Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Selgitused:

Nimetus „aire limpio” on arvestades kasutatud tähtede väiksust ja kirja asetust kuusepuud kujutava joonistuse sees graafilise elemendiga võrreldes üsna tagasihoidlik. Graafilisest kujutisest jäävas tervikmuljes ei domineeri mitte koomiline tegelaskuju, vaid kuusepuule sarnanev kujutis. Koomilise tegelaskuju nägu ja käed asuvad kuusepuu keskosas ning alumises osas meenutab kahe teineteise suhtes 180 kraadise nurgaga asetseva kingaga joonistus soklit. Tegelaskujus väljenduv koomiline ja elavdav element on mõeldud kuusepuu graafilisest kujutisest fantaasiarikka mulje loomiseks, mistõttu võib avalikkus tajuda kostja kaubamärki hageja varasemate kaubamärkide lõbusa ja elavdatud versioonina. Kostja kaubamärk koosneb seega tähisest, mille domineeriv osa on siluett, mis meenutab kuusepuud, mida kujutavad hageja varasemad kaubamärgid. Kuusepuu kujutist ümbritsevad graafilised elemendid tähistavad aga kostja kaubamärgi pakendit, mis on õhuvärskendajate puhul tavapärane – kilest ümbris, mille sees on nähtav õhuvärskendaja kujutis. Pakend iseseisvana ei oma eristusvõimet ning lisaks on selline pakend ka õhuvärskendajate puhul tavapärane. Visuaalset sarnasust suurendab asjaolu, et hageja tooted on kujundatud erinevate graafiliste lahendustega, sh koomiliste tegelaskujudega, ning tarbija on harjunud sellisena neid nägema. Kujutismärke ei saa foneetiliselt võrrelda. Hageja kujutismärkidel ja kostja märgil on üks erinevus, mis seisneb selles, et hageja kujutismärke, mis on lihtsalt graafilised tähised, saab suuliselt edasi anda üksnes neid kirjeldades, samas kui kostja kaubamärki võib väljendada suuliselt, hääldades selle sõnalist osa „aire limpio”. Hageja kaubamärgiregistreeringu nr 13322 osaks on sõna WUNDER-BAUM. Sõnad WUNDER-BAUM ja Aire Limpio on foneetiliselt erinevad. Samas ülejäänud kolm hageja kaubamärki ei oma sõnalist osa. Vastandatud kaubamärgid on kontseptuaalselt sarnased, kuna mõlemad kasutavad sarnast kuusepuu siluetti. Sõna Aire Limpio tähendab hispaania keeles “puhas õhk” ning seega on õhuvärskendajate osas kirjeldav ja eristusvõimetu tähis. Sõna WUNDER-BAUM tähendab “imepuu”. Vaadeldavate kaubamärkide graafiline osa, kuusepuu siluett, viitab kuusepuule. Kuna graafiline osa on vaadeldavates kaubamärkides domineeriv, on kaubamärgid kontseptuaalselt identsed. Kaubamärkide kaupade loetelu on identne - õhuvärskendajad. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida suurem on varasema kaubamärgi eristusvõime. Hagejale kuulub 60-80% Eesti auto õhuvärskendajate turuosast. See asjaolu suurendab äravahetamise tõenäosust ning on põhjuseks, miks kostja jäljendab hageja kaubamärke. Äravahetamise tõenäosust suurendab veelgi hageja kaubamärgi ülemaailmne tuntus ning tuntus Eestis. Kuna kõnealused kaubad on laiatarbekaubad, siis on asjaomane avalikkus keskmine tarbija, keda peetakse keskmiselt informeerituks, mõistlikult tähelepanelikuks ja arukaks. Kõnealuste kaupade keskmine tarbija ostab neid ilma erilise tähelepanelikkuseta. Rahvusvahelise registreeringu nr 798981 ja Euroopa Ühenduse registreeringu nr 3071305 puhul on tegemist ruumiliste kaubamärkidega, mille registreerimine on üldjuhul raskendatud ja vajab tõendeid tuntuse kohta. Nende ainsaks ja domineerivaks elemendiks on kuusepuu kujutis, mida tarbijad tajuvad samaaegselt nii toote välimusena kui ka kaubamärgina. Kostja kaubamärk kujutab endast samuti toote välimust ja seega võidakse arvata, et mõlemad tooted pärinevad samast või majanduslikult seotud ettevõttest. Arvestades asjaomaste kaupade sarnasust, kaubamärkide visuaalset ja kontseptuaalset sarnasust ning seda, et hageja kaubamärgid on Eestis eriti eristusvõimelised, esineb reaalne äravahetamise tõenäosuse oht. Kostja on korduvalt üritanud matkida hageja kaubamärke. Julius Sämann Ltd. on edukalt vaidlustanud kostja identse märgi Euroopa Ühenduse Euroopa esimese Astme Kohtus (kohtuasi T-168/04). Kostja üritas vaidlustada eelnimetatud kohtuotsust, kuid Euroopa Kohus jättis selle kaebuse rahuldamata 17.07.2008 otsusega (kohtuasi C-488/06 P).

