Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-24799
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi XXXvastu võlgnevuse 3412,57 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3870,96 eurot Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: Artur Maljukov (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja BIGBANK AS-i kasuks võlgnevus 3412,57 eurot, millest põhivõlg on 1386,95 eurot, intress 710,45 eurot, viivis ajavahemiku 18.04.2010. a kuni 28.10.2012. a eest 1174,59 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115,02 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja BIGBANK AS-i kasuks viivis põhinõudelt (s.o 1386,95 eurolt) alates 29.10.2012. a, määraga 33,05 % aastas kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt XXX hageja BIGBANK AS-i kasuks menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-12-24799 avalikult teatavakstegemisest (27.09.2013. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 30.10.2012. a edastas Tartu Maakohus Harju Maakohtule BIGBANK AS-i (hageja) hagi XXX (kostja) vastu võlgnevuse 3412,57 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX ning selle täiendavad kokkulepped. 08.02.2013. a vastuses teatab kostja, et tunnistab hageja põhinõuet 434,24 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline tarbijakrediidileping ühes hiljem lisandunud kokkulepetega on kostja jaoks sõlmitud ebasoodsatel tingimustel ning on vastuolus heade kommetega. Ühtlasi on kostja esitanud viivise vähendamise taotluse. Maakohtu põhjendused
1.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat.
2.Kohus tugineb otsuse tegemisel poolte vahel 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr XXX ning selle täiendavatele kokkulepetele (tl 28-35). Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1386,95 eurot, intressi 710,45 eurot, seisuga 28.10.2012. a sissenõutavaks muutunud viivise 1174,59 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115,02 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 29.10.2013. a kuni põhinõude (1386,95 euro) täies ulatuses rahuldamiseni, määraga 33,05 % aastas. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 (30.01.2008. a kehtinud redaktsioon) kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
3.Poolte vaidlevad tsiviilasjas selle üle, kas leiduvad alused poolte vahel 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu ning selle lisakokkulepete tühistamiseks. Selle vaidluse raames peab kohus andma hinnangu kostja väitele, et tarbijakrediidileping ning selle täiendavad kokkulepped on vastuolus heade kommetega tehingu äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu ning võlasuhte vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja on kostja väidete kohta tehingu tühisuse osas viidanud sellele, et kostja on tulenevalt
2-12-24799 tehingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg-le 2 minetanud oma õiguse tehingu tühisusele tuginemiseks.
4.Esmalt on kohtu hinnangul otstarbekas tuvastada, kas kostja õigus tugineda tarbijakrediidilepingu ning selle kokkulepete tühisusele on TsÜS § 99 lg 2 alusel aegunud. TsÜS § 99 lg 2 esimese lause kohaselt ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Tsiviilasjas esitatud tõendite alusel võib kohus tuvastada, et pooltevaheline tarbijakrediidileping on sõlmitud 30.01.2008. a (tl 28). Selle täiendavad kokkulepped on poolte vahel sõlmitud 02.06.2008. a, 03.09.2008. a ja 02.04.2009. a (tl 104). Tühistamise korda on reguleerimas TsÜS § 98 lg 1 esimene lause (nii alates 26.03.2008. a kehtiv kui ka käesoleval hetkel kehtiv redaktsioon), mis näeb ette, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Antud juhul on kostja esitanud tehingute tühisuse vastuväite käesoleva tsiviilasja 08.02.2013. a menetlusdokumendis (tl 70). Iseenesest nõustub kohus asjaoluga, et lepingu tühistamise avalduse võib teha kohtumenetluse käigus esitatava dokumendiga (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.02.2008. a otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 35). Siiski ei oma kohtumenetluses esitatav tühistamise avaldus sellist jõudu, mis välistaks TsÜS § 99 lg-s 2 sätestatud tähtaja rakendumise. Seega säilis kostjal tarbijakrediidilepingu ning selle kokkulepete tühistamise õigus hiljemalt 02.04.2012. a. Lähtudes eeltoodust on kostja TsÜS § 99 lg 2 alusel minetanud oma õiguse 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu ning selle alusel sõlmitud kokkulepete tühistamiseks.
