Tuvastada, et XXX.kaubamärgi Aire Limpio+ kuju (reg 687463) suhtes esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud tulenevalt hageja XXXLtd. kaubamärgiõigustest. Jätta rahuldamata protokolli parandamise taotlus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Patendiamet otsustas anda Eestis õiguskaitse Hispaania äriühingu XXX alljärgnevale kaubamärgile: AIRE LIMPIO + kuuse kuju, rahvusvaheline registreering nr 687463, registreeringu kuupäev 27.11.2006, klassis 5. Hageja vaidlustas 04.05.2009 Patendiameti otsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis. Apellatsioonikomisjon oma 04.02.2011 otsusega nr 1195-o ei rahuldanud hageja vaidlustusavaldust. Hageja taotleb kohtult AIRE LIMPIO + kuju rahvusvahelise registreeringu nr 687463 suhtes õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Hageja, XXXLtd. (edaspidi XXX), on Šveitsis registreeritud äriühing. XXX on alljärgnevate Eestis kehtivate registreeritud kaubamärkide omanikuks: WUNDER-BAUM + kuuse kujutis, rahvuslik reg nr 13322, prioriteet 20.11.1991, registreerimise kuupäev 10.10.1994, klassides 1, 2, 3 ja 5 (õhupuhastajad ja ruumide lõhnastajad, hügieenitooted). Ruumiline kaubamärk (kuuse kujutis), rahvusvaheline registreering nr 798981, prioriteet 18.09.2002, registreeringu kuupäev 13.03.2003, klassis 5 (õhku värskendav toode). Ruumiline kaubamärk (kuuse kujutis), Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 003071305, taotluse esitamise kuupäev 25.02.2003, registreeringu kuupäev 11.05.2005, klassis 5 (õhuvärskendajad). Kujutismärk (kuuse kujutis), Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 000091991, taotluse esitamise kuupäev 01.04.1996, registreeringu kuupäev 01.12.1998, klassis 5 (õhuvärskendajad). Hageja leiab, et kostja kasutab oma kaubamärgi koosseisus tema kujutiskaubamärkide (rahvusvaheline registreering nr 798981 ja Euroopa Ühenduse kaubamärgid nr 91991 ja nr 3071305) ainsat ja domineerivat elementi kuusepuu kujutist. Eriti sarnased on kostja märk ja hageja ruumilised kujutismärgid (rahvusvaheline registreering nr 798981 ruumiline kuusepuu kujutis ja Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 3071305 samuti ruumiline kuusepuu kujutis). Tegemist on ruumiliste kaubamärkidega, mille registreerimiseks märk peab omama vajalikku eristusvõimet. Hageja kaubamärk omab täiendavat tugevat eristusvõimet tulenevalt märgi aktiivsest kasutamisest ning saavutatud tuntusest.
3.Visuaalsest küljest on kostja kaubamärgis kuusepuu graafiline element, sellest tähisest jäävas tervikmuljes ilmselgelt domineeriv, seistes võrreldes sõnalise osaga selgelt esiplaanil. Nimetus „aire limpio” on kasutatud tähtede väiksust ja kirja asetust kuusepuud kujutava joonistuse sees arvestades graafilise elemendiga võrreldes üsna tagasihoidlik. Graafilisest kujutisest jäävas tervikmuljes ei domineeri mitte koomiline tegelaskuju, vaid kuusepuule sarnanev kujutis. Koomilise tegelaskuju nägu ja käed asuvad kuusepuu keskosas ning alumises osas meenutab kahe teineteise suhtes 180 kraadise nurgaga asetseva kingaga joonistus soklit. Tegelaskujus väljenduv koomiline ja elavdav element on mõeldud kuusepuu graafilisest kujutisest fantaasiarikka mulje loomiseks, mistõttu võib avalikkus tajuda kostja kaubamärki hageja varasemate kaubamärkide lõbusa ja elavdatud versioonina. Kostja kaubamärk koosneb seega tähisest, mille domineeriv osa on siluett, mis meenutab kuusepuud, mida kujutavad hageja varasemad kaubamärgid. Kuusepuu kujutist ümbritsevad graafilised elemendid tähistavad aga kostja kaubamärgi pakendit, milline on õhuvärskendajate puhul tavapärane – kilest ümbris, mille
sees on nähtav õhuvärskendaja kujutis. Pakend iseseisvana ei oma eristusvõimet ning lisaks on selline pakend ka õhuvärskendajate puhul tavapärane. Lisaks on hageja tooted kujundatud erinevate graafiliste lahendustega sh koomiliste tegelaskujudega ning tarbija on harjunud sellisena neid nägema. See asjaolu suurendab visuaalset sarnasust kuna tarbija võib arvata, et tegemist on hageja tootega millele on kujundatud koomiline tegelaskuju.
