Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

4.1). Aprillis 2004 valiti hageja uuesti valitsejaks. Valitsemisperioodi on korduvalt pikendatud. Valitsejaks valimisega on hageja saanud käsundi (käsundusleping). Koosoleku otsustega volitati hagejat osutama hooldus ja haldusteenust XXX korteriomandi omanikele. Hageja kohustused tulenevad KOS § 21, hageja on sõlminud lepingud prügiveofirmaga, Tallinna Veega ja võtnud kohustuse tasuda neile XXX korteriomandi omanike tarbitud vee ja muude teenuste eest. Kostja on omakorda kohustatud tasuma nende eest valitsejaile, kes on esitanud XXX korteriomandi omanikele, sj kostjale vastavate teenuste suuruse kohta ka arved. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõlmida kostjaga eraldi lepingut. Hagi ei ole aegunud. Hageja on tegutsev äriühing. Kostja ei ole korrektselt täitnud kaasomaniku majandamise kulude tasumise kohustust ja võlg koosneb haldus/hoolduskuludest, remondifondi maksetest, kommunaalkuludes (prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon). Esialgse hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevus tekkinud 2003 novembrist kuni oktoobrini 2008 ja võlg oli 42135,13 kr, viivis 37556,23 kr (hagiavaldus I kd lk 24-25, lisa 2 arvestus, täpsustus lk 100-101) , Kostja on jätnud) mille tulemusel on 2003.a. novembrist kuni 2008.a. oktoobrini võlg 42135,13 krooni 2692,92€. Kokku hõlmab võlg perioodi 01.05.2003-01.05.2011. On perioode, kui valitsejat ei ole üldkoosoleku poolt määratud, kuid hageja osutas valitseja teenust jätkuvalt endises mahus. Hageja on tasunud kolmandatele isikutele oma vahenditest ja osutanud teenust korteriomandi omanikele ja esitatud ka vastavate teenuste eest arved. Hageja on osutanud valitseja teenust kostjal ning ajal kui ta valitseja ei olnud, täitis ta samu kohustusi omanike, sh kostja ees. Kogu perioodil tasumisele kuuluvate kohustuste ulatuse kohta (nii siis kui ta oli valitseja kui siis kui ta polnud valitseja) on ta saatnud kostjale arved, millest nähtub kui suur on kostja kohustus ja milles see seisneb. 13.06.2011 seisuga on kostja võlg 3326,25 eurot ja viivis 4526,41 eurot. Perioodil 10.02.2006-12.04.2007 (395 p), 28.03.2009-06.04.2010 (372 p) ja 06.04.201109.06.2011 (64 p) ei olnud hageja valitsejaks valitud, kuid täitis neid ülesandeid, millest olid korteriomanikud, sh kostja teadlikud. Korteriomanikud tasusid teenuste eest vastavalt arvetele, seega vastas asjaajamine nende huvidele ja tegelikule tahtele, asjaajamine on tasumisega heaks kiidetud. 21.06.2006 koosoleku otsusega olid omanikud OÜ O tegevusega rahul: 2007.a. koosolek kinnitas 2006 aruande, 2010 aasta koosolek kinnitas 2009 aruande. Seega on hageja täitnud oma kohustust korteriomanike tahte elluviimisel ja rakendanud kaasomandi tavapärasel valitsemisel kaasomandi korrashoiuks vajalikke abinõusid. Seega peab kostja hüvitama tema kasuks tehtud kulud. Teenuse liik 2003 maist - 2011 maini on olnud ühesugune: haldusteenus, remonditeenus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja see ei olnud erinev ega sõltunud sellest, kas hageja oli valitsejaks määratud või ei. Osa teenuseid teostas hageja ise, osa vahendas. 16.06.2003 otsustati vahetada katus -259902 kr (hagi täpsustus 12.01.11, II kd lk 2-5, hagi terviktekst lk 139-142, II kd). 10.01.2012 täpsustas hagi asjaolusid (III kd lk 7-10) järgmiselt: Hagis on tuginetud: 2 (13)

OÜ Oi poolt XXX kaasomandi valitsejana valitsemisperioodidel XXX korterelamu haldus- ja hooldustööde eest hagejale väljamaksmisele kuuluva tasu ja majandamiskulude arvestusele korteriomaniku kohta võrdeliselt korteriomanikele kuuluva XXX korterelamu kaasomandiosa suurusega. OÜ Oi poolt XXX kaasomandi mittevalitsemisperioodidel käsundita asjaajamisel XXX korterelamu haldus- ja hooldustööde eest käsundita asjaajamisel hagejale väljamaksmisele kuuluva tasu ja majandamiskulude arvestusele korteriomaniku kohta võrdeliselt korteriomanikele kuuluva XXX korterelamu kaasomandiosa suurusega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 3326,25 eurot ja viivise võlgnevusena 1221,88 eurot (III kd lk 10). Võlgnevusest on nõude suuruseks tulevavalt valitsemisperioodidel: - 01.05.2003 - 10.02.2006; - 01.04.2007 - 28.03.2009; - 06.04.2010 - 01.05.2011. Osutatud teenuste eest põhivõlgnevusena 2342,91 eurot ja viivisena 1164,08 eurot. Võlgnevusest on nõude suuruseks mittevalitsemisperioodidel: 10.02.2006 kuni 01.04.2007 - 694,33 eurot (10863,98 krooni) põhivõlgnevusena ja viivisena 44,63 eurot alljärgnevalt loetletud arvete põhjal (hagi lisa nr 7): 10.02.2006 . - 01.04.2007 754,18 kr