5.Kuigi kohus on eelnevaga tuvastanud, et kostjal puudub õigus tarbijakrediidilepingu ning selle kokkulepete tühistamiseks, siis peab kohus vajalikuks lisada, et antud juhul puuduksid ka alused eelnimetatud tehingute tühistamiseks. Kehtiva TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuigi tarbijakrediidilepingu ja selle täiendavate kokkulepete sõlmimise ajahetkel kehtinud TsÜS § 86 praegu kehtivale sama sätte redaktsioonile omaseid täpsustusi ette ei näinud, siis oleks kohtu arvates siiski võimalik kostja esitatud vastuväiteid varemkehtinud TsÜS § 86 alusel hinnata. Kohus ei nõustu kostja väitega selle kohta, et pooltevahelise võlasuhte vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Pooltevahel sõlmitud kokkuleppe nr 3 kohaselt kohustus kostja hagejale maksma intressi 33,05 % krediidisummast aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 710,45 eurot. Kohtu hinnangul ei ole poolt vahel kokku lepitud intressimäär vastuolus heade kommetega. Seda kinnitab ka Riigikohtu seisukoht, milles Riigikohus on märkinud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 22.10.2002. a otsust asjas nr 3-2-1-108-02, p 10). Kohus ei nõustu ka kostja väitega selle kohta, et pooltevaheline tarbijakrediidileping on ühes hiljem lisandunud kokkulepetega kostja jaoks sõlmitud ebasoodsatel tingimustel. Kostja on 08.02.2013. a vastuses hagile märkinud, et alati kui kostjal tekkisid makseraskused, siis pakkus hageja uusi kokkuleppeid – summad suurenesid ja laenu tagastamise tähtaeg pikenes (tl 70). Kohus leiab, et laenumakse summade suurenemine ja laenu tagastamise tähtaja pikenemine oli tingitud kostja enda käitumisest antud võlasuhtes. Riigikohus on samuti
2-12-24799 leidnud, et viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 22.10.2002. a otsust asjas nr 3-2-1-108-02, p 12).
6.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1386,95 eurot. 08.02.2013. a vastuses on kostja tunnustanud hageja põhivõlgnevuse nõuet 434.24 euro ulatuses. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on 08.07.2013. a menetlusdokumendis hageja ees tunnistanud põhiosa võlgnevust 434,24 euro ulatuses, siis tuleb see kostjalt TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepingule kohalduvate üldtingimuste p 2.1 esimese lause kohaselt krediidisaaja (kostja) kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kuivõrd kostja ei ole tarbijakrediidilepingust ning selle alusel sõlmitud kokkulepete alusel hagejale laenusummat tagastanud, siis on hagejal õigus VÕS § 101 lg p 4 alusel öelda leping üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja (kostja) kohustatud krediidiandjale (hagejale) koheselt muuhulgas tasuma tagastamata krediidisumma. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 952,71 eurot (1386,95-434,24).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 710,45 eurot. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja (kostja) kohustatud krediidiandjale (hagejale) koheselt muuhulgas tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Kohus leiab, et hageja intressinõue on õiguslikult põhjendatud ning tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemiku 16.04.2010. a kuni 28.10.2012. a eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 1174,59 eurot. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja (kostja) kohustatud krediidiandjale (hagejale) koheselt muuhulgas tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata viivise. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ning selle arvestus (tl 26) on õiguslikult põhjendatud. Kostja on 08.07.2013. a vastuses hagile esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Viivise vähendamiseks annab aluse VÕS § 113 lg 8, mille kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on seoses leppetrahvi alandamisega leidnud, et see on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14.06.2005. a otsus asjas nr 3-2-1-66-05, p 16). Kostja on 08.02.2013. a vastuses hagile märkinud, et kostja on oma senist kohustust täitnud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kostja väidete kohaselt on kostja töötu, elab koos kahe alaealise lapsega sotsiaalmajutusüksuses. Kohus nõustub siinkohal hagejapoolse viitega TsMS § 230 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mida kohus saaks viivisenõude vähendamisel arvesse võtta. Kostja tõendamata väited raske majandusliku olukorra kohta ei ole kohtu hinnangul piisavad viivisenõude
2-12-24799 vähendamiseks. Liiatigi asub kohus seisukohale, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuivõrd kokku lepitud viivisemäär ei ületa laenu põhiosale kohalduvat intressimäära. Antud juhul tsiviilasjas esitatud seisukohad ei võimaldaks täita Riigikohtu nõuet, mille kohaselt kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14.06.2005. a otsus asjas nr 3-2-166-05, p 20). Seega ei ole eeldused viivisenõude vähendamiseks täidetud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku 16.04.2010. a kuni 28.10.2012. a eest summas 1174,59 eurot.
9.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis alates 29.10.2012. a kuni põhivõlgnevuse (1386,95 euro) täieliku tasumiseni, määraga 33,05 % aastas.
10.Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõuded kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks ja lepingu sõlmimise tasu väljamõistmiseks. Kostjalt tuleb üldtingimuste p 5.3 alusel hageja kasuks välja mõista võlal sissenõudmisega seotud kulud summas 115,02 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot.
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas hageja nõude 434,24 euro ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepete arv ning kostja käitumine nimetatud võlasuhetes on tinginud hageja kohtusse pöördumise. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud õigeksvõtul põhineva otsuse ulatuses TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses jäävad ülejäänud nõude osas hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus käesolevas lahendis kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsukiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).