4.Foneetilises osas on hageja kujutismärkidel (rahvusvaheline registreering 798981 ja Euroopa Ühenduse kaubamärgid 91991 ja 3071305) ja kostja märgil üks erinevus, mis seisneb selles, et hageja kujutismärke, mis on lihtsalt graafilised tähised, saab suuliselt edasi anda üksnes neid kirjeldades, samas kui kostja kaubamärki võib väljendada suuliselt, hääldades selle sõnalist osa „aire limpio”. Kujutismärke ei saa foneetiliselt võrrelda ning seega kolme eeltoodud hageja kaubamärgi puhul foneetilist võrdlust ei teostata ja tuleb tugineda vaid visuaalsele ja kontseptuaalsele võrdlusele. Hageja kaubamärgiregistreeringu nr 13322 osaks on sõna WUNDER-BAUM. Sõnad WUNDERBAUM ja Aire Limpio on foneetiliselt erinevad. Samas juhib hageja tähelepanu, et ülejäänud kolm hageja kaubamärki ei oma sõnalist osa ja neid ei saa foneetiliselt kostja kaubamärgiga võrrelda.
5.Hageja leiab, et vastandatud kaubamärgid on kontseptuaalselt sarnased, kuna mõlemad kasutavad sarnast kuusepuu siluetti. Sõna Aire Limpio tähendab hispaania keeles “puhas õhk” ning seega on õhuvärskendajate osas kirjeldav ja eristusvõimetu tähis. Sõna WUNDER-BAUM tähendab “imepuu”. Vaadeldavate kaubamärkide graafiline osa, kuusepuu siluett, viitab kuusepuule. Kuna graafiline osa on vaadeldavates kaubamärkides domineeriv on vaadeldavad kaubamärgid kontseptuaalselt identsed.
6.Vaadeldavate kaubamärkide kaupade loetelu on identne (õhuvärskendajad). Mõlemaid kaubamärke kasutatakse ka identsete kaupade – õhuvärskendajad – tähistamiseks.
7.Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida suurem on varasema kaubamärgi eristusvõime. Hagejale kuulub 60-80% Eesti auto õhuvärskendajate turuosast. See asjaolu suurendab äravahetamise tõenäosust ning on põhjuseks miks kostja jäljendab hageja kaubamärke. Äravahetamise tõenäosust suurendab veelgi hageja kaubamärgi ülemaailmne tuntus ning tuntus Eestis. Samuti vaadeldavate kaupade identsusest tulenevalt on käesolevas vaidluses kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse oht suurendatud. Kuna kõnealused kaubad on laiatarbekaubad, siis on asjaomane avalikkus keskmine tarbija, keda peetakse keskmiselt informeerituks, mõistlikult tähelepanelikuks ja arukaks. Kõnealuste kaupade keskmine tarbija ostab neid ilma erilise tähelepanelikkuseta. Rahvusvahelise registreeringu nr 798981 ja Euroopa Ühenduse registreeringu nr 3071305 puhul on tegemist ruumiliste kaubamärkidega, mille registreerimine on üldjuhul raskendatud ja vajab tõendeid tuntuse kohta. Nende ainsaks ja domineerivaks elemendiks on kuusepuu kujutis, mida tarbijad tajuvad samaaegselt nii toote välimusena kui ka kaubamärgina. Kostja kaubamärk kujutab endast samuti toote välimust ja seega võidakse arvata, et mõlemad tooted pärinevad samast või majanduslikult seotud ettevõttest. Arvestades ühelt poolt asjaomaste kaupade sarnasust ja asjaomaste kaubamärkide visuaalset ja kontseptuaalset sarnasust ning teiselt poolt asjaolu, et hageja kaubamärgid on Eestis eriti eristusvõimelised, tuleb tõdeda, et esineb reaalne äravahetamise tõenäosuse oht. Kostja on korduvalt üritanud matkida hageja kaubamärke. XXXLtd. on edukalt vaidlustanud kostja identse Euroopa Ühenduse Euroopa esimese Astme Kohtus (kohtuasi T-168/04). Kostja üritas vaidlustada eelnimetatud kohtuotsust, kuid Euroopa Kohus jättis selle kaebuse rahuldamata 17.07.2008 otsusega (kohtuasi C-488/06 P). Kaubamärgi AIRE LIMPIO + kuju registreerimine on vastuolus kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 pga 3, mille kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema
registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Siinjuures rõhutame, et KMS § 10 lg 1 p 3 normikoosseis ei näe ette, et märkide sarnasus esineks määral, mis võiks kaasa tuua vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise, piisab vaid sarnasusest (üks märk meenutab teist, kuid neid segi ei aeta). Kaubamärkide sarnasuse nõude täitmine on palju madalam kriteerium, kui seda on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse kriteerium. Identsete või sarnaste kaubamärkide puhul, mis on registreeritud erinevate kaupade või teenuste osas, äravahetamise tõenäosust üldreeglina välistatakse. Samas need kaubamärgid on KMS § 10 lg 1 p 3 kontekstis sarnased. Seega antud vaidluses piisab tõestada vaid hageja ja kostja märkide sarnasust, mis ei nõua nende märkide äravahetamise tõenäosuse olemasolu.
8.Hageja kui õhuvärskendaja kaubamärgi ajalugu ulatub aastani 1952. Tegemist on pika ajaloo ning märkimisväärse ülemaailmse tuntusega kaubamärgiga. Hageja kaubamärgid on Eestis tuntud, mainekad ning suure olemusliku ning intensiivse kasutamise tulemusena veelgi tugevdatud eristusvõimega kaubamärgid.
9.Hagejale teadaolevalt ei ole kostja kaubamärgiga tähistatud kaupu Eestis turustatud ning seega peab hageja tõestama, et eristusvõime kahjustamine ei ole vaid hüpoteetiline. Hageja on arvamusel, et kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab tema mainekate kaubamärkide eristusvõimet. Varasema kaubamärgiga sarnase kaubamärgi registreerimine toob esile kaubamärkide assotsieerumise, mis kahjustab varasemat kaubamärki, nõrgestades tema eristusvõimet. Hageja kaubamärgid on suure eristusvõimega – seda nii olemuslikult kui ka intensiivse kasutuse tõttu. See tuleneb vaid hageja aktiivsest tegutsemisest üle maailma mille tulemusena on välistatud sarnaste kaubamärkide kasutamine ning kindlustatud oma kaubamärkide ainulaadsus. Seega kostja kaubamärk oma suure sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega vähendab ja kahjustab seda eristusvõimet, mida hageja kaubamärgid omavad.
10.Hageja on arvamusel, et kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab tema mainekate kaubamärkide mainet. Tarbijad usaldavad hageja kaubamärgiga tähistatud kaupu ja nende kvaliteeti. Kostja kaubamärgi registreerimine seaks ohtu hageja kaubamärkidega seonduvat head mainet. Eelkõige sellepärast, et tegemist on kahe autonoomse isikuga, mis ei ole omavahel majanduslikult seotud, kuid märkide sarnasusest tulenevalt võivad tarbijad ekslikult seostada kostja kaubamärgiga tähistatud kaupu mainekate hageja kaubamärkidega tähistatud kaupadega ning selle taga seisva XXXLtd-ga. Hagejal ei ole mingit võimalust kontrollida ega mõjutada kostja kaubamärgiga tähistatud kaupade kvaliteeti ja sellega seotud mainet. Seejärel tekib oht, et kostja kaubamärgiga tähistatud kaubad ei vasta kõrgele hageja kaubamärkidega seostatud kaupade mainele ja võib seda kahjustada. Samuti varasema kaubamärgi maine võib saada kahjustatud, kui hilisem märk vähendab põhjendamatult varasema märgi imidžit või prestiiži.