0,03%

754,18 kr

5,64 kr

764,68 kr

0,03%

1 518,86 kr

12,57 kr

752,34 kr

0,03%

2 271,20 kr

18,19 kr

764,68 kr

0,03%

3 035,88 kr

25,13 kr

775,48 kr

0,03%

3 811,36 kr

30,53 kr

764,68 kr

0,03%

4 576,04 kr

39,72 kr

764,68 kr

0,03%

5 340,72 kr

46,36 kr

775,48 kr

0,03%

6 116,20 kr

51,38 kr

764,68 kr

0,03%

6 880,88 kr

59,73 kr

787,82 kr

0,03%

7 668,70 kr

64,42 kr

775,48 kr

0,03%

8 444,18 kr

73,30 kr

787,82 kr

0,03%

9 232,00 kr

85,86 kr

816,58 kr

0,03%

10 048,58 kr

84,41 kr

815,40 kr

0,03%

10 863,98 kr

101,04 kr

10 863,98 kr

698,25 kr

694,33 eurot

44,63 eurot

28.03.2009 kuni 06.04.2010 - 289,01 eurot (4522,03 krooni) põhivõlgnevusena ja viivisena 13,172 eurot alljärgnevalt loetletud arvete põhjal (arved lisa nr 7) 01.04.2009 - 01.04.2010 334,80 kr

0,03%

334,80 kr

2,61 kr

329,22 kr

0,03%

664,02 kr

5,35 kr

329,22 kr

0,03%

993,24 kr

7,75 kr

839,41 kr

0,02%

1 832,65 kr

12,44 kr

343,32 kr

0,02%

2 175,97 kr

14,77 kr

335,88 kr

0,02%

2 511,85 kr

16,50 kr

336,36 kr

0,02%

2 848,21 kr

19,34 kr

330,18 kr

0,02%

3 178,39 kr

20,88 kr

335,88 kr

0,02%

3 514,27 kr

23,86 kr

3 (13)

343,32 kr

0,02%

3 857,59 kr

26,19 kr

334,26 kr

0,02%

4 191,85 kr

25,70 kr

330,18 kr

0,02%

4 522,03 kr

30,70 kr

4 522,03 kr

206,10 kr

289,010 eurot

13,172 eurot

põhivõlg

viivis

Hageja osutatud teenuste tasu mittevalitsemisperioodide eest on hageja hinnanud samadel alustel nagu teenuse osutamise tasu valitsemisperioodidel. Valitsemisperioodidel osutatud teenuste hind on kajastatud hinnapakkumistes (näiteks korterelamu kaasomanikele 2005 aastal hinnapakkumine 10/05, esitatud kohtule hagi lisana nr 6) ja on kinnitatud üldkoosolekute poolt (selleks ei ole vaja ega võimalik sõlmida eraldi haldusteenuse osutamise lepingut). VÕS § 1023 sätestab, et tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. XXX kaasomanike üldkoosoleku otsustega on kinnitatud valitseja määramine ja aastaaruanded, milledes kajastuvad ka kulutused (näiteks üldkoosoleku 13.05.2003 otsusega võeti vastu OÜ O hinnapakkumised, üldkoosolekul 10.06.2003 võeti vastu otsus vahetada elamu katus). Üldkoosolekute otsuseid hageja osutatud teenuste ja arvete kohta ei ole vaidlustatud ja seda ka käsundita asjaajamisel tekkinud kulutustes. Perioodidel kui hageja ei olnud valitseja kandis hageja samalaadseid kulutusi kui valitsejaks olemise perioodidel: tasus tarnijate AS Tallinna Vesi, AS Eesti Energia, AS Cleanway, AS Veolia Keskkonnateenused XXX osas esitatud arved. Tarnijate kulud, OÜ O teenuse kulud ja Korterelamu reservfond (remondifond) vastab üldkoosoleku otsustega kinnitatule ja korteriomandi seadusele. Kulutuste rahalise hüvitamisega viivitamise korral peab soodustatu maksma asjaajale viivist. Hageja leiab, et kuna XXX kaasomandi haldamisel mittevalitsemisperioodidel ja valitsejaks olemise perioodidel oli hageja poolt osutatud teenuse maht samasugune (erinevused tulenevad üksnes tarnijate arvetest), peaks mõistlik tasu käsundita asjaajamisel olema määratud samade tariifide alusel kui asjaajamisel valitsejana. Vaatamata valitseja määramise otsuste puudumisele osadel ajaperioodidel, oli korteriomanike tahe selgelt ja vaieldamatult suunatud hageja poolt osutatava valitseja teenuse kasutamisele. Hagejale ei olnud õigustatud XXX kaasomandi haldamist katkestama formaalsetel kaalutlustel (üldkoosolek kokkukutsumisega valitseja uueks perioodiks määramisel oli hiljaks jäädud), sest sellega oleksid kaasnenud korteriomanikele rasked tagajärjed (vee, elektrita jäämine, viiviste väljamõistmine). Hageja on olnud valitsejaks 8 aastat. Kui korteriomanikud oleksid leidnud, et valitseja ei ole kaasomanike otsuseid ellu rakendunud, oleks valitseja tagandatud. Samas kõik teised korteriomanikud peale kostja on olnud hageja tegevusega rahul. Hageja leiab, et kostja keeldumine hageja arvete tasumisest on põhjendamatu nii valitsemisperioodide kui ka käsundita asjaajamise perioodide osas. XXX kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, teised omanikud ei pea maksma kostja arveid. Kostjal on olnud võimalus tutvuda vastavate dokumentidega ja seda ka kohtus. Hageja on arved kostjale saatnud. Kõnesolevad arved kajastavad kostjale osutatud teenuste mahtu ja liiki (haldusteenus, elamu remont, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon). Arvetel on esile toodud lisaks teenuste liigile ka teenuse osutatud kogused. Kostja ei ole ühegi arve osas seadnud teenuste osutamist kahtluse alla või teenuse osutamist vaidlustanud. Samas ei saaks mõistlikult eeldada, et hageja peaks igale kostjale saadetud arvele lisama omakorda kolmandate isikute arved, millised tasus hageja ja mille põhjal väljastas hageja omakorda arved korteriomanikele. 4 (13)

