2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX.lt XXXLtd. kasuks menetluskulud summas 13 279,33 eurot (kolmteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja 33 senti).
3.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni: XXX.-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 279,33 eurot) XXXLtd. kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus
2-11-20867
esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited
1.Harju Maakohtu 19.12.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-20867 tuvastati, et XXX. kaubamärgi Aire Limpio+ kuju (reg 687463) suhtes esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud tulenevalt hageja XXXLtd. kaubamärgiõigustest; menetluskulud jäeti kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2012 otsusega jättis Harju Maakohtu 19.12.2011 otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtus ja maakohtus kantud menetluskulud XXX. kanda. Riigikohus 13.02.2013.a määrusega (kohtuasja nr 3-7-1-2-876-12) jättis XXX. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXX. kanda.
2.13.03.2013.a esitas hageja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles on menetluskuludena näidatud riigilõivud 479,33 eurot õigusabikulud 29 055,58 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 800 eurot õigusabi eest ja 479,33 eurot riigilõivu, kokku 13 279,33 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses on märgitud, et enne kohtumenetlust läbis antud vaidlus MKM Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni menetluse. Tulenevalt TÕAS § 38 lg 2 ja § 39 lg 2 on MKM Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni menetlus kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas toodud kulud ei sisalda käibemaksu. Tegemist oli tavapärasest keerukama tsiviilasjaga, mis hõlmas Euroopa Kohtu asjakohase praktika läbitöötamist ning suures koguses tuntuse tõendamiseks vajalike tõendite hankimist. Hageja põhjalik õiguslik käsitlus ja kõikide kostja väidete ümberlükkamine viis lõppkokkuvõttes eduka kohtulahendini kõigis kolmes kohtuastmes. Kostja esitas mitmeid taotlusi ning seisukohta, millele hageja pidi vastama. Mittevaralise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
3.01.04.2013 esitas kostja esindaja hageja menetluskuludele vastuväite, milles leiab, et menetluskulude nimekirjas puudub õigusabitoimingute tegemiseks kulunud aeg, mistõttu ei ole ei kostjal ega ka kohtul võimalik hinnata, kas toimingutele kulunud aeg ja selle eest kantud kulu vastavad toimingute sisule. Kostja saab antud hetkel vaid tõdeda, et hageja õigusabikulu on kordades kõrgem kui kostja sama menetluse õigusabikulu. Kostja vastuväites on toodud kulude võrdlev tabel kostja enda esindaja toimingutega, neile kulutatud aja ja vastava õigusabikuluga. Hageja menetluskulude nimekiri paistab sisaldavat dokumenti, mida kostjale (taotlejale) ei ole menetluse käigus esitatud (07.09.2010 vastus Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetluses (713,42 EUR). Hageja on oma menetluskulu suurust põhjendanud asjaoluga, et tegemist oli tavapärasest keerukama tsiviilasjaga kuna see hõlmas Euroopa Kohtu asjakohase praktika läbitöötamist ning suures koguses tuntuse tõendamiseks vajalike tõendite hankimist. Riigikohus on sarnases küsimuses asunud seisukohale, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat, ning koostama dokumente. Kostja märgib täiendavalt, et kaubamärgivaidlustes ei ole ka Euroopa Kohtu praktika analüüsimises ja sellele tuginemises midagi erakordset, seda tehakse enamikes kaubamärke puudutavates menetlustes nii Patendiametis, Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kui ka kohtutes. Kogu käesoleva asja menetluse jooksul ei esitatud ühtegi taandust ega määruskaebust, pooled olid alati kättesaadavad ega vahetanud esindajaid, ka ei tehtud aeganõudvaid menetlustoiminguid.