11.Hageja on arvamusel, et tema kaubamärkidega sarnase kostja kaubamärgi registreerimine toob esile kaubamärkide assotsieerumise ning tarbijad võivad neid märke omavahel seostada. Seega tekib kostjal võimalus ebaausalt kasutada ära hageja kaubamärkidega seostatud head mainet, sh laitmatut reputatsiooni, kõrget kauba kvaliteeti ning usaldusväärsust. Lisaks ei saa mainimata jätta asjaolu, et see ei ole esimene kord kui kostja jäljendab hageja kaubamärke eesmärgiga ära kasutada hageja märkidega seotud head mainet. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni Artikli 6bis lg 1 kohaselt liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga.
12.Hageja on varasemate kaubamärkide omanikuks kaubamärgiseaduse § 11 lg 1 p-de 2, 4 ja 6 mõistes. Rahvusliku kaubamärgi WUNDER-BAUM + kuju reg nr 13322 prioriteedikuupäev on 20.11.1991, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 hilise märkimise kuupäev on aga hilisem - 27.11.2006. Rahvusvahelise kaubamärgi ruumiline kuuse kujutis reg nr 798981 prioriteedikuupäev on 18.09.2002, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 hilise märkimise kuupäev esitamise kuupäev on aga hilisem – 27.11.2006. Euroopa Ühenduse kaubamärgi ruumiline kuuse kujutis reg nr 003071305 taotluse esitamise kuupäev on 25.02.2003 ja Eestis õiguskaitse omandamise kuupäev 01.05.2004, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 hilise märkimise kuupäev esitamise kuupäev on aga hilisem – 27.11.2006. Euroopa Ühenduse kaubamärgi kuuse kujutis reg nr 000091991 taotluse esitamise kuupäev on 01.04.1996 ja Eestis õiguskaitse omandamise kuupäev 01.05.2004, kaubamärgiregistreeringu nr 687463 hilise märkimise kuupäev esitamise kuupäev on aga hilisem – 27.11.2006.
13.Hageja palub tuvastada kaubamärgi Aire Limpio+ kuju (reg 687463) suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Käesolevaga teatab kostja, et ei tunnista hagiavaldust ning leiab, et see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaubamärgi “Aire Limpio + kuju” osas KaMS § 10 lg 1 pes 2 ja 3 sätestatud õiguskaitse andmist välistavaid asjaolusid ei esine, kostja kaubamärk ei riku XXXLtd õigusi. Kaubamärk “Aire Limpio + kuju” osas ei esine KaMS § 10 lg 1 p-is 2 sätestatud õiguskaitse andmist välistavat asjaolu. 15.„Kuusepuu kuju“ ja sõna „lõhnakuusk“ kasutamine on autode papist õhuvärskendajate osas tavapärane ja levinud. Hageja kaubamärgiregistreeringud ei anna hagejale monopoolset õigust kuusepuumotiivi kui sellise kasutamiseks autode õhuvärskendajate osas. Ühest küljest on eestikeelse sõna „lõhnakuusk“ kasutamine asjaomaste toodete liigi näitamiseks tavapärane, teisalt valmistatakse nimetatud tooteid tulenevalt nende kasutusmeetodist sageli ka „kuusepuu kujulistena“. Sõna “lõhnakuusk” kasutatakse asjaomase kauba liikinäitava üldmõistena. Seda kinnitavad nii väljatrükid ajakirjandusest ja Eesti Keele Instituudi veebilehelt kui ka erinevatest foorumitest ja internetikauplustest. Tingituna lõhnakuuskede kasutusmeetodist on samuti tavapärane, et asjaomasele kaubale antakse kuusepuu kuju. Hageja kaubamärgi õigus ulatub just sellisele kuusepuu profiilile, mis kaubamärgiregistreeringutest nähtub (ning nagu seda on ka kasutatud) ega laiene erinevate tootjate lõhnakuuskede mistahes kuuse kujudele üldiselt.