Üldised eeldused käsundita asjaajamiseks valitsemisperioodide vahelistel aegadel olid täidetud. Soodustatu on hagejapoolse käsundita asjaajamise heaks kiitnud. Asjaajamine vastas soodustatu huvidele ja tegelikule tahtele. Käsundita asjaajamisel olid hageja kulutused samalaadsed kui asjaajamisel valitsejana ja tasumisele kuulub ka viivis. Hageja on oma kulutuste ja arvete põhistamiseks saatnud kohtule dokumendid raamatupidamisprogrammi baasil, samuti on skaneerinud ja kohtule esitanud kostjale väljastatud arved. Hageja ei oma nõude põhistamiseks täiendavaid dokumente. Iseenesest ei ole välistatud vajadusel raamatupidamislikke eriteadmisi omava spetsialisti kasutamine või ekspertiisi läbiviimine. Hageja palub välja mõista võla 3326,25 eurot (52044 kr) ja viivise 1221,88 eurot (19118 kr) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Võla, viivise arvestus on toodud tervikult I kd lk 29-30 ja 161-164. Tõendid: arved (I kd lk 32-89, II kd 83-119,166-262), pretensioon (I kd lk 90), kinnistusraamatu väljavõte (I kd lk 96,113), koosoleku 26.04.04 protokoll koos lisaga (lk 115 -119 I kd), XXX majanõukogu kiri KVH OÜ (I kd lk 120-122), kinnistamisotsus (I kd 193), otsus 2-08-91057 (I kd lk 194-198), hinnapakkumine, akt (I kd lk 199-200), leping Cleanaway AS-ga (I 201-204), koosolekute protokollid koos lisadega (II kd lk 8-11,13-16,18-21,23-27,29-32,34-38,40-43, 4849, 158-160, III kd 19-21), kulude jaotuse arvestus (II kd lk 44-47, 51-54, 147-156). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole XXX krt 3 omanik. Hageja kui valitseja volitused lõppesid 19.04.2004. Koosoleku otsusega 2003.a. majanduskava kinnitamise kohta otsustati peatada remondirahade kogunemine, mis kehtis kogu 2003 majandusaasta lõpuni. Hagetav võlg 42135,13 kr ja viivised 37556,23 kr ei ole seotud 2003 majandusaastaga ja selle kavaga, hagist seda ei nähtu. Ei nähtu, et hageja valitsejana oleks võtnud mingeid kohustusi kostja ees. Nõue on tõendamata, aegunud. Hageja on vaid juriidiline keha. Hageja võttis 2003.a üle eelmise valitsejaga sõlmitud lepingulised kohustused ja krt 2 omanik oli sõlminud 2 lepingut. Vee tarbimise lepingu ja hoolduslepingu. Hageja pidanuks neid jätkama, kuid ei teinud seda. Tegemata on omanike küsitlus, aruanne selle kohta, hoone ja territooriumi pass on vormistamata. Tegemata on objekti ülevaatus, heakorratööd tegemata. 25.08.2008 toimus elektripaigaldises avarii, mille tulemusel sai rikutud kostja kasutuses olnud modem, kuid avariid ei likvideeritud, seda tegi Eesti Energia. Majal 8 ei tööta numbrivalgustus, kanalisatsioon ei töötanud korralikult, sest kanalisatsioonikaev on sisse langenud. Selle paranduse korraldas kostja kolmanda krt omanikuga. 2004.a. majandusaasta aruanne ei kajasta kostja võlga. 2006.a. tegi mais - septembris O katuse remonti, tegemist oli ebaseadusliku ehitustööga, praagiga ja seda ei tule välja maksta. Riigilippu ei ole heisatud. Alusetult on hageja pannud oma kohustuse E. S 26.03.2004, tegemist on lubamatu tüüptingimusega. Vee ja kanalisatsiooni eest on tasutud, hageja on lasknud kinni maksta selle teistel omanikel. Kostja ei ole saanud 5 aastat kasutada prügikasti, kostja ostis endale prügikasti, kuid lepingut pole, sest viib ise oma prügi prügilasse (arved ). Ebaselge on viivis, ebaselge, millest võlg koosneb, mis sellest on haldus ja hooldusteenus, avarii ja prügivedu jms. 5 (13)

Arved tuleb esitada talle kui FIE ja sellel märkida käibemaks. Hageja esitatud nn baaslepingut ei ole hageja täitnud 2003.aastast. Hageja ei olnud valitseja 19.02.2004- 26.04.2005, 10.02.06-28.03.3008, 28.03.2009 alates. Kostja sõlmis oma 2011.a. aprillis ridaelamuboksi haldamiseks lepingu „S “, kelle poole pole nõudega hageja pöördunud. Kaasomanikud on rahul, et kostja makseid ei maksa. Vastused - I kd lk 106-107c, 131-138, II kd lk 62-64, 283. Tõendid: lepingud (I kd lk 139-140p), üleandmis- vastuvõtu akt (I kd lk 148), hageja vastus 12.05.2004 (I kd lk 142), 29.04.2004 koosoleku protokoll (I kd lk 143-144), arve, võla arvestus (I kd lk 145-146, lk 175-176), eksperthinnang (I kd lk 148), pretensioonid (I kd 148-154) määrus (I kd lk 155), väljavõte protokollist (lk 156, I kd), maksekorraldused, pangakonto väljavõte (I kd lk 157-166. 1870, O OÜ pakkumine (I kd lk 167-171), väljavõte protokollist (I kd lk 172), kirjavahetus Eesti Energia ja Siemensiga (I kd lk 173-174), arved (I kd lk 177-179,182), kirjavahetus hagejaga (lk 181), hageja registri andmed (I kd 183). Kohtu põhjendused Äriregistrist nähtuvalt on hageja osaühing, kantud registrisse nr 10303569 ja registrist ei ole näha, et tegemist oleks registrist kustutatud isikuga. Seega on hageja juriidiline isik, kellel on õigus osaleda tsiviilkäibes. Kostja esitatud pretensioonidest ja hageja vastustest nähtub, et hageja eksisteerib ja tegutseb faktiliselt. Seega on kostja väide, et hageja on vaid juriidiline keha, ebakorrektne. Kostja on korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa, I kd lk 113) omanik, mis asub XXX ja reaalosa nr on 2. Seega oli õige iseenesest kostja väide, et ta pole korteri nr 3 omanik. Küll aga on hageja tõendanud, et kostja on korteriomandi nr XXX omanik vastava kinnistusraamatu väljavõttega ning oma avaldusega on ta parandanud hagiavalduses esinenud reaalosa numbri õigeks nr 2 (hageja avaldus I kd lk 10). Seega puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud kinnistamisotsusele. KOS § 13 lg 1 järgi kohustub korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 22 lg 1 p 3 alusel sisaldab valitseja poolt koostatud majanduskava korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ning lg 5 kohaselt kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega majanduskava. KOS § 8 lg 1, § 15 lg 1 alusel valitsevad korteriomandi omanikud kokkuleppel ühiselt, kui seaduse või kokkuleppega ei ole ette nähtud teisti. KOS § 20 lg 1 p 1-2, 4 lg 2 p 1-2, 5 järgi võivad korteriomandite valitsemist ja majandamist korteriomanikud korraldada selliselt, et nimetavad selleks valitseja, kellel on õigus ja kohustus viia omanike otsuseid ellu, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks abinõusid, sh korrashoiuks, remondiks, valitsema rahalisi vahendeid, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ja teha volituste piires tehinguid võtta vastu igapäevaser majandamistegevuse raames sooritusi, esitada nõudeid. 19.02.2003 valiti hageja XXX korteriomandite kaasomandi eseme valitsejaks üheks aastaks (I kd lk 26, protokoll, otsuse p 2, ka II kd lk 8), st kuni 19.02.2004 (incl.). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud valitseja perioodil 20.02.2003-25.04.2005 ja seega on osaliselt õige kostja väide (et polnud valitseja 10.02.2003-26.04.2003), et vahepeal ei olnud korteriomandi omanikud hagejat valitsejaks nimetanud. 6 (13)