2-11-20867
Käesolevas vaidluses peeti vaid üks kohtuistung. Seetõttu on kostja seisukohal, et käesolev tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam. Menetlus kestis koos kohtueelse menetlusega ca 4 aastat, mis on tavapärane. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (3-2-1-43-10) näitab esindajate töö mahtu ka see, kuivõrd on nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Hageja käesolevas asjas esitatud tõendid koguti juba kohtueelses menetluses. Seega ei teinud hageja kohtumenetluses kulusid tõendite kogumisele – kohtumenetluses tuginetud tõendid olid juba kohtueelsest menetlusest olemas. Samuti olid pooled kujundanud oma seisukohad nimetatud tõendite osas juba kohtueelses menetluses. Mitmed hageja menetlusdokumendid sisaldavad kordusi. Näiteks on hageja esitanud tabeli oma tõendite nimekirja- ja seda puudutava analüüsiga nii oma 30.11.2011, 14.10.2011 kui ka 14.02.2012 vastustes, kusjuures 14.02.2012 dokumendis koguni kaks korda. Antud tabeli analüüsi osa koosneb kahest lõigust, mis langevad peaaegu sõna-sõnalt kokku. Kokkulangevaid osi on teisigi, näiteks korduvad vastustes esitatud kaubamärgivõrdlused ja sellega seoses tehtud viited varasemale praktikale. Nimetatud kordused vähendasid oluliselt hageja töö mahtu. Seoses sellega jääb kostja seisukohale, et antud hetkel ei ole võimalik hinnata hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Ülaltoodud asjaoludele tuginedes leiab kostja, et käesolevas asjas ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks õigusabikulude kandmist kehtestatud maksimaalses piirmääras 12 800 eurot. Hageja vastus kostja vastuväidetele
4.15.04.2013 esitas hageja esindaja kostja vastuväidetele vastuse, millele on lisatud ka menetluskulude täpsustatud nimekiri õigusabikulude detailse koosseisuga, s.t igale õigusabitoimingule kulunud ajaga. Vastuses hageja selgitab, et 07.09.2010 kulu 713,42 EUR on seotud nõustamisega seoses omaniku 17.08.2010 vastusega ning Apellatsioonikomisjonile avalduse esitamise eest milles XXXLtd. teavitas Apellatsioonikomisjoni, et ei soovi eeltoodud omaniku vastusele vastata ja palus Apellatsioonikomisjonil algatada lõppmenetlust. Hageja selgitab, et antud asja keerukus tuleneb tuntuse tõendite kogumise keerukusest ja nende suurest kogusest. Vastaspool ründas igat esitatud tõendit ja sellega suurendas menetluskulusid. Näiteks asjaolu kus XXXLtd. tõendas oma kaubamärkide mainet Eesti meedias kajastatud reklaamidega. XXXLtd. oli arhiveerinud vaid need leheküljed ajakirjadest ja ajalehtedest kus oli kujundatud tema kaubamärk ja oli käsitsi juurde kirjutanud väljaande nime ja ilmumise kuu ja aasta. Vastaspool ründas neid tõendeid kui ebausaldusväärseid. XXXLtd. pidi need väljaanded raamatukogudest üles leidma ja kohtule uuesti esitama. Leiame, et vastaspool oma agressiivse strateegiaga rünnata igat tõendit on ise suurendanud menetluskulusid. vastaspool menetluse jooksul esitanud uusi argumente ja tõendeid millega tutvumine ja nendele vastamine on olnud ajamahukas. Vastaspoole kulude võrdlus ei ole antud asjas asjakohane kuna vastaspool ei pidanud hankima suures koguses tuntuse tõendamiseks vajavaid tõendeid. Palume menetluskulu suuruse põhjendatuse hindamisel arvestada asjaoluga, et tegemist oli tavapärasest keerukama tsiviilasjaga, mis hõlmas Euroopa Kohtu asjakohase praktika läbitöötamist ning suures koguses tuntuse tõendamiseks vajalike tõendite hankimist. Hageja põhjalik õiguslik käsitlus ja kõikide kostja väidete ümberlükkamine viis lõppkokkuvõttes eduka kohtulahendini kõigis kolmes kohtuastmes. Kostja esitas mitmeid taotlusi ning seisukohta, millele hageja pidi vastama. Menetluskulude maksimumpiirmäär kompenseerib vaid alla poole XXXLtd. menetluskuludest. Kostja vastus hageja 15.04.2013.a vastusele
5.23.04.2013 esitas kostja esindaja vastuse hageja 15.04.2013.a vastusele, milles leiab, et õigusabikulu maksimaalses piirmääras 12 800 eurot ei olnud käesolevas asjas põhjendatud ega vajalik. Hageja põhjendas maksimaalses võimalikus piirmääras väljamõistmist väitega "tõendite kogumise keerukusest ja nende suurest kogusest". Kostja märgib, et hageja on käesolevas asjas esitanud tõendeid alljärgnevalt:
2-11-20867