16.Hageja ei ole võrreldud kaubamärkide reproduktsioone sellisena nagu need kauba- ja teenindusmärkide registrist nähtuvad ega võtnud arvesse kaubamärkide üldmuljetes domineerivaid elemente. Hageja kaubamärkide puhul on tegemist kuusepuu tõepärase, stiliseeritud siluetiga. Ühel hageja kaubamärkidest kasutatakse ka sõnalist osa WUNDERBAUM. Samas on kostja kaubamärk üldkujult ristküliku kujuline, selle keskosas paikneb kujutis lõbusast, kuusekujulist kostüümi kandvast mehikesest, kellel on detailselt välja joonistatud rõõmus nägu, käed ja jalad. Kaubamärgi keskosas paikneb sõnaline element „Aire Limpio“. Mõistetamatuks jääb hageja seisukoht nagu domineeriks kostja kaubamärgis kesksete elementide taustaks olev kujutis mehikese kuusekostüümist. Kui hageja kaubamärkides domineerib tõepärane kujutis kuuse siluetist, siis kostja kaubamärgi puhul ei ole kahtlust selles, et tarbijate tähelepanu tõmmatakse eelkõige kaubamärgi keskosas paikneva kuusekujulist kostüümi kandva mehikese detailselt välja joonistatud rõõmusale näole, kätele ja jalgadele aga ka sõnalisele osale „Aire Limpio“. Hageja kaubamärgil sedalaadi kaubamärgielemendid täielikult puuduvad. Siinkohal märgime, et käesolevas asjas puudub igasugune alus arvata, et Eesti tavatarbija mõistaks sõnadeühendi “Aire Limpio” tähendust. ’ on väär ka hageja seisukoht, nagu oleks sõnadeühend “Aire Limpio” eristusvõimetu. Itaalia avalikkus tunneb hispaania keelt kaheldamatult oluliselt paremini kui Eesti avalikkus, mistõttu ei
ole alust arvata, et nimetatud väljend oleks Eesti tarbijaskonnale kirjeldavam või eristusvõimetum kui Itaalia tarbijaskonnale. On väga tõenäoline, et valdav osa Eesti avalikkusest tajub suurtähtedega kirjutatud sõnalist osa “Aire Limpio” võõrapärase (kauba)nimena. Visuaalsest aspektist on hageja kaubamärkide puhul tegemist kuuse tõepärase stiliseeritud siluetiga. Samas kostja kaubamärgi puhul võib kohe esmapilgul märgata, et tähis on üldkujultv nelinurkne ja selle keskmes on kujutatud lõbusa näo, käte ja jalgadega mehikest, kes kannab kuusekujulist kostüümi ning kelle kõhule on kirjutatud „Aire Limpio“. Ka hageja ise tunnistab, et nimetatud kaubamärgielemendid paiknevad kostja kaubamärgi keskmes ja on tarbijatele selgelt tajutavad. Mõistetamatuks jääb vaid hageja väide, et taotletava kaubamärgi ristküliku kujuline üldkuju tähistab XXX tavapärast kilepakendit. Märgime, et tegemist on taotletava kaubamärgi reproduktsiooni osa moodustava kaubamärgielemendiga, mistõttu on hageja eelviidatud järeldus meelevaldne ega ole asjakohane.