26.04.2004 valiti uuesti üheks aastaks, (I kd lk 115, ka II kd lk 13, protokolli p 2), st kuni 26.04.2005 (incl.). Enne märgitud tähtaega toimus uus koosolek ning korteriomandi omanikud valisid 10.02.2005 (II kd lk 18, protokoll) hageja valitsejaks (otsuse p 2) üheks aastaks, so kuni 10.02.2006 (incl). Järgmine kord valiti hageja valitsejaks 28.03.2008 otsuse p 3 järgi üheks aastaks, so 28.03.2009 (II kd lk 25, protokoll). 06.04.2010 toimus koosolek ning selle otsuse p 4 järgi valiti hageja valitsejaks üheks aastaks, so kuni 06.04.2011 (III kd, lk 19). Kostja leidis, et märgitud 06.04.2010 koosoleku protokoll erineb oluliselt käsikirjalisest protokollist (II kd lk 30, esitatud hageja poolt 12.01.2011), kuna ühes on kiidetud hageja eelneva tegevuse, teises mitte. Viidatud protokolle võrreldes nähtub, et käsikirjalises protokollis on arutatud 2009 aastaaruande kinnitamist ja otsustatud teha parandused ja panna uued postkasti ning kinnitatud 2010.a. majanduskava. Trükitud protokolli kohaselt on kinnitatud 2009 majandusaasta aruanne ja kinnitatud 2010 majanduskava (p 2, 4). Käsikirjalisel protokollil ei ole ühtegi allkirja, kuid trükitud protokollil on koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad. Mõlemast protokollist nähtub, et protokollija oli M. B ja juhataja L. L . Arvestades asjaolu, et trükitud protokollil on ka juhataja ja protokollija allakiri, on kohtu arvates märgitud tõend usaldusväärsem ja seega on tõendatud, et hageja valiti valitsejaks 1 aastaks 06.04.2010 kuni 06.04.2011. Seega on ülaltoodud otsuste protokollidega tõendatud, et XXX asuvate korteriomandite mõtteliste osade valitseja oli OÜ O järgmistel perioodil: 19.02.2003 - 19.02.2004 26.04.2004 – 10.02.2006 28.03.2008 - 28.03.2009 06.04.2010 - 06.04.2011 Ülaltoodu alusel on õiged osaliselt kostja väited, et hageja ei olnud valitseja ja seda seega perioodidel 20.02.2004- 25.04.2005, 11.02.06-27.03.2008, 29.03.2009 kuni 05.04.2010 ja alates 07.04.2011. Kuna hageja oli valitud valitsejaks (19.02.2003 - 19.02.2004 24.04.2004 – 10.02.2006 28.03.2008 - 28.03.2009 06.04.2010 - 06.04.2011), siis seega olid XXX korteriomandi omanikud otsustanud kaasomandi esemega seotud korralduslike, majandamise küsimusi korralda valitseja kaudu KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi ning märgitud otsused on kehtivad ka kostjale ning hagejal oli õigus, kohustus KOS § 21 lg 1 p 1,2 4, lg 2 p 1,2 alusel täita korteriomanike otsuseid, rakendada kaasomandi eseme hooldamiseks abinõusid, võtta vastu sooritusi, teha tehinguid, nõuda sisse nõudeid ja nõuda kostjalt majanduskavade täitmist ning esitada ka sellekohaseid kohustuste ulatuse kohta kostjale arveid. Kuna valitseja tegutseb valitsejana sisuliselt käsundi saajana, siis on tal VÕS § 619 lg 1, § 627 lg 1 ja § 628 lg 2 järgi õigus nõuda tehtud kulude (prügivedu, vee ja kanalisatsiooni) ja tasu (haldus või hoolduskulu) hüvitamist ning remondifondi maksete tasumist KOS § 22 järgi. Kuna hageja on väitnud, et ta on samasuguseid teenuseid osutanud korteriomanikele ka ajal, mil otseselt ei olnud valitseja ja seda on korteriomanikud talunud ja heaks kiitnud. Kostja ei ole esile toonud, et ülejäänud perioodidel (20.02.2004- 25.04.2005, 11.02.06-27.03.3008, 29.03.2009 kuni 05.04.2010 ja alates 07.04.2011) oleks XXX korteriomandi omanikud sõlminud kokkuleppeid kaasomandi eseme valitsemiseks, valinud muu valitseja või oleks keegi omanikest teinud kulusid majandamisel, mis tuleks/ või oleks talle tulnud hüvitada või hüvitatud. Kostja väitis, et ta sõlmis aprillis 2011 oma ridaelamu haldamiseks lepingu firmaga Sillus, ent ei ole tõendanud sellist väidet, ning samas ei tähenda märgitud väide seda, et Sillus oleks korraldanud kaasomandi eseme majandamist. Seega nõustub kohus hagejaga, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja poleks jätkanud XXX korteriomandi mõtteliste osade hooldamist, korraldamist, sh remondi tarbeks omanike huvides vastavate maksete kogumist. Hageja poolt kohtule esitatud 26.04.2004 koosoleku protokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid ajavahemiku 20.02.2004 – 25.04.2004 (periood kui valitsejat polnud vahepeal uuesti määratud) 7 (13)