• kohtueelses menetluses lisatuna 04.05.2009 esitatud vaidlustusavaldusele: o väljavõte Saksa-Eesti sõnaraamatust; o väljavõte Inglise-Eesti sõnaraamatust; o väljatrükid reklaamidest (25 lk); o 2 väljatrükki internetist; o XXX OÜ majandusaasta aruanne. • kohtueelses menetluses lisatuna 18.03.2010 esitatud vastusele: o 4 väljatrükki internetist; o väljavõtteid 14-st erinevast Eesti ajakirjast (Autoleht, Auto kataloog, Kroonika, TM ja Adrenaliin); o XXX kinnituskiri (koostatud XXX poolt); o XXX kinnituskiri, millele XXX on lisanud: _ valik reklaamidest koos inglise keelsete kommentaaridega; _ valik filmikaadritest koos inglise keelsete kommentaaridega; _ valik TV reklaamidest inglise keelsete päistega; _ valik müügiedenduse tooteid puudutavatest väljatrükkidest inglise keelsete päistega; _ väljatrükid veebilehtedelt koos inglise keelsete kommentaaridega. o Fotod maastikuautost ja kaubikust, samuti 3 väljatrükki reklaamidest inglise keelsete päistega. • Harju maakohtu menetluses esitas hageja lisatuna oma 14.10.2011 vastusele kohtueelses menetluses juba esitatud materjalid. 18.03.2010 tõendite osas märgib kostja, et XXX kinnituskirjast nähtuvalt on nimetatud kinnituskirjale lisatud tõendid edastanud hageja Eesti esindajale XXX Ltd. õigusnõustaja XXX. Kuna hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas sai antud tõendid ühe paketina esindatavalt, ei olnud esindajal vaja ka nimetatud tõendite kogumisele oluliselt aega kulutada. Seega, hageja (esindaja) on käesolevas tsiviilasjas kogunud 04.05.2009 vaidlustusavaldusele lisatud materjalid ja 18.03.2010 vastusele lisatud 4 väljatrükki internetist, väljavõtted ajakirjadest (14 tk) ning XXX koostatud kinnituskirja. Nimetatud tõendite maht jääb tavapärase piiresse, so hageja ei ole käesolevas menetluses (Eestis) teinud kulusid ebaharilikult suure hulga tõendite kogumisele. XXX poolt kogutud tõendite analüüsi/kasutamise osas märgime täiendavalt, et need on grupiti ühetaolised, mistõttu on neid menetlusdokumentides ka 4-5 suurema rühma kaupa käsitletud (reklaamid ajakirjanduses ja filmides; kasutamine internetis; kasutamine sõidukitel; kinnituskirjad). Seega ei ole ka nimetatud materjalide kasutamine oluliselt suurendanud hageja töö mahtu tõendite analüüsi osas. Kostja on kohtueelses menetluses kogunud/esitanud tõenditena väljatrükid internetist, tootenäidised ja arved kokku 27 lehel ning kohtumenetluses täiendavalt patendikirjelduse ja 4 kohtuotsust koos tõlgetega (tõlkeid kokku 13 lk). Oleme seisukohal, et ka kostja nimetatud tõendite maht on tavapärane. Lisaks on nii hageja kui ka kostja esitanud enamiku oma tõenditest juba kohtueelses menetluses, mis muuhulgas on koostamisel. Kostja on oma 01.04.2013 vastuses viidanud, et mitmed hageja menetlusdokumendid sisaldavad kordusi nii tõendite, kui ka kaubamärgivõrdluste osas. Nimetatut ei ole eitanud ka hageja. Käesolev tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam - pooled ei venitanud protsessiga, ei esitatud määruskaebusi ja peeti vaid üks kohtuistung. Toodule tuginedes jääb kostja seisukohale, et käesolevat tsiviilasja ei saa pidada, sealhulgas tulenevalt tõendite kogumise keerukusest ja suurest kogusest, tavapärasest keerukamaks. Nimetatut arvestades on hageja käesoleva menetlusega seotud toimingutele kulutatud aeg märkimisväärselt kõrge - enamiku toimingute osas ületab see 8-tunnise tööpäeva ning kolmel juhul isegi pool töönädalast. Kostja on seisukohal, et sellist ajakasutust tavapärase keerukusega, sealhulgas osaliselt korduva sisuga menetlusdokumentide koostamisel/esitamisel, ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks. Oleme seisukohal, et käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja hageja teinud
2-11-20867
võrdväärset tööd sarnased on nii esitatud menetlusdokumentide mahud, kui ka tõenditega seonduva töö hulk, samuti on olnud sarnane mõlema poole menetluses osalemise aktiivsus. Esitatule tuginedes vaidleb kostja vastu hageja taotlusele määrata kindlaks hageja õigusabikulu rahaline suurus kehtestatud maksimaalses piirmääras 12 800 eurot, kuna selline õigusabikulu ei olnud käesolevas asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu seisukohad
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
7.Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 13.02.2013.a määrusega. Hageja esindaja esitas 13.02.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
8.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on hageja taotletavad kulud menetluskulud.
9.Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt on seega põhjendatud.