17.Taotletava kaubamärgi sõnaline element “Aire Limpio” erineb täielikult hageja tähise sõnalisest osast WUNDERBAUM. Käesolevas asjas puudub igasugune tõenäosus, et tarbijad võiksid asjaomased kaubamärgielemendid omavahel ära vahetada. Toodule tuginedes leiab taotleja, et võrdlusalused kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Ainsaks sarnasuseks kaubamärkide vahel on kuusepuu motiivi kasutamine, mille terviklik teostus kostja kaubamärgis on aga hageja kaubamärkidest selgelt erinev. Samuti on täielikult erinevad asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad. Seega on võrdlusalused kaubamärgid visuaalselt üldmuljelt üksteisest erinevad. Foneetilisest aspektist tuleb võrrelda üksnes tähiste foneetiliselt väljendatavaid, so sõnalisi elemente. Sõnad WUNDERBAUM ja “Aire Limpio” erinevad teineteisest täielikult. Erinevad on nii sõnade arv, rõhkude asetused kui ka sõnade kõla hääldamisel. Käesolevas asjas puudub igasugune alus arvata, et tarbijad võiksid nimetatud sõnad omavahel ära vahetada.
18.Kontseptuaalsest aspektist on asjaomased kaubamärgid selle poolest sarnased, et mõlemas neist on kasutatud „kuuse motiivi“. Siiski, nagu oleme juba eelnevalt viidanud, ei laiene hageja kaubamärgiõigus kuusepuu motiivile üldiselt, so hagejal puudub monopoolne õigus kuusepuu motiivi kasutamiseks ja kasutamise keelamiseks klassis 5. Seega ei ole sarnasus ainuüksi nimetatud, tavapäraselt kasutatavast aspektist määrava tähtsusega asjaomaste kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel – kuusepuu kujutist oma eriomastes kujundustes kasutatakse mitmete turuosaliste poolt ning see on eelkõige tingitud lõhnakuuskede kasutusmeetodist. Asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad on kontseptuaalselt erinevad. Kuna oluline osa Eesti tarbijaskonnast on õppinud esimese või teise võõrkeelena saksa keelt, siis suure tõenäosusega mõistavad nad sõna WUNDERBAUM tähendust. Seevastu hispaaniakeelne sõnadeühend “Aire Limpio” jääb valdavale enamusele Eesti tarbijaskonnast ilmselt mõistetamatuks. Tulenevalt viimatinimetatud sõnalise osa kirjutamise viisist tajutakse seda ilmselt eelkõige kauba nimena (mõlemad sõnad algavad suure algustähega). Kaubamärgi “Aire Limpio + kuju” osas ei esine KaMS § 10 lg 1 p-is 3 sätestatud õiguskaitse andmist välistavat asjaolu KaMS § 10 lg 1 p-i 3 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.
19.Kaubamärk on mainekas kui seda teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist. Kaubamärgi maine kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõik olulised asjaolud, eriti kaubamärgi turuosa, selle kasutamise geograafiline ulatus ja kestus ning kaubamärgi tutvustamisele tehtud investeeringute suurus. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud tõendeid oma kaubamärkide tuntuse kohta.
20.Hageja viitab õigesti, et KaMS § 10 lg 1 p 3 normikoosseis ei sätesta kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse esinemise nõuet. Sellegipoolest näeb asjaomane õiguskaitset välistav asjaolu ette nõude, et kaubamärgid peavad olema sedavõrd sarnased, et asjaomane avalikkus loob nende vahel seose Kostja leiab, et tähiste domineerivad elemendid erinevad üksteisest täielikult. Kui hageja kaubamärkide ainsaks elemendiks on tõepärane kuusepuu siluett ja ühe märgi puhul sõna WUNDERBAUM, siis kostja kaubamärgi puhul tõmmatakse tarbijate tähelepanu eelkõige kaubamärgi keskosas paikneva kuusekujulist kostüümi kandva mehikese detailselt välja joonistatud rõõmusale näole, kätele ja jalgadele aga ka sõnalisele osale „Aire Limpio“. Lisaks sellele, kui taotletav kaubamärk on üldkujult ristkülikukujuline, siis hageja tähised on kuusepuu silueti kujulised. Tarbijad tajuvad kaubamärkides eelkõige nende üldmuljeid ja domineerivaid elemente, mis on käesolevas asjas võrreldavate tähiste puhul üksteisest täielikult erinevad. Seetõttu ei pea kostja tõenäoliseks, et tarbijad looksid asjaomaste kaubamärkide vahele KaMS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud seose, so kaubamärgid ei ole teineteisega sarnased KaMS § 10 lg 1 p 3 mõistes.