otsustanud mitte kiita heaks valitseja tegutsemist sellel perioodil pidanud tema käitumist lubamatuks kaasomandi eseme valitsemisel. Tegemist on väikese perioodiga kuni valitseja määramiseni 25.04.2004 ning kohtu arvates on usutav, et omanikud nõustusid sellel ajal OÜ O tegevusega. 12.04.2007 koosolekul on arutatud, et kehtima jäävad 2006 hinnad, haldur esitas 2006 aruande, lõpetati katusetööd, otsustati vastu võtta aruanne, kiita heaks katusetööd. 21.06.2006 (so ajal kui valitsejat polnud nimetatud) on arutatud katusega seotud küsimusi (II kd lk 37, sama ka lk 42) ja antud O korraldusi töödeks 28.03.2008 koosolekul kinnitati 2007 aruanne. Kohus leiab, et nende otsustega on omanikud kiitnud Oi tegevuse heaks perioodil 11.02.06-27.03.2008 (kui valitsejat nimetatud polnud). 06.04.2010 koosolekul on kinnitatud 2009 aruanne, millega on kohtu arvates heaks kiidetud ka OÜ O tegevus viidatud aastal kaasomandi mõttelise osa valitsemisel. Hageja on esitanud kohtule ka arvestused tasude ja kulude jaotuse kohta (II kd lk 44-47, 51-54, 17-156) kõigi XXX kaasomandite mõtteliste osade kohta ja kuna kostja ei ole esile toonud et selles oleks vigu, siis puudub kohtul alust kahelda nende õigsuses ja kinnitamiseks vastavatel aruande perioodidel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1, 2 alusel nõuda perioodil (vt perioodid nimetatud ülalpool) kui ta polnud küll valitseja, kuid tegutses omanike, sj kostja huvides ja täitis samu ülesandeid, tasu ja tehtud kulude hüvitamist vastava aja eest, kuna selle tegevuse on ka korteriomanikud eelnimetatud otsustega (vt eespool) vastavate korralduste andmisel OÜ O ning majandusaasta aruannete kinnitamisega heaks kiitnud. Hageja väidetel ei ole tasu sõltunud sellest kas hageja on olnud valitseja või kui ta on täitnud neid ülesandeid ilma, et ta oleks valitsejaks nimetatud. Seega leiab kohus, et kui korteriomanikud on kiitnud tema tegevuse heaks, siis on nad nõustunud ka OÜ O poolt osutatud teenuste mahu, kulude suurusega ja võimaliku mõistliku tasu suurusega, mida on väljendatud halduskuluna esitatud arvetel (II kd lk 166-262). Kostja ei ole esile toonud, et mõistlik tasu oleks teistsugune. Hageja arvestuse kohaselt algab kostja võla periood 01.05.2003 ja lõpeb 01.05.2011, st viimane nõudekuu on 2011.a. aprillikuu (arvestus, II kd lk 161-164, hagi täpsustus III kd lk 8). Selle perioodi eest on hageja esitanud kostjale ka kohustuste ulatuste kohta arved (II kd lk 166-262), milledel on ära näidatud haldustasu, remondiraha, prügiveo tasu suurus ja vee ja kanalisatsioonitasu, sj nähtub osadelt arvetelt, et tasu vee ja kanalisatsiooni eest on arvestatud veemõõdiku näidiku järgi. Viimane kinnitab kohtu arvates seda, et kostja ise on ka hagejat veekulust teavitanud. Kohustuste ulatus on kokku vastavalt arvestusele 4088,82 eurot. Hageja arvestuse kohaselt täitis kostja kohustusi alates maist 2003 ebaregulaarselt (vt arvetus lk 29, I kd ja lk 16i jj , II kd). Algses hagiavalduses märkis hageja, et kostja jäi võlgu alates 2003.a. novembrist. Esitatud arvestusest nähtub, et 2003 novembris oli kostja võlg 66 senti, detsembris 716,36 kr, 2004.a. jaanuaris 718,86 kr, kuid 2004. veebruariks tasus kostja 1443,55 kr ning kostjal tekkis ettemaks 34,43 kr (I kd lk 29, arvestus). Seega on vaid osaliselt õige hageja väide, et kostja jäi võlgu alates 2003.a. novembrist, sest samas näitab hageja enda arvestus, et hagi esitamise (ka maksekäsu avalduse ajaks 24.10.08 lk 4 I kd) seda võlga seisuga 2004.a. veebruar ei olnud. Eeltoodu tõttu on õige kostja väide, et 2004.a. aruandes ei saanudki kajastuda seda, et ta oleks võlas. Viidatud perioodil 01.05.2003- 01.05.2011 jäi kostja võlgu kokku 3326,25 eurot. Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on kostja tasunud teenuste eest ebaregulaarselt (vt II kd lk 161 163), kostja ei ole toonud esile, et märgitud kohustuste ulatus 4088,82 eurot, võlg oleks teistsugune ja ta oleks võlga vähendanud. Kohus vastab üksikutele kostja vastuväidetele järgnevalt. 8 (13)