Kaubamärgi AIRE LIMPIO + kuju registreerimine on vastuolus kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-ga 3, mille normikoosseis ei näe ette, et märkide sarnasus esineks määral, mis võiks kaasa tuua vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise, piisab vaid sarnasusest (üks märk meenutab teist, kuid neid segi ei aeta). Kaubamärkide sarnasuse nõude täitmine on palju madalam kriteerium, kui seda on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse kriteerium. Identsete või sarnaste kaubamärkide puhul, mis on registreeritud erinevate kaupade või teenuste osas, äravahetamise tõenäosust üldreeglina välistatakse. Samas need kaubamärgid on KMS § 10 lg 1 p 3 kontekstis sarnased. Hageja kaubamärgi ajalugu ulatub aastani 1952, tegemist on pika ajaloo ning märkimisväärse ülemaailmse tuntusega kaubamärgiga. Hageja kaubamärgid on Eestis tuntud, mainekad ning suure olemusliku ning intensiivse kasutamise tulemusena veelgi tugevdatud eristusvõimega kaubamärgid. Kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab hageja mainekate kaubamärkide eristusvõimet. Varasema kaubamärgiga sarnase kaubamärgi registreerimine toob esile kaubamärkide assotsieerumise, mis kahjustab varasemat kaubamärki, nõrgestades tema eristusvõimet. Hageja kaubamärgid on suure eristusvõimega – seda nii olemuslikult kui ka intensiivse kasutuse tõttu. See tuleneb hageja aktiivsest tegutsemisest üle maailma, mille tulemusena on välistatud sarnaste kaubamärkide kasutamine ning kindlustatud oma kaubamärkide ainulaadsus. Kostja kaubamärk oma suure sarnasuse tõttu vähendab ja kahjustab seda eristusvõimet, mida hageja kaubamärgid omavad. Tarbijad usaldavad hageja kaubamärgiga tähistatud kaupu ja nende kvaliteeti. Hageja kaubamärkidega sarnase kostja kaubamärgi registreerimine toob esile kaubamärkide assotsieerumise ning tarbijad võivad neid märke omavahel seostada. Seega tekib kostjal võimalus ebaausalt kasutada ära hageja kaubamärkidega seostatud head mainet, sh laitmatut reputatsiooni, kõrget kauba kvaliteeti ning usaldusväärsust. Lisaks ei ole see esimene kord, kui kostja jäljendab hageja kaubamärke eesmärgiga ära kasutada hageja märkidega seotud head mainet. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni Artikli 6bis lg 1 kohaselt liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Hageja on varasemate kaubamärkide omanikuks kaubamärgiseaduse § 11 lg 1 p-de 2, 4 ja 6 mõistes. Rahvusliku kaubamärgi WUNDER-BAUM + kuju reg nr 13322 prioriteedikuupäev on 20.11.1991, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 märkimise kuupäev on aga 27.11.2006. Rahvusvahelise kaubamärgi ruumiline kuuse kujutis reg nr 798981 prioriteedikuupäev on 18.09.2002, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 aga 27.11.2006. Euroopa Ühenduse kaubamärgi ruumiline kuuse kujutis reg nr 003071305 taotluse esitamise kuupäev on 25.02.2003 ja Eestis õiguskaitse omandamise kuupäev 01.05.2004, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 kuupäev on 27.11.2006. Euroopa Ühenduse kaubamärgi kuuse kujutis reg nr 000091991 taotluse esitamise kuupäev on 01.04.1996 ja Eestis õiguskaitse omandamise kuupäev 01.05.2004, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 kuupäev on aga hilisem – 27.11.2006.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kaubamärk ei riku Julius Sämann Ltd õigusi. Kaubamärk “Aire Limpio + kuju” osas ei esine KaMS § 10 lg 1 p-is 2 sätestatud õiguskaitse andmist välistavat asjaolu. Kuusepuu kuju ja sõna „lõhnakuusk“ kasutamine on autode papist õhuvärskendajate osas tavapärane ja levinud. Hageja kaubamärgiregistreeringud ei anna hagejale monopoolset õigust kuusepuumotiivi kui sellise kasutamiseks autode õhuvärskendajate osas. Ühest küljest on eestikeelse sõna „lõhnakuusk“ kasutamine asjaomaste toodete liigi näitamiseks tavapärane, teisalt valmistatakse nimetatud tooteid tulenevalt nende kasutusmeetodist sageli ka „kuusepuu kujulistena“. Sõna “lõhnakuusk” kasutatakse asjaomase kauba liikinäitava üldmõistena. Seda kinnitavad nii väljatrükid ajakirjandusest ja Eesti Keele Instituudi veebilehelt kui ka erinevatest foorumitest ja internetikauplustest. Tingituna lõhnakuuskede kasutusmeetodist on samuti tavapärane, et asjaomasele kaubale antakse kuusepuu kuju. Hageja kaubamärgi õigus ulatub just sellisele kuusepuu profiilile, mis kaubamärgiregistreeringutest nähtub ega laiene erinevate tootjate lõhnakuuskede mistahes kuuse kujudele üldiselt. Kui hageja kaubamärkides domineerib tõepärane kujutis kuuse siluetist, siis kostja kaubamärgi puhul ei ole kahtlust, et tarbijate tähelepanu tõmmatakse eelkõige kaubamärgi keskosas paikneva kuusekujulist kostüümi kandva mehikese detailselt välja joonistatud rõõmusale näole, kätele ja jalgadele, aga ka sõnalisele osale „Aire Limpio“. Väär on hageja seisukoht, nagu oleks sõnadeühend “Aire Limpio” eristusvõimetu. On väga tõenäoline, et valdav osa Eesti avalikkusest tajub suurtähtedega kirjutatud sõnalist osa “Aire Limpio” võõrapärase (kauba)nimena. Visuaalsest aspektist on hageja kaubamärkide puhul tegemist kuuse tõepärase stiliseeritud siluetiga. Samas kostja kaubamärgi puhul võib kohe esmapilgul märgata, et tähis on üldkujult nelinurkne ja selle keskmes on kujutatud mehikest, kes kannab kuusekujulist kostüümi ning kelle kõhule on kirjutatud „Aire Limpio“. Ka hageja ise tunnistab, et nimetatud kaubamärgielemendid paiknevad kostja kaubamärgi keskmes ja on tarbijatele selgelt tajutavad. Mõistetamatuks jääb vaid hageja väide, et taotletava kaubamärgi ristküliku kujuline üldkuju tähistab lõhnakuuse tavapärast kilepakendit. Kontseptuaalsest aspektist on asjaomased kaubamärgid selle poolest sarnased, et mõlemas neist on kasutatud „kuuse motiivi“. Hageja kaubamärgiõigus ei laiene kuusepuu motiivile üldiselt, so hagejal puudub monopoolne õigus kuusepuu motiivi kasutamiseks ja kasutamise keelamiseks klassis 5. Seega ei ole sarnasus ainuüksi nimetatud, tavapäraselt kasutatavast aspektist määrava tähtsusega asjaomaste kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel – kuusepuu kujutist oma eriomastes kujundustes kasutatakse mitmete turuosaliste poolt ning see on eelkõige tingitud lõhnakuuskede kasutusmeetodist. Asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad on kontseptuaalselt erinevad. Kuna oluline osa Eesti tarbijaskonnast on õppinud esimese või teise võõrkeelena saksa keelt, siis suure tõenäosusega mõistavad nad sõna WUNDERBAUM tähendust. Seevastu hispaaniakeelne sõnadeühend “Aire Limpio” jääb ilmselt mõistetamatuks. Kaubamärk on mainekas, kui seda teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist. Kaubamärgi maine kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõik olulised asjaolud, eriti kaubamärgi turuosa, selle kasutamise geograafiline ulatus ja kestus ning kaubamärgi tutvustamisele tehtud investeeringute suurus. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud tõendeid oma kaubamärkide tuntuse kohta.