21.Kaubamärgi eristusvõime kahjustamist nimetatakse ka „lahjendamiseks”, „kärpimiseks” ja „hägustamiseks”. Sellise kahjustamisega on tegemist juhul, kui nõrgeneb kaubamärgi võime identifitseerida nimetatud kaubamärgi omanikult pärinevana kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk registreeriti ja mille jaoks seda kasutatakse. Sellest tuleneb, et selle tõendamiseks, et hilisema kaubamärgi kasutamine kahjustab või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet, on vaja tõendada, et hilisema kaubamärgi kasutamise tagajärjel on muutunud nende kaupade või teenuste, mille jaoks varasem kaubamärk registreeriti, keskmise tarbija majanduslik käitumine, või esineb tõsine oht, et selline muutus tulevikus toimub. Kostja on seisukohal, et olenemata hageja kaubamärkide väidetavast (tõendamata) mainekusest, on kuusepuu motiivi kasutamine lõhnakuuskede turustamisel levinud praktika. Nimetatut rõhutab omakorda ka sõna „lõhnakuusk“ muutumine asjaomaste kaupade osas kauba liiki näitavaks, tavapäraseks sõnaks. Seetõttu, kooskõlas Euroopa Üldkohtu eelviidatud selgitusega, ei ole tõenäoline, et Eesti tavatarbijad seostaksid asjaomaseid, üldmuljelt erinevaid kaubamärke pelgalt kostja tähise taustal esineva kuusemotiivi tõttu. Nähes kostja kaubamärki „Aire Limpio + kuju“ tarbija tajub, et lõbusa mehikese kuusekujuline kostüüm tähistab seda, et tegemist on tootega „lõhnakuusk“. Seetõttu ei lahjenda kostja kaubamärgi registreerimine ja kasutuselevõtt mingil viisil hageja kaubamärkide eristusvõimet, so Eesti keskmise tarbija majanduslik käitumine kostja kaubamärgi kasutuselevõtust ei muutu. Märgime, et ka hageja ise ei ole hagiavaldusele lisanud sellekohaseid tõendeid.
22.Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud tõendeid, millest nähtuks kostja kaubamärgiga hõlmatud kaupade selline kvaliteet, mis võiks kahjustada hageja kaubamärkide väidetava mainet. Seetõttu on hageja sellesisulised väited hüpoteetilised ja paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.
23.Kaubamärkide näol ei ole tegemist sarnaste tähistega, kaubamärkide üldmuljed ja nende domineerivad elemendid on üksteisest erinevad. Samuti viitab kostja kaubamärgis kasutatav kuusepuu motiiv üksnes asjaomase kauba liigile – „XXXd“. Tarbijad teavad, et XXXd on tulenevalt nende kasutusmeetodist sageli kuusepuu kujulised või muul moel üldplaanilt kolmnurksed ega kanna seetõttu hageja toodete võimalikke omadusi üle mistahes viidatud kujuga XXXle. Nõnda on väär ka hageja seisukoht, nagu üritaks kostja asuda käesolevas asjas vaidlustatud kaubamärgi registreerimisega hageja kaubamärkide kiiluvette, et saada kasu nende väidetavast atraktiivsusest. Asjakohatud ja ebaselged on ka hageja viited väidetavalt edukalt vaidlustatud Hispaania tööstusdisainilahendustele ja rahvuslikele kaubamärkidele. Käesolevas asjas puudub igasugune informatsioon antud vaidluste kohta, sealhulgas selle kohta, kes, millisel alusel, mida vaidlustas ja millistest asjaoludest lähtuvalt ning millistele õigusnormidele tuginedes otsused tehti. Ebaselguse tõttu ei ole kostjal ka võimalik nimetatud paljasõnalistele väidete osas
seisukohta võtta. Toodust tulenevalt palume kohtul jätta hageja sellekohased väited tähelepanuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastada, et kaubamärgi Aire Limpio+ kuju (reg 687463) suhtes esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest.