Kostja leidis, et 19.02.2003 koosoleku otsusega peatati remondifondi maksed. Esitatud koosoleku 19.02.2003 protokolli (otsuse p 4, I kd lk 27) kohaselt on peatatud remondifondi maksed, küll aga nähtub, et see on suunatud eelmisele valitsejale K , kes on nõudnud ebaõigeid tasusid ja kellelt tuleb hagejal võtta vastu dokumendid ja nõuda sisse alusetu raha. Seda, et remondimaksete tasumise peatamise otsus on suunatud eelmisele valitsejale, kinnitavad ka XXX majanõukogu vastavasisulised kirjad 20.02.2003 (I kd lk 120-122) K OÜle, kes oli eelmine valitseja, milles vaidlus puudus. Seega ei ole õige kostja väide, et hagejal puudus õigus nõuda temalt remondifondi makseid 6 kr/m2 (koosoleku otsuse p 3). Kuna 2004.a. veebruarikuuks oli kostjal ettemaks, siis järelikult on kostja ka vaadeldaval perioodil 19.02.2003.a. - 19.02.2004.a. (kui kehtis 2003.a. kinnitatud majanduskava koos remondifondi makse kohustusega 6 kr/m2) märgitud remondifondi makseid tasunud. Eeltoodu tõttu on põhjendamatu kostja väide alusetust remondifondi makseist viidatud perioodil. Kostja leidis, et hageja pidanuks sõlmima temaga eraldi lepingu. 26.04.2004 valiti hageja uuesti valitsejaks (I kd lk 115) 1 aastaks, so 26.04.2005 (p 2) ja kinniti 2004.a. majanduskava (p 5). Otsuse kohaselt pidi valitseja sõlmima iga omanikuga lepingu, mida tegelikult ei sõlmitud (puudus vaidlus). Seega on õige kostja väide, et hageja pidi sõlmima omanikuga lepingu, ent märgitu ei tähenda seda, et ilma lepinguta ei saaks valitseja oma ülesandeid täita ja nõuda korteriomandi omanikelt vastavate koosoleku otsuste täitmist ning vastavate maksete tegemist valitsejale KOS § 21 järgi. Kostja leidis, et tema korteriomandi eelmisel omanikul oli sõlmitud hooldusleping, mis läks üle talle ja vastavalt uuele valitsejale ja seega pidi see üle minema ka hagejale. Lisaks märkis kostja, et tema ja AS KVH vahel on sõlmitud individuaalse veearvestamise leping nr 4912 08.02.2009 (I kd lk 139), mille kohaselt maksab kostja tarbitud vee eest vastavalt mõõdiku näidule. Kostja esitatud kostja ja L EEV vahelisest lepingust (lk 139-140) nähtuvalt haldas L EEV kostja eluruumi ja selle juurde kuuluvat elamu mõttelist osa ja omaniku vahetamisel ning halduri vahetamisel jääb leping jõusse (p 4.3,4.4.). Märgitu on iseenesest õige, kuid lepingust tulenevad õigused ja kohustused on siduvad vaid lepinguosalistele VÕS § 8 lg 1, 2 järgi. Leping saab üle minna kas ettevõtte üleminekul (seadusest tulenevalt) VÕS 4. jao sätete järgi või VÕS § 175, § 179 järgi lepingu ülevõtmisel või lepingust tulenevate kohustuste võtmisel, mis eeldab aga vastavate kohustuste või lepingu ülevõtja tahteavaldusi. Seega ei lähe lepingust tulenevad kohustused, leping üle kahe lepingupoole vahelisel kokkuleppel ilma kohustuse ja lepingu ülevõtja tahteavalduseta. Seda, et O oleks endise valitseja AS KVH (kellega veearvestuse leping sõlmiti) õigusjärglane, ei ole kostja väitnud, seda ei nähtu ka O OÜ äriregistri väljavõttest, samuti ei ole kumbki osaline väitnud ega kinnitanud et hagejale oleks üle läinud AS KVH ettevõte. Hageja ei ole omaks võtnud seda, et talle oleks läinud üle kostja ja AS KVH ning kostja ja L EEV vahelisest lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning seega ei teki nendest lepingutest hagejale ega kostjale õigusi ega kohustusi VÕS § 8 järgi. Kuna 19.02.2003 valisid XXX korteriomandi omanikud endale uue valitseja ehk hageja, siis ei kinnita kostja esitatud 29.04.2003 elamu haldamise ja majandamise üleandmise- vastuvõtu akt mitte kostja ja hagejavahelisi suhteid elamu valitsemisel, vastavate kohustuste täitmisel ning maksete tegemisel majanduskava alusel O KOS § 21 ja § 22 lg 2 alusel, vaid kinnitavad hageja ja endise valitseja vahel faktiliste olukorra fikseerimist (I kd lk 148). Kostja leidis, et hageja ei täida lipu heiskamise kohustust ja andis selle alusetult kolmandale isikule. Hageja kasutab tüüptingimusi, mis on tühised. 29.04.2003 toimunud üldkoosolekul on korteriomandi omanikud otsustatud, et lipu heiskamise kohustust täidab E. S (otsuse p 6), seega on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole täitnud lipu heiskamise kohustust. Ebaõige on kostja väide, et selle kohustuse on E. S pannud O, sest selline väide on tõendamata. Viidatud 29.04.2003 koosolek on olnud korteriomanike koosolek ja nende otsus, mitte O OÜ otsus. Korteriomandi omanike üldkoosoleku otsus ei ole tüüptingimus, millega seonduvaid lepingulisi suhteid reguleerib VÕS 2. peatüki 2. jao sätted lepingutes. VÕS 9 (13)