Tähiste domineerivad elemendid erinevad üksteisest täielikult. Kui hageja kaubamärkide ainsaks elemendiks on tõepärane kuusepuu siluett ja ühe märgi puhul sõna WUNDERBAUM, siis kostja kaubamärgi puhul tõmmatakse tarbijate tähelepanu eelkõige kaubamärgi keskosas paikneva kuusekujulist kostüümi kandva mehikese detailselt välja joonistatud rõõmusale näole, kätele ja jalgadele aga ka sõnalisele osale „Aire Limpio“. Lisaks sellele, kui taotletav kaubamärk on üldkujult ristkülikukujuline, siis hageja tähised on kuusepuu silueti kujulised. Tarbijad tajuvad kaubamärkides eelkõige nende üldmuljeid ja domineerivaid elemente, mis on käesolevas asjas võrreldavate tähiste puhul üksteisest täielikult erinevad. Seetõttu ei pea kostja tõenäoliseks, et tarbijad looksid asjaomaste kaubamärkide vahele KaMS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud seose, s.o kaubamärgid ei ole teineteisega sarnased KaMS § 10 lg 1 p 3 mõistes. Kaubamärgi eristusvõime kahjustamist nimetatakse ka „lahjendamiseks”, „kärpimiseks” ja „hägustamiseks”. Sellise kahjustamisega on tegemist juhul, kui nõrgeneb kaubamärgi võime identifitseerida nimetatud kaubamärgi omanikult pärinevana kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk registreeriti ja mille jaoks seda kasutatakse. Selle tõendamiseks, et hilisema kaubamärgi kasutamine kahjustab või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet, on vaja tõendada, et hilisema kaubamärgi kasutamise tagajärjel on muutunud nende kaupade või teenuste, mille jaoks varasem kaubamärk registreeriti, keskmise tarbija majanduslik käitumine, või esineb tõsine oht, et selline muutus tulevikus toimub. Olenemata hageja kaubamärkide tõendamata mainekusest, on kuusepuu motiivi kasutamine lõhnakuuskede turustamisel levinud praktika. Nimetatut rõhutab omakorda ka sõna „lõhnakuusk“ muutumine asjaomaste kaupade osas kauba liiki näitavaks, tavapäraseks sõnaks. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud tõendeid, millest nähtuks kostja kaubamärgiga hõlmatud kaupade selline kvaliteet, mis võiks kahjustada hageja kaubamärkide väidetava mainet. Seetõttu on hageja väited hüpoteetilised ja paljasõnalised. Tarbijad teavad, et lõhnakuused on tulenevalt nende kasutusmeetodist sageli kuusepuu kujulised või muul moel üldplaanilt kolmnurksed ega kanna seetõttu hageja toodete võimalikke omadusi üle mistahes viidatud kujuga lõhnakuusele. Nõnda on väär ka hageja seisukoht, nagu üritaks kostja asuda käesolevas asjas vaidlustatud kaubamärgi registreerimisega hageja kaubamärkide kiiluvette, et saada kasu nende väidetavast atraktiivsusest. Asjakohatud ja ebaselged on ka hageja viited väidetavalt edukalt vaidlustatud Hispaania tööstusdisainilahendustele ja rahvuslikele kaubamärkidele. Käesolevas asjas puudub igasugune informatsioon vaidluste kohta, sealhulgas selle kohta, kes, millisel alusel, mida vaidlustas ja millistest asjaoludest lähtuvalt ning millistele õigusnormidele tuginedes otsused tehti. Esimese astme kohtu otsus 19.12.2011 otsusega tuvastas Harju Maakohus, et L&D S.A. kaubamärgi Aire Limpio+ kuju (reg 687463) suhtes esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust hagejale kuuluvate kaubamärkide üle ning selle üle, et KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel tuleb lähtuda maine olemasolu tuvastamisel kostja kaubamärgi prioriteedikuupäevast 27.11.2006 ning et tegemist on identsete kaupadega. Äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Võrrelda tuleb kaubamärgi

reproduktsioone, mitte tegelikku kasutust. Kohus asus seisukohale, et arvestades asjaoluga, et tegemist on ruumiliste kaubamärkidega, on kõige domineerivamaks kaubamärgi osaks mõlemal juhul kaubamärgi kujutis. Mõlemad kaubamärgid kujutavad endast kuuse siluetti, mis on sarnane. Kostja tähisel on küll lisatud kuusepuule koomiline tegelaskuju, kuid tarbija tajub eelkõige siluetti, mitte sellel asetsevat kirjet. Foneetiliselt ei saa kujutismärke võrrelda ning nii hageja kui ka kostja märkide sõnaline osa ei ole sarnane, selle üle puudub ka vaidlus. Kontseptuaalse sarnasuse suhtes on domineerivaks kuuse kujutis. Kontseptuaalse sarnasuse puhul ei mängi rolli ka kostja tähisel asetsev koomiline tegelaskuju, sest tarbija võib arvata, et nii, nagu toodetakse õhuvärskendajaid mitmes erinevas värvitoonis ja lõhnas, võib neid toota ka erineva pildiga. Eestikeelne tarbija ei pruugi teada ja seostada õhtuvärskendamisega kostja kaubamärgi tähendust „puhas õhk“. Hageja kaubamärgi sõnaline osa on eestikeelsele tarbijale rohkem arusaadavam, kuid ka see ei mõjuta kaubamärkide kontseptuaalset erinevust. Kohus asus seisukohale, et hageja ja kostja kaubamärk on kontseptuaalselt sarnased. Segiajamise tõenäosus ehk assotsieerumine tähendab seda, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Kaubamärgid on visuaalselt ja kontseptuaalselt sarnased. Kohus nõustus hagejaga tarbija määratluse osas. Tegemist on laiatarbekaubaga, tarbija valikul on ilmselt tootjast olulisem õhuvärskendaja lõhn, seega ei pruugi tarbija olla eriti tähelepanelik kaubamärgi detailide osas. Hageja kaubamärk on saavutanud läbi tarbimise hea eristusvõime. Kostja esitas väite, et sõna „lõhnakuusk“ on tavakasutuses sünonüümina sõnale „õhuvärskendaja“. Kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles nõuaks kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist KaMS § 53 lg 1 p 1 lausel. Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et registreeritud kaubamärgil on olemas eristusvõime. Kohus ei analüüsi kostja esitatud tõendeid, mis puudutavad hilisemat ajaperioodi kui 27.11.2006. Eesti keelenõuandes ja H.Roonemaa artiklis on küll kasutatud sõna „lõhnakuusk“, mis on eesti keeles olemasolev sõna, kuid need ei viita sellele, et sõna lõhnakuusk on kasutatav valdavalt sünonüümina autos kasutatavate õhuvärskendajate kohta. Lõhnakuuse OÜ turustab hageja tooteid ja seega tegeleb konkreetse kuusekujulise õhuvärskendajaga, seega ei ole see kohane tõend sõna „lõhnakuusk“ tavakasutuse kohta. Samas, interneti foorumites kajastatud nö ühe üksiku inimese seisukohavõtud on kohased tõendid mõne sõna tavakasutuse kohta ühiskonnas. Hageja esitas tõendid selle kohta, et on oma kaubamärki pidevalt kasutanud, tegelenud mainekujundusega reklaami läbi ja võib eeldada, et info ajakirjanduses ning muul viisil reklaamitud toote olemasolu kohta jõuab reklaami sihtrühmani. Kohtule esitatud tõendeid reklaami kohta on võimalik seostada vaidlusaluse ajaperioodiga, sest reklaami tekstis on kasutuses mobiiltelefonide GSM võrgu vana suunakood 250, ajakirjandus – ja muudest väljaannetest on näha avaldamise kuupäev, mis on varasem kui 27.11.2006. Ka fotod Toyota off-road võistlusest on seostatavad vaidlusaluse ajaperioodiga, sest sõiduki numbrimärgil asetsev tehnilise ülevaatuse märk näitab, et sõiduki järgmine tehniline ülevaatus peab toimuma 2001. aastal. Mujal maailmas avaldatud reklaamide ja filmide nimekirjast ja väljavõtetest on näha, et hageja kaubamärki on laialdaselt kasutatud. Oluline ei ole, kas ja kui palju märkab näiteks filmivaataja seda, et filmis kasutatud õhuvärskendaja on hageja toode, vaid see, et hageja on panustanud oma toote reklaami ja tutvustusse, ehk kujundanud selle mainet. Tööstusomandi kaitse eesmärk ongi kaitsta mh ka toote mainesse ja reklaami panustanud ettevõtjat. Seega on tõendatud, et hageja kaubamärk on mainekas ja seetõttu on tema eristusvõime tugev.

Maine ja eristusvõime kahjustamise tõendamisel ei ole vajalik tõendada tegelikku kahju tekkimist. Hageja kaubamärk on mainekas ja eristusvõimeline, selle turuosa Eestis on suur ning kaubamärgid on sarnased. Kostja on varasemalt üritanud kasutada hageja kaubamärgiga sarnast tähist. Iseenesest ei ole teiste riikide kohtulahendid Eesti kohtule siduvad ning kaubamärgi territoriaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb hinnata asjaolusid alati konkreetse riigi kontekstis. Samas on tegemist kaubamärgiga, mida kasutatakse ka Eestis. Arvestades hageja poolt oma kaubamärgi turustamiseks tehtut ning kaubamärgi turuosa mahtu ning kaubamärkide sarnasust, on võimalik, et kostja tegevus kahjustab hageja kaubamärgi mainet ja eristusvõimet. Apellatsioonkaebus Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud TsMS § 436 lg 1 mõistes, kohus on eksinud ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõude vastu. Maakohus tuvastas ekslikult, et tegemist on ruumiliste kaubamärkidega. Ruumiliste kaubamärkidega on tegemist ainult vastustaja tähiste nr 798981 ja nr 003071305 osas. Seega, erinevalt vastustaja ruumilistest tähistest, ei taotle apellant kaubamärgikaitset oma toote väliskujule. Ka vastustaja ise tunnistas oma 27.11.1962 USA-s väljaantud patendi nr 3 065 915 kirjelduses, et vastustaja kaubamärgi üldiselt kooniline väliskuju tuleneb selle kasutusmeetodist. Sellele tuginedes leiab apellant, et asjaomaste kaubamärkide sarnasus „kuuse motiivi“ kasutamise osas ei oma määravat tähtsust kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel, sest tarbijad tajuvad kuusepuu kujulisust autode õhuvärskendajate osas viitena toote liigile – kindlal meetodil kasutatavale lõhnakuusele. Vastustaja kaubamärgiõigus on määratletud kaubamärgireproduktsioonidel esitatuga ega laiene mis tahes kuusekujulistele toodetele. Apellandi arvates puuduvad mis tahes uuringud, kaupade müügiarved või muud tõendid, mille pinnalt saaks vastustaja kaubamärkide kasutamise proportsiooni analoogsete kaupade sektoris hinnata. Seetõttu ei saa vastustaja poolt esitatud materjalide alusel teha järeldust, et vastustaja kaubamärgid olid 27.11.2006 seisuga Eesti tarbijaskonna hulgas üldtuntud, mainekad või kõrge eristusvõimega. Puudub tõenäosus, et Eesti keskmise tarbija majanduslik käitumine muutuks apellandi kaubamärgi kasutuselevõtust, s.o apellandi kaubamärk ei kahjusta vastustaja kaubamärgi eristusvõimet. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks apellandi kaubamärgiga hõlmatud kaupade selline kvaliteet, mis võiks kahjustada vastustaja kaubamärkide väidetavat mainet. Maakohtu viide kohtule esitatud tõenditele on ebaselge ega võimalda apellandil mõista, millisest konkreetsest tõendist nähtuvalt on apellant kohtu arvates üritanud kasutada vastustaja kaubamärgiga sarnast tähist. Samuti ei ole kohus selgitanud, miks ei oma apellandi poolt esitatud ja kohtu poolt tõdetud asjaolud kaubamärkide eristusvõime ja maine kahjustamise puudumise osas käesoleva asja lahendamisel tähendust. Käesolevas asjas puudub igasugune informatsioon vaidlustatud Hispaania tööstusdisainilahenduste ja rahvuslike kaubamärkide kohta, sealhulgas selle kohta, kes, millisel alusel, mida vaidlustas ja millistest asjaoludest lähtuvalt ning millistele õigusnormidele tuginedes otsused on tehtud, mistõttu ei olnud apellandil ka võimalik nimetatud paljasõnaliste väidete osas seisukohta võtta. Maakohus ei ole apellandi nimetatud väidete osas oma põhjendatud seisukohta võtnud. Apellant ei taotle kaubamärgikaitset toote väliskujule. Õhuvärskendajate ehk lõhnakuuskede üldiselt kooniline kuju tuleneb asjaomaste toodete kasutusmeetodist. Seda on kinnitanud oma

27.11.1962 USAs väljaantud patendi nr 3 065 915 kirjelduses ka vastustaja ise ning samuti nähtub see asjaomaste toodete pakenditel esitatud kasutusjuhisest, kus on graafiliselt näidatud, millisel viisil tuleks lõhnakuuse pakendit nädalate kaupa avada, et seda kõige optimaalsemal viisil kasutada. Toodust nähtuvalt on õhuvärskendajate kuusekujulisus asjaomasele toote puhul tavapärane ning tarbijad ei seosta nö kuuse motiivi kui sellise kasutamist antud toodete puhul ühegi konkreetse tootjaga. Seetõttu ei saa kuuse motiivi pidada eristusvõime hindamise aspektist ka tähiste domineerivaks elemendiks. Vastustaja registreeritud kaubamärgid ei anna vastustajale ainuõigust kuusekujulise toote ideed kui sellist kandvate õhuvärskendajate tootmiseks üldiselt. Apellant on juba varasemalt viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, et kui idee võiks moodustada kaubamärgi, siis läheks see vastuollu direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e aluseks oleva loogikaga vältida nimelt seda, et kaubamärgiõigusest tulenev kaitse annab selle omanikule monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas (Euroopa Kohtu 25.01.2007 otsus kohtuasjas C-321/03 DYSON, punkt 29). Nimetatule tuginedes leiab apellant, et vastustaja kaubamärgiõiguse ulatus on määratletud vastustaja registreeritud kaubamärkide registrisse kantud reproduktsioonidega. Visuaalsest aspektist on vastustaja kaubamärkide puhul tegemist kuuse tõepärase stiliseeritud siluetiga/kujuga. Apellandi kaubamärk on aga üldkujult ristkülikukujuline, selle keskmes paikneb lõbusa näo, käte ja jalgadega mehike, kes kannab kuusekostüümi ning kelle kõhule on kirjutatud „Aire Limpio“. Nimetatud kaubamärgielemendid on tarbijatele koheselt tervikuna tajutavad. Toodust nähtuvalt on võrdlusaluste kaubamärkide ainsaks sarnasuseks kuusepuu motiivi kasutamine, mis asjaomaste toodete puhul tuleneb aga toote tavapärasest kasutusmeetodist ning viitab kauba liigile (õhuvärskendajale ehk lõhnakuusele). Võrdlusaluste kaubamärkide terviklik teostus erineb üksteisest: kui apellandi kaubamärgis domineerivad ja selle üldmuljet mõjutavad võrdväärselt kõik eelnevalt kirjeldatud kaubamärgielemendid, siis vastustaja kaubamärkides need täielikult puuduvad. Samuti on täielikult erinevad asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad “Aire Limpio” ja WUNDERBAUM. Just kaubamärkide sõnalised osad annavad tähistavatele kaupadele nime, mida tarbijad asjaomaste toodete identifitseerimiseks kasutavad. Esitatule tuginedes leiab apellant, et võrdlusalused kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Foneetilisest aspektist saab võrrelda üksnes tähiste foneetiliselt väljendatavaid, s.o sõnalisi elemente. Sõnad WUNDERBAUM ja “Aire Limpio” erinevad teineteisest täielikult. Erinevad on nii sõnade arv, rõhkude asetused kui ka sõnade kõla hääldamisel. Käesolevas asjas puudub igasugune alus arvata, et tarbijad võiksid nimetatud sõnad omavahel ära vahetada. Apellandi kaubamärki „Aire Limpio + kuju“ ei saa pidada foneetiliselt sarnaseks ka vastustaja tähistega, millel sõnaline osa puudub. Kaubamärkide võrdluses tuleb lähtuda kaubamärkide reproduktsioonidest sellistena, nagu need on registrisse kantud. Kuna vastustaja kaubamärkidel erinevad pildid puuduvad, ei saa neid kaubamärkide võrdluses ka arvesse võtta ega nendest lähtuda. Erinevalt apellandi kaubamärgist „Aire Limpio + kuju“, ei anna vastustaja kaubamärgid edasi kontseptuaalset kujutluspilti kuusekostüümi kandvast lõbusast mehikesest, mistõttu on asjaomaste kaubamärkide semantiline üldmulje üksteisest erinev. Kaubamärkide kontseptuaalselt erinevat üldmuljet süvendab veelgi asjaomaste kaubamärkide sõnaliste osade erinevus, kus osa Eesti tarbijaskonnast tõenäoliselt mõistab sõna WUNDERBAUM tähenduses „imedepuu“, samas kui hispaaniakeelset sõnadeühendit “Aire Limpio” mõistetakse pigem kauba nimena (mõlemad sõnad algavad suure algustähega). Esitatule tuginedes leiab apellant, et võrdlusalused kaubamärgid on kontseptuaalselt erinevad.

