12 eurot). Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 10 000 krooni (III kd, tlk 148, maksekorraldus). Seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
10.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse ja selle lisade kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1 989,32 eurot (käibemaksuta), mis on tekkinud 23 töötunni eest. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud Advokaadibüroo AE Consult arve nr 4 spetsifikatsioonist nähtub, et hageja esindajal on kulunud kokku 3,5h hagiavalduse täienduste koostamiseks. Arvestades, et vastava dokumendi sisuline maht on ca 2 lehekülge ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga, leiab kohus, et antud toimingu ajakulu on ülemäärane. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, hindab kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1,5h (115,02 euro) võrra.
11.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud Advokaadibüroo AE Consult arve nr 15 spetsifikatsioonist nähtub, et hageja esindajal on kulunud kokku 1h (90 eurot) määruskaebuse koostamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja hinnangul tulenes 18.07.2011.a ringkonnakohtule määruskaebuse koostamise vajadus asjaolust, et hageja ei ilmunud istungile ja maakohus lõpetas tsiviilasja. Kostja on seisukohal, et tema antud toimingu õigusabikulusid 90 euro ulatuses hüvitama ei pea. Kohtutoimikust nähtuvalt on antud õigusabikulud tekkinud seoses hageja poolt riigilõivu tasumata jätmisega kohtu määratud tähtajaks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, kuna hageja tasus riigilõivu juba hagiavalduse esitamisel määras, mis kattis ka haginõude suurendamisel tekkinud täiendava riigilõivu tasumise vajaduse. Seoses sellega märgib kohus, et jätab kostja vastuväite tähelepanuta ning loeb antud õigusabikulu kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.
12.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud Advokaadibüroo AE Consult arve nr 32 spetsifikatsioonist nähtub, et hageja esindajal on kulunud kokku 4h (360 eurot) kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja märgib, et hageja vastust apellatsioonkaebusele kostjale seadusejärgselt kättetoimetatud ei ole. Lisaks ei osalenud hageja ka ringkonnakohtu istungil. Kostja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tema antud toimingute õigusabikulusid 495 euro ulatuses hüvitama ei pea. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et antud arvel ei ole kajastatud õigusabikulusid seoses kohtuistungil osalemisega. Vaatamata sellele, et hageja esindaja kohtuistungil ei osalenud, on tal õigus ja vajadus tutvuda kohtuistungi protokolliga. Seega jätab kohus selles osas kostja vastuväite tähelepanuta. Kohus möönab, et kohtutoimikus ja ka Kohtuinfosüsteemis (KIS) puudub märge selle kohta, kas ja kuidas apellatsioonkaebuse vastus kostjale kätte toimetati. Siiski ei ole menetlusdokumendi kättetoimetamine vastaspoolele vastava õigusabikulu hüvitamise eelduseks. Kohus loeb kõik arvel nr 32 kajastatud õigusabikulud 5,5h ja 495 euro ulatuses põhjendatuks ja vajalikeks menetluskuludeks.
13.Kostja viitab oma vastuväidetes asjaolule, et ringkonnakohus vormistas käsundita asjaajamise ümber komisjonilepinguks. Seega tegutses 5 aastat 10 aastasest perioodist mitte majavalitseja KOS järgi vaid hoopis komisjonär võlaõigusseaduse järgi. Harju Maakohus rahuldas kogunõudest 72% ja selle vormistas Ringkonnakohus komisjonärile ja valitsejale mitte aga käsundita asjaajamisele nagu hageja esindaja avalduses väidab. Kostja peab õiglaseks menetluskulusid summas (2 628,44 – 90,00 – 495,00) x 0,72 = 1 471,28 eurot. Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu. Harju Maakohus 06.06.2012.a otsusega jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 15.03.2013.a otsusega jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud samuti kogu ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja arvutus, mille kohaselt peaks kostja kandma vaid 72% hageja menetluskuludest. Kostja peab hüvitama hagejale kõik põhjendatud ja vajalikud menetluskulud täies ulatuses.
14.Kokku loeb kohus hageja õigusabikulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1 874,30 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 2 513,42 eurot (riigilõiv 639,12 eurot + lepingulise esindaja kulu 1 874,30 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 115,02 eurot (taotletud summa 1 989,32 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 874,30 eurot).
15.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3 326,25 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 6 400 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 3 200 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
16.Seoses hageja taotlusega kanda menetluskulude hüvitis hageja arveldusarvele, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele arveldusarvele.
17.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.