§ 35 lg 1 kohaselt on leping tüüptingimusega, mis on eelnevalt väljatöötatud ühe isiku poolt kasutamiseks suhtes teise poolega ja mida ei saa seetõttu teine poolt mõjutada, korteriomanike üldkoosoleku otsus seda pole. Mis puudutab kostja väiteid maja numbri valgustuse puudumisest, maja territooriumi korrashoiust ning arvetel kostja andmete märkimisest ning sellest, et kostja on FIE, siis nendele küsimustele on valitseja ka oma esindaja haldur L. L 12.05.2004 kirjaga vastanud. Kostja ei ole tõendanud, et omanike poolt vastuvõetud majanduskava kohaselt peaks hageja korrastama kostja territooriumi (vaidlus puudus, et korteriomandite näol ei ole tegemist korrusmajaga vaid ridaelamuboksidega). Viidatud 12.05.2004 kirjast nähtub, et hageja ei ole keeldunud kostja korteriomandil numbrivalgusti vahetamist, kui oleks sellest teavitatud. Alles 13.04.2005 on kostja nõudnud selle parandamist (lk 148, I kd). Seega on alusetu kostja väide, et hageja on jätnud oma kohustuse täitmata. Kostja väitis, et mitmed korralduslikud tööd on tegemata nagu elanike küsitlus, objekti ülevaatus, passi vormistamine, küll aga ei ole kostja tõendanud, et need oleksid olnud hageja ülesanne ja millal oleks nõutud nende tööde täimist, samuti leiab kohus, isegi kui selline kohustus oleks olnud, et oleks sellise kohustuse täitmata jätmine kooskõlas kostja poolt võlgnetava osaga VÕS § 111 lg 3 g 1 tähenduses. Seda, et kanalisatsioon oleks olnud korrast ära, ei ole kostja tõendanud. Kostja väitis, et arvetel ei ole korrektselt märgitud tema andmeid, kuna ta on FIE (pretensioon). Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja korteriomandi omanik ning sellest järelduvalt kannab tema ise seda riski, kuidas hageja võiks arve talle esitada. Korteriomandil lasuvate kohustuste täitmine on omaniku kohustus ega ole seotud sellega, kas omanik on FIE või ei ning kui omanik ehk kostja peab vajalikuks esitada andmeid näiteks maksuametile tulenevalt oma majandustegevusest FIE-na, siis peab ta ise kandma hoolt selle eest, et temale saadetavad arved vastaksid nõuetele, mis on temale vajalik FIE-na. Seda ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks vajanud arveid kui FIE. Kostja väide, et arvel pidanuks olema käibemaks, ei ole õige, kuna kuni 01.09.2009 olid need teenused, sj valitseja poolt osutatud teenused käibemaksuvabad KMS § 16 lg 2 p 2 alusel, millise selgituse on andnud hagejale ka vastavalt Maksu- ja Tolliamet (I kd lk 92). Kostja leidis, hageja ehitas ebaseadusliku ja ebakvaliteetse katuse Liblika 12. Kostja ei ole väitnud, et korteriomanike koosolekul oleks otsustatud, et omanikel on õigus keelduda maksete tasumisest O OÜ seoses väidetava ebakvaliteetse katusega. Esitatud eksperthinnangus on viidatud sellele, et kui katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks puudub ehitusluba, siis on tegemist ebaseaduslik ehitusega, küll aga ei ole märgitud, et XXX elamute katusekonstruktsioonide muudatused oleks tehtud vastavate lubadeta ja et need oleksid ebaseaduslikud (lk 147). Seega on alusetud kostja väiteid ebakorrektsest katusest ning tegemist on asjakohatute väidetega. Mis puudutab kohtumäärust 11.01.2005 (I kd lk 155), siis sellest nähtuvalt puudutab see muud vaidlust, mille menetlusse võtmisest on keeldutud ning seega ei ole sellel seost käesoleva vaidlusega, kuna tegemist ei ole jõustunud otsusega, mis võiks olla tõendiks. Hageja on esitanud kohtule otsuse 10.12.2009 nr 2-08-91057, millega jäi kostja nõue hageja vastu dokumentide saamiseks rahuldamata. Lisaks on esitatud 12.06.2006 katuse remonttööde hinnapakkumine ja tööde vastuvõtu akt 04/06, mis viitavad sellele, et tehtud töö on vastavas kvaliteedis ja koguses vastu võetud (I kd lk 194-200). Kostja esitatud e-kiri katust puudutavate dokumentide saamiseks (I kd lk 181) OÜ O puudutab kohtu arvates samuti tsiviilvaidlust 2-08-91057, milles nõutigi otsusest nähtuvalt mitmeid tõendeid ja dokumente. Seega ei ole kostja tõendanud katuse ebakvaliteetsust, ebaseaduslikkust, mis võimaldaks tõstatada vaidlust keelduda hagejale katuse remondi tasu maksmisest. Kostja leidis, et ta pole saanud prügiveoteenust, küll aga on hageja tõendanud esitatud Cleanaway lepinguga 42239 01.06.2007, et tegelikult on hageja korraldanud XXX osas prügiveo 10 (13)