Maakohus ei ole võrrelnud vastandatavaid kaubamärke tervikuna ega võtnud arvesse kõiki kaubamärgi „Aire Limio + kuju“ üldmuljet mõjutavaid kaubamärgielemente nii nagu tarbijad neid tajuvad. Puuduvad piisavad andmed vastustaja kaubamärkide turuosa suuruse ja tuntuse kohta Eestis, esitatud ei ole asjakohaseid uuringuid, kaupade müügiandmeid või muid tõendeid, mille pinnalt saaks vastustaja kaubamärkide kasutamise proportsiooni analoogsete kaupade sektoris hinnata. Eeltoodust lähtuvalt, arvestades muuhulgas õhuvärskendajate ehk lõhnakuuskede kuju tingitust asjaomaste toodete kasutusmeetodist ning vastandatavate kaubamärkide visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid erinevusi nende domineerivates elementides, ei esine apellandi kaubamärgi osas KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud õiguskaitse andmist välistavat asjaolu. Nimetatud järeldust kinnitavad ka apellandi 23.11.2011 vastusele lisatud ärakirjad Saksamaa ja Hispaania kohtute otsustest, mille kohaselt on kaubamärgi “Aire Limpio + kuju” ja vastustaja kuuse silueti kujulised kaubamärgid üldmuljelt üksteisest sedavõrd erinevad, et nende äravahetamine tarbijate poolt ei ole tõenäoline. Kohtud on leidnud, et apellandi kaubamärgi keskseks elemendiks on naeratav nägu, sõnaline osa “Aire Limpio” ning sellele viitavad käed, mis vastustaja tähistes täielikult puuduvad. Samuti, et taotletavat kaubamärki võib tajuda eelkõige kui kuusepuu taolisesse riietusse rõivastunud koomilist mehikest, mitte aga kui naturalistlikku kuusepuud. Kaubamärk on mainekas, kui seda teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist. Kaubamärgi maine kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõik olulised asjaolud, eriti kaubamärgi turuosa, selle kasutamise geograafiline ulatus ja kestus ning kaubamärgi tutvustamisele tehtud investeeringute suurus. Vastustaja poolt esitatud materjalide alusel saab teha järelduse, et vastustaja tooteid on reklaamitud kuue aasta jooksul enne vaidlustatud kaubamärgi „Aire Limpio + kuju“ täiendava märkimise kuupäeva (27.11.2006) kokku 15-l korral, s.o keskmiselt 2,5 korda aastas. Sedavõrd madal tõendatud kasutus on kaubamärgi kõrge tuntuse tuvastamiseks ebapiisav. Vastustaja ei esitanud asjaomaste toodete müügiandmeid Eestis, tõendeid kaubamärkide turuosa suuruse kohta ega ka võimalikke uuringud kaubamärkide tuntuse kohta tarbijate hulgas. Vastustaja on oma kaubamärki kasutanud alates 1952. aastast Ameerika Ühendiriikides. Vastustaja on kasutanud oma kaubamärke ka Eestis enne kuupäeva 27.11.2006, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja kaubamärgid olid saavutanud Eestis tugeva eristusvõime ja/või maine nimetatud kuupäeva seisuga. Maakohtu seisukoht, et tööstusomandi kaitse eesmärk ongi kaitsta mh toote mainesse ja reklaami panustanud ettevõtjat, ei ole väär, kuid vastavat tegevust tuleb hinnata territooriumil, kus asjaomane tööstusomandi objekt on kaitstud ning ajahetke seisuga, millal vaidlustatavale kaubamärgile õiguskaitset taotleti. Üksnes mainekad kaubamärgid omavad õiguskaitset KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt. Vastandatavate kaubamärkide võrdlusest nähtuvalt on asjaomaste kaubamärkide üldmuljed üksteisest erinevad. Seetõttu ei pea apellant tõenäoliseks, et tarbijad looksid asjaomaste kaubamärkide vahele KaMS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud seose, s.o kaubamärgid ei ole teineteisega sarnased KaMS § 10 lg 1 p 3 mõistes. Euroopa Kohus on leidnud, et kui avalikkus sellist seost ei loo, siis ei kasuta hilisema kaubamärgi kasutamine ebaõiglaselt ära ega kahjusta ka varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Siiski ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka ainuüksi sellise seose olemasolu piisav selleks, et tuvastada üks KaMS § 10 lg 1 p-s 3 viidatud kahjutekitamise liikidest. Kohtuotsuse kohaselt on direktiivi artikli 4 lõike 4 punktis a (analoogne KaMS § 10 lg 1 p-ga 3) sätestatud mainekate kaubamärkide kaitse eritingimuseks varasema kaubamärgi põhjuseta kasutamine, mis kasutab või kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustab või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet (Euroopa Kohtu 27.11.2008 otsus Intel v. CPM punktid 26, 31 ja 32).

