Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-12-24799
Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-24799
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi XXXvastu võlgnevuse 3412,57 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3870,96 eurot Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: Artur Maljukov (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
2-12-24799 avalikult teatavakstegemisest (27.09.2013. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 30.10.2012. a edastas Tartu Maakohus Harju Maakohtule BIGBANK AS-i (hageja) hagi XXX (kostja) vastu võlgnevuse 3412,57 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 30.01.2008. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX ning selle täiendavad kokkulepped. 08.02.2013. a vastuses teatab kostja, et tunnistab hageja põhinõuet 434,24 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline tarbijakrediidileping ühes hiljem lisandunud kokkulepetega on kostja jaoks sõlmitud ebasoodsatel tingimustel ning on vastuolus heade kommetega. Ühtlasi on kostja esitanud viivise vähendamise taotluse. Maakohtu põhjendused
2-12-24799 tehingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg-le 2 minetanud oma õiguse tehingu tühisusele tuginemiseks.
2-12-24799 leidnud, et viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 22.10.2002. a otsust asjas nr 3-2-1-108-02, p 12).
2-12-24799 vähendamiseks. Liiatigi asub kohus seisukohale, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuivõrd kokku lepitud viivisemäär ei ületa laenu põhiosale kohalduvat intressimäära. Antud juhul tsiviilasjas esitatud seisukohad ei võimaldaks täita Riigikohtu nõuet, mille kohaselt kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14.06.2005. a otsus asjas nr 3-2-166-05, p 20). Seega ei ole eeldused viivisenõude vähendamiseks täidetud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku 16.04.2010. a kuni 28.10.2012. a eest summas 1174,59 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.