teenust (I kd lk 201). Asjaolu, et kostja on kasutanud oma prügi äravedamiseks ka prügila teenuseid ise, mida kinnitavad tema poolt esitatud tema pangakonto väljavõte summas 518,50 kr (I kd lk 166), ei tähenda seda, et OÜ O poleks täitnud korteriomanike otsust korraldada prügivedu. Seega on hageja ümber lükanud kostja väited sellest, justkui poleks kostja saanud prügiveo teenust. Mis puudutab vee eest tasumist, siis on kostja ise tõendanud maksekorraldustega, et ta on OÜ O ka vee eest tasunud, mis kinnitab seda, et kostja on pidanud hagejat kui valitsejat siiski selleks, kellele tuleb ka tarbitud vee eest tasuda. Kostja on esitanud maksekorraldused (lk 157-165, 180 I kd), mille kohaselt on ta tasunud vee eest 03.07.06 500 kr, 24.09.2007 1000 kr, 20.04.05 vee ja prügi eest 500 kr, 07.03.2005 prügiveo eest ettemaksu 60 kr ja 07.03.2005 492 kr, 07.03.2005 200 kr vee eest 2005.a. , 07.03.2005 vee käitlemise tasu ettemaksu 60 kr, 31.05.2004 165 kr vee eest perioodil aprill-detsember, 18.10.2004 vee eest 60 kr, 07.03.2005 maamaksu 200 kr. Märgitud tasumised on kajastatud ka hageja arvestuses (lk 29, I kd, vt vastavate kuude laekumised) - tegemist on vastavate kuude laekumistega. Kostja ei ole aga tõendanud, et ta oleks tasunud enamat. Kostja väited, et kaasomanikud on maksnud kinni kostja tarbitud vee ja mida alusetult nõuab hageja, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väitis, et hageja ei täida baaslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on esitanud selle kohta OÜ O hinnapakkumise, milles nähtuvalt kehtib see 60 päeva, selle tegevuse sisukirjeldus ja pakkumine pärineb 21.01.2003, so varasemast ajast kui OÜ O ei olnud valitud veel XXX valitsejaks (I korda 19.02.2003). Seega leiab kohus, et märgitud tõend ei tõenda neid kohustusi, mis O OÜ-l on valitsejana (I kd lk 167-171). Kostja on esitanud kohtule väljavõtte korteriomandi omanike koosolekust, kuid sellest ei nähtu protokolli üla- ega lõpuosa, tegemist on osalise väljavõttega dokumendi keskelt ning ei ole selge, mis oli päevakorras. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud tõend ei ole usaldusväärne ega tõenda kostja väiteid hageja kohustuste rikkumisest. Kostja on esitanud kohtule Eesti Energia 05.12.2008 (lk 173) kirja, mille kohaselt elektripaigaldis ei olnud korras ning kostja on tellinud vastava paranduse ja see on tehtud Liblika 12-1 asuvas korterikilbis. Sellest nähtuvalt on parandus tehtud nn reaalosas ega puuduta ehitise mõttelisi osi ega kaasomandis oleva tehnosüsteemi osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, tõendamata on kostja väide, et selle paranduse pidanuks tegema valitseja, kelle ülesandeks on ehitise kaasomandi osa hooldamine. Kostja on väitnud, et hageja on alusetult jätnud maamaksu maksmata, mille ta tasus hagejale (I kd lk 180) 300 kr, kuid ei ole tõendanud, et kostja oleks seetõttu maamaksuga kuidagi võlas. Kostja väitis, et tema poolt esitatud pretensioonid (I kd lk 148-152) tõendavad OÜ O poolt tema kohustuste täitmata jätmist, millega kohus ei nõustu, kuivõrd viidatud dokumendid tõendavad kostja pretensioone hageja vastu, kuid ei tähenda kohustuste täitamata jätmist. Kostja väide, et hagi on aegunud, ei ole õige. Hageja arvestuse (I kd lk 29) ei olnud kostja 2004.a. veebruarikuu seisuga võlas (19.02. 2004 lõppes esimene valitsemise periood), vaid tal oli ettemaks 34,34 kr. Arvestuse kohaselt on varasem järgnev võlg, kui hageja oli valitud valitsejaks (valiti 26.04.2004) 2004.a. aprillis 721,47 kr. Tehingust (antud juhul käsund) tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat TsÜS § 146 lg 1 järgi ning kokkulepitud tasunõue muutub sissenõutavaks selle aasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 3 I lause järgi. Seega muutus 2004.a. aprillikuu eest tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 2004.a. lõppedes 31.12.2004 kl 24:00 ja aegumine hakkas kulgema 01.01.2005 kl 00:00 ning 3 -aastane aegumistähtaeg tähtaeg lõppes 31.12.2008. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 24.10.2008 ja see on läinud üle hagimenetluseks, seega on kõige varasem tasunõue esitatud aegumistähtaja sees, ning nõue ei ole aegunud. Eeltoodu tõttu ei ole aegunud ka muud 11 (13)

ülejäänud käsunduslepingust (kui hageja oli nimetatud valitsejaks) hilisemat tulenevad nõuded kostja vastu. Varasem aeg, kui hageja ei olnud valitseja, oli periood 20.02.2004-25.04.2004 ehk selle perioodi nõude aegumise tähtaeg kui käsundita asjaajamisest tekkinud nõude aegumise tähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. Märgitu hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, mis antud juhul on samuti igakuine, kuna vastavalt esitatud arvetele on neid kostjalt nõutud igakuiselt (vaidlus selles puudus) arve alusel. Sellisel juhul algab aegumine kulgema TsÜS § 147 lg 3 II lause alusel arve esitamise aasta lõppedes. Varasem käsundita asjaajamiseks tekkinud nõue, mille eest oli kostja võlas, on hageja arvestuse (I kd lk 29) kohaselt 2004.a. märtsikuu ja osaliselt ka aprillikuu nõue (26.04.2004 valiti uuesti valitsejaks) ja seega algas nende nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2005 kl 00:00 (kuna nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2004 kl 24:00) ja lõpeb vastavalt 31.12.2015. Seega ei ole käsundita asjaajamisest tekkinud kõige varasemad nõuded aegunud ning aegunud ei ole ka hagis nõutud järgnevate perioodide käsundita asjaajamisest tekkinud nõuded. Kostja väitis, et arved pole sellised nagu need kohtule esitatud, kuid kohtuistungil märgitu tõendamist ei leidnud (vt prot III kd lk 25). Kostja väitis, et kaasomanikud on rahul sellega, et kostja makseid ei maksa, kuid neid väiteid ei ole kostja tõendanud, seega ei ole tõendatud ka võimalik kokkulepe kaasomanike vahel kostja vabastamiseks temal kui korteriomanikul seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Arvestades seda, 1) et hageja on tõendanud esitatud arvetega vaidlusalusest perioodist (01.05.2003-01.05.2011) et kostja kohustuste hulk on 4088,82 eurot, 2) et kostja on kohustusi täitnud vaid osaliselt ja jäänud võlgu 3326,25 eurot , 3) et kostja ei ole tõendanud, et võlg oleks tasutud või see oleks väiksem, siis on kostja jätnud valitseja ees tema valitsemise perioodil kohustused, mis kostjal tulenevad KOS § 13 lg 1, § 22 lg 2 (kannab kaasomandil lasuvad maksud, majandamise kulud, koormatised, teeb perioodilisi makseid). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja on jätnud samuti täitmata VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1, 2 järgi käsundita asjaajaja ehk hageja ees viimasele asjaajamisel tehtud kulude hüvitamise ja mõistliku tasu suuruse hüvitamise kohustuse. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 ja KOS § 13 lg 1 ja § 22 lg 2 ja VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1, 2, VÕS § 619 lg 1, § 627 lg 1 ja § 628 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 3326,25 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viitamise korral viivist, milleks on VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Hageja palus välja mõista seadusjärgse viivise 1221,88 eurot, mille arvestuse on hageja esitanud 13.06.2011 dokumendiga (II kd lk 161-164), millest nähtub viivise arvestamise periood iga üksiku makse võla osas ning kostja ei ole esile toonud, et arvestus on vale või et viivis oleks tasutud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel hageja kasuks viivist 1221,88 eurot välja mõista. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS §162 lg 1 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud 12 (13)

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kui menetlusosaline on menetluse keskel esitanud mingeid menetluskulude nimekirju või dokumente, tuleks täpsustav avaldus koos tõenditega esitada siiski eelviidatud TsMS § 174 lg 1, 3 järgi. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja põhinõude väärtus 3326,25 eurot.

Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.