10.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
11.Hageja esindaja kulud olid vastavalt avaldusele 29 055,58 eurot. Kostjalt taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot. Vastavalt hageja 15.04.2013 vastusele lisatud menetluskulude detailsele nimekirjale on hageja saanud õigusabi 193,66 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu suurust hageja märkinud ei ole, kuid lähtudes hageja esindaja kulude kogusummast 29 055,58 eurost ja esindaja töötundide arvust 193,66 oli esindaja tunnitasuks 150 eurot (29 055,58 eurot: 193,66h).
12.Kostja vaidleb hageja menetluskulude väljamõistmise vastu kehtestatud maksimaalses piirmääras 12 800 eurot, sest kostja arvates koguti hageja käesolevas asjas esitatud tõendid juba kohtueelses menetluses; pooled olid kujundanud oma seisukohad tõendite osas juba kohtueelses menetluses; hageja esitatud menetlusdokumentides on kordusi; hageja esindaja kulud on kordades suuremad kostja kuludest; käesolev tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam.
13.Kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetes hageja menetluskulude osas lähtunud sellest,
et hageja õigusabikulude kogusumma oli 29 055,58 eurot, vaid on vaidlustanud hageja kulud osas, mille hüvitamist hageja on taotlenud, s.o sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot. Seejuures on kostja vastuväited kuludele üldsõnalised, näitamata konkreetselt, kui
2-11-20867
suures ulatuses hageja esindaja ajakulu konkreetsete õigusabitoimingute osas on kostja arvates põhjendamatu. Arvestades hageja kantud õigusabikulude kogusummat 29 055,58 eurot ja kostjalt väljamõistmiseks taotletud 12 800 eurot, on taotletud summa enam kui poole, s.o 16 255,58 euro võrra, tegelikest kuludest väiksem. Lähtudes hageja esindaja tunnitasust 150 eurot, jääb hageja enda kanda tema esindaja töötasu 108,37 töötunni ulatuses. Vaidlustades hageja esindaja kulude väljamõistmise maksimaalses piirmääras (12 800 eurot), pidanuks kostja konkreetselt välja tooma hageja esindaja eeldatavalt põhjendamatu ja mittevajaliku töö ulatuse, kusjuures see pidanuks olema suurem kui 108,37 töötundi, mis tulenevalt väljamõistetavate kulude piirmäärast jääb nagunii hageja enda kanda.
14.Kohus selgitab, et üldjuhul ei pea kohus põhjendatuks mõista menetluskulud teiselt menetlusosaliselt välja Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalse piirmäära ulatuses. Antud vaidlus oli aga kohtu hinnangul õiguslikult keskmisest keerukam, sest nähtuvalt kohtutoimikust tuli koguda tavapärasest rohkem tõendeid ning töötada suures mahus läbi ja analüüsida Euroopa Kohtu asjakohast praktikat. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, Riigikohtu praktikat jms, kuid ka Riigikohus on lugenud asja keerukuse hindamise üheks kriteeriumiks tavapärasest suuremat tõendite mahtu (3-2-1-43-10 p 13; 3-21-119-12 p 18). Kohtu hinnangul oli hageja tõendite maht tavapärasest suurem.
15.Kostja on rõhutanud, et hageja esitatud tõendid koguti juba kohtueelses menetluses ning pooled olid kujundanud ka oma seisukohad tõendite osas juba kohtueelses menetluses, mistõttu hageja esindaja kulud ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et vastavalt TÕAS § 38 lg 2 ja § 39 lg 2 on MKM Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni menetlus kohustuslik kohtueelne menetlus ning tulenevalt TsMS § 144 p-st 4 on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud kohtuvälised kulud. Seega kuuluvad hagejale menetluskuludena hüvitamisele ka kohtueelse menetluse kulud.
16.Vastuseks kostja väitele selle kohta, et tema menetluskulud olid väiksemad, kohus viitab Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-43-10, mille punktis 17 Tsiviilkolleegium on leidnud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-88-11 punktis 12 on väljendatud seisukohta, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
17.Ülaltoodust tulenevalt kohus, arvestades sealjuures tsiviilkohtumenetluse seadustikus
menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, vaidluse asjaolusid ning esindamise tulemuslikkust, leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud, ajakulu ning tasu on põhjendatud ja vajalik vähemalt sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot ning kuulub sellisena kostjalt väljamõistmisele.
18.Vastavalt hagi esitamise ajal (04.05.2011) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse
nr 137 § 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot ning nii hageja kui kostja said arvestada menetluskuludega sellises summas.
19.Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja taotlus rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 13 279,33 eurot (sealhulgas riigilõiv 479,33 eurot ja
2-11-20867
õigusabikulud 12 800 eurot).
20.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades hageja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.