Maakohus küll leidis, et on võimalik, et apellandi tegevus kahjustab vastustaja kaubamärkide eristusvõimet, kuid jättis piisava täpsusega põhjendamata, millised konkreetsed asjaolud annavad alust arvata, et esineks oht, et apellandi kaubamärgi kasutamise tagajärjel muutub nende kaupade või teenuste, mille jaoks varasemad kaubamärgid on registreeritud, keskmise tarbija majanduslik käitumine. Olenemata vastustaja kaubamärkide väidetavast (tõendamata) mainekusest, tuleneb kuusepuu motiivi kasutamine õhuvärskendajate ehk lõhnakuuskede kasutusmeetodist ning on seetõttu tavapärane. Nii ei ole tõenäoline, et Eesti tavatarbijad seostaksid asjaomaseid, üldmuljelt erinevaid kaubamärke pelgalt apellandi kaubamärgil kujutatud lõbusa mehikese kuusekostüümi tõttu. Seega ei lahjenda apellandi kaubamärgi registreerimine ja kasutuselevõtt vastustaja kaubamärkide eristusvõimet, s.o Eesti keskmise tarbija majanduslik käitumine apellandi kaubamärgi kasutuselevõtust ei muutu. Varasema kaubamärgi maine on saanud kahjustada juhul, kui taotletava kaubamärgiga tähistatud kaupadel või teenustel on avalikkusele varasema kaubamärgi külgetõmbejõudu vähendav mõju. Sellise kahju risk võib eelkõige tekkida juhul, kui neil kaupadel või teenustel on selline omadus või kvaliteet, millel võib olla negatiivne mõju varasema maineka kaubamärgi kuvandile, kuna see kaubamärk on identne või sarnane taotletava kaubamärgiga. Maakohus tuvastas, et vastustaja ei ole välja toonud konkreetseid argumente peale selle, et vastustajal puudub kontroll apellandi poolt toodetud kaupade kvaliteedi üle, kuid ei ole välja toonud, et kvaliteedil oleks midagi viga, näiteks on seal kasutatud tervist kahjustavaid ained, need on oluliselt lühemaajalise toimega vms. Kohus jättis põhjendamata, millised konkreetsed asjaolud annavad alust arvata, et käesolevas asjas vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupadel on omadused või selline kvaliteet, mis võib kahjustada varasema kaubamärgi mainet. Kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise all mõistetakse riski, et ettekujutus mainekast kaubamärgist või sellele omistatud omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgiga tähistavatele kaupadele, mistõttu nende turustamine on kergem tänu sellisele varasema maineka kaubamärgiga seostumisele (Euroopa Üldkohtu 22.03.2007 otsus Sigla/OHIM – Elleni Holding). Vastustaja varasemate kaubamärkide maine Eestis 27.11.2006 seisuga on tõendamata ning samuti on asjaomased kaubamärgid erinevad. Apellant ei ole seega astunud vastustaja kaubamärkide kiiluvette, apellandi eesmärgiks on toota ja turustada õhuvärskendajaid ehk lõhnakuuski kaubamärgi all, mis taustal sisaldab viidet toote liigile ja selle tavapärasele kasutusmeetodile. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on alljärgnevate Eestis kehtivate ja KaMS § 5 lg 1 järgi õiguskaitset omavate kaubamärkide omanikuks:

Käesolevas vaidluses oli oluline tuvastada visuaalne ja kontseptuaalne sarnasus. Vaidlust ei ole, et hageja kaubamärgil nr 13322 olev sõnaline osa WUNDER-BAUM ja kostja kaubamärgi sõnaline osa A L on erinevad, see tähendab, et tegemist on foneetilisest küljest erinevate kaubamärkidega. Ülejäänud hageja kaubamärkidel sõnaline osa puudub. Sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et tegemist on laiatarbekaubaga, mis ei ole eriti kallis ja mida ostab keskmine tarbija, kes on küll keskmiselt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, kuid ei süvene igapäevase laiatarbekauba ostu tehes kaubamärgi üksikasjadesse. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte kaubamärkide kujutiste domineerivaks osaks on kuuse kujutis. Asjaolu, et kostja kaubamärgil ümbritseb kuuse kuju ristkülik (pakend), ei muuda domineerivaid elemente erinevaks. Tarbija tajub kostja kaubamärgil ennekõike kuuse kuju ja mitte seda ümbritsevat ristkülikut, mis raamib kuuske. Kuuse kujutis on kostja kaubamärgil sõnalisest osast ja graafilisest osast, mis kujutab koomilist tegelaskuju, eristuv ja esiplaanil olev. Visuaalselt on sarnane eriti hagejale kuuluv rahvusvahelise registreeringuga kaubamärk nr 798981 ja Euroopa Ühenduse registreeringuga kaubamärk nr 003071305, milleks on valge, nö „seest tühi” kuusekujutis. Kostja kuuse kujutis on stiliseeritud hageja kuuse kujutisega väga sarnaselt ning on samuti seest valge, erinevused kuuskede kujudes ja üldmuljes on minimaalsed. Kostja kaubamärgil olev lõbus nägu ja jalatsid ei muuda võrreldavaid kaubamärke oluliselt erinevateks. Ka kontseptuaalsest küljest kaubamärke hinnates on maakohus teinud õige järelduse, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega. Poolte kaubamärkide kontseptisooni kandjaks on lõhnakuusk ehk kaubamärgil olev kuuse kujutis ja oluline ei ole, et kuuse kujutisele lisandub kas graafiline või sõnaline osa. Apellant on kaebuses rõhutanud, et kuuse kujutis ehk lõhnakuusk märgib tooteliiki ja see on omane just õhuvärskendajatele. Kolleegium leiab, et toote liigiks on õhuvärskendaja ja seda toodetakse erineva kujuga. Vastustaja kuusekujulised kaubamärgid on omandanud Eestis populaarsuse ja seetõttu nimetatakse kuusekujulisi õhuvärskendajaid nimetusega lõhnakuusk, kuid kostja ei ole tõendanud, et ka muu kujuga õhuvärskendajaid oleks nimetatud sama üldnimega. Apellant väitis kaebuses, et õhuvärskendajate kuusekujuline (kooniline) kuju tuleneb ennekõike toote kasutusmeetodist, millele viitab ka 27.11.1962 Ameerika Ühendriikides hagejale väljaantud patent nr 3 065 915. Kolleegium leiab, et tegemist on pakendi patendiga, millel puudub seos kaubamärgiga, mistõttu ei saa vastustajale välja antud patendist teha apellandi poolt soovitud järeldusi. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamisel on oluline tuvastada ka see, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Äravahetamise hindamisel on lisaks sarnasusele oluline, kui tuntud on varasem kaubamärk. Kaubamärgi tuntuse kohta on hageja esitanud tõendid toodete reklaamimise ja kasutamise kohta, mida on maakohus hinnanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eeltoodu näitab hageja toodete aktiivset kasutamist Eesti turul ja kulutuste tegemist toodete turustamiseks. Apellatsioonkaebuses on kostja kohtule ette heitnud, et järeldust hageja toodete turuosa kohta ei ole kohus põhjendanud ja hageja pole seda tõendanud asjakohaste müüginumbritega. Hageja on hagiavalduses väitnud, et talle kuulub õhuvärskendajate turuosast 60-80% ja samuti on hageja kaubamärk tuntud maailmas. Oma

väite tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtted Eestis avaldatud reklaamidest, mida maakohus on hinnanud. Üleilmse tuntuse kohta on hageja esitanud väljavõtted reklaamidest, filmidest ja telesaadetest, kus on olnud hageja toodete kujutis. Eestis müüb hageja toodangut Lõhnakuusk OÜ, mille juhatuse liige on N N, kelle 05.02.2010 kirjaliku tunnistuse on hageja esitanud (II kd lk 55-62). Kolleegium leiab, et N N kirjalikku tunnistust saab hinnata TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalse tõendina. Eeltoodu tõttu ei nõustu kolleegium apellandiga, et N N poolt koostatud kirjalik dokument tuleks jätta tähelepanuta. N N poolt koostatud dokumendi kohaselt müüakse hageja kuusekujulisi õhuvärskendajaid kõigis tanklakettides ja suuremates kauplusekettides alates 1993. aastast ja neid on müüdud 6 aasta jooksul 1,6 miljonit. N N hinnangu kohaselt on hageja turuosaks Eestis hinnanguliselt 60-80%. Kostja on väitnud, et andmed ei ole usaldusväärsed, kuid ei ole toonud esile asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väidetule vastupidist. Arvestades, et hageja kaubamärk on Eesti turul olnud pikka aega ja omab olulist turuosa, siis on tõenäoline, et tarbijad võivad kaubamärke segi ajada ja pidada kostja kaubamärgiga varustatud tooteid hageja toodete variatsioonideks. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et esinevad asjaolud, mis välistavad kostja kaubamärgi õiguskaitse KaMS § 10 lg 1 p 2 järgi. KaMS § 10 lg 1 p 3 järgi on nõude rahuldamise eelduseks muuhulgas ka kaubamärkide sarnasus, mille maakohtu poolt tuvastamist on kolleegium eelnevalt analüüsinud. Apellant on ebaõigesti rõhutanud, et KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on hageja kaubamärgi tuntus. KaMS § 10 lg 1 p 3 järgi on piisav see, kui õiguskaitset taotlev kaubamärk on eelnevalt registreeritud või registreerimiseks esitatud. Lisaks kaubamärkide sarnasusele on vajalik tuvastada, kas hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristumisvõimet. Asjaolud eeltoodu tuvastamiseks peab esitama hageja. Kolleegiumi arvates kaubamärgi eristusvõime ja maine seostuvad ennekõike sellega, kui intensiivselt kaubamärke on kasutatud. Vaidlust ei ole, et hageja kaubamärk on Eestis kasutusel alates 1993. aastast. Kolleegium on eelnevalt nõustunud maakohtuga, et esitatud tõenditest saab järeldada hageja poolt kaubamärgi kasutamist Eesti turul pidevalt ja intensiivselt. KaMS § 10 lg 1 p 3 ei eelda, et hilisema kaubamärgiga oleks juba varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet kahjustatud, piisav on see, kui on ette arvata, et hilisema kaubamärgi omaniku poolt oma kaubamärgi kasutamine võib tulevikus kahju tekitada. Hageja peab siiski tõendama, et eksisteerib kahju tekkimise võimalus tulevikus (Euroopa Kohtu 27.11.2008 otsus C-252/07). Seega pidi hageja esile tooma asjaolud, millest on võimalik kahju tekkimise ohtu tuvastada. Pooled ei vaidle, et kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid ei ole Eestis turustatud. Hageja selgitas, et hilisem turule tulnud hageja kaubamärgiga sarnane kostja kaubamärk nõrgestab hageja kaubamärkide eristusvõimet, kuna need ei ole enam võimelised koheselt seostuma hageja toodetega ja kaupadega. Toimub nn kaubamärkide assotsieerumine, mille tõttu ei ole hageja kaubamärki enam võimalik koheselt seostada nende kaupadega, mille osas kaubamärk oli registreeritud. Kolleegium nõustub sellega, et kui turule ilmub mainekale ja eristusvõimelisele kaubamärgile sarnane kaubamärk, siis tarbijad ei suuda enam koheselt seostada eelnevalt registreeritud kaubamärki selle omaniku toodetega. Kostja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud, et maakohus ei vastanud tema väidetele ega hinnanud tema poolt esitatud tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud tõendeid hinnanud kogumis õigesti. Apellant ei ole esile toonud, millisest tema poolt esitatud tõendist tulenevalt oleks tulnud teha maakohtust erinev otsus. Maakohus on hinnanud õigesti tõendeid, mis käsitlevad perioodi enne kostja kaubamärgi õiguskaitse saamist, see on 27.11.2006. Hilisemat perioodi kajastavad tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased.

17.10.2012 esitatud menetlusdokumendis esitas apellant taotluse võtta asja juurde Sloveenia Halduskohtu ja Sloveenia Ülemkohtu otsused samade poolte vahel toimunud vaidluses. Kolleegium leiab, et tõendid tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhjendanud tõendite esitamise lubatavust ja vastustaja ei nõustunud nende juurdevõtmisega. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud jäetud seoses hagi rahuldamisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.