25.Hageja palub tuvastada kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud, tuginedes kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 2 ja 3. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Vaidluse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas hageja ja kostja kaubamärgid on sarnased võrreldes neid visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt. KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas ja mil määral hageja kaubamärk on tuntud.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuuluvad järgmised kaubamärgid: WUNDER-BAUM + kuuse kujutis, rahvuslik reg nr 13322, prioriteet 20.11.1991, registreerimise kuupäev 10.10.1994, klassides 1, 2, 3 ja 5 (õhupuhastajad ja ruumide lõhnastajad, hügieenitooted). Ruumiline kaubamärk (kuuse kujutis), rahvusvaheline registreering nr 798981, prioriteet 18.09.2002, registreeringu kuupäev 13.03.2003, klassis 5 (õhku värskendav toode). Ruumiline kaubamärk (kuuse kujutis), Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 003071305, taotluse esitamise kuupäev 25.02.2003, registreeringu kuupäev 11.05.2005, klassis 5 (õhuvärskendajad). Kujutismärk (kuuse kujutis), Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 000091991, taotluse esitamise kuupäev 01.04.1996, registreeringu kuupäev 01.12.1998, klassis 5 (õhuvärskendajad). Kostjale kuulub kaubamärk AIRE LIMPIO + kuuse kuju, rahvusvaheline registreering nr 687463, registreeringu kuupäev 27.11.2006, klassis 5. Pooled ei vaidle selle üle, et KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel tuleb lähtuda maine olemasolu tuvastamisel kostja kaubamärgi prioriteedikuupäevast 27.11.2006 ning selle üle, et tegemist on identsete kaupadega.
27.Äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Võrrelda tuleb kaubamärgi reproduktsioone mitte tegelikku kasutust. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et tegemist on ruumiliste kaubamärkidega, on kõige domineerivamaks kaubamärgi osaks mõlemal juhul kaubamärgi kujutis. Mõlemad kaubamärgid kujutavad endast kuuse siluetti, mis on kohtu arvates sarnane. Kostja tähisel on küll lisatud kuusepuule koomiline tegelaskuju, kuid kohtu arvates tajub tarbija eelkõige siluetti mitte sellel asetsevat kirjet.
Foneetiliselt ei saa kujutismärke võrrelda ning nii hageja kui ka kostja märkide sõnaline osa ei ole sarnane, selle üle puudub ka vaidlus. Kontseptuaalse sarnasuse kohta märgib kohus, et ka selles suhtes on domineerivaks kuuse kujutis. Kontseptuaalse sarnasuse puhul ei mängi rolli ka kostja tähisel asetsev koomiline tegelaskuju, sest tarbija võib arvata, et nii, nagu toodetakse õhuvärskendajaid mitmes erinevas värvitoonis ja lõhnas, võib neid toota ka erineva pildiga. Õige on kostja väide, et eestikeelne tarbija ei pruugi teada ja seostada mingil moel õhtuvärskendamisega kostja kaubamärgi tähendust „puhas õhk“. Hageja kaubamärgi sõnaline osa on kohtu arvates eestikeelsele tarbijale rohkem arusaadava, kuid ka see ei mõjuta kaubamärkide kontseptuaalset erinevust. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja kaubamärk on kontseptuaalselt sarnased.
28.Segiajamise tõenäosus e assotsieerumine tähendab seda, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Kaubamärgid on visuaalselt ja kontseptuaalselt sarnased. Kohus nõustub hagejaga tarbija määratluse osas. Tegemist on laiatarbekaubaga, tarbija valikul on ilmselt tootjast olulisema õhuvärskendaja lõhn, seega ei pruugi tarbija olla eriti tähelepanelik kaubamärgi detailide osas. Oluline on märkida, et kohtu arvates on hageja kaubamärk saavutanud läbi tarbimise hea eristusvõime, mida kohus analüüsib otsuse p 30 jj.
29.Kostja on esitanud väite, et sõna „lõhnakuusk“ on tavakasutuses sünonüümina sõnale „õhuvärskendaja“. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles nõuaks kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist KaMS § 53 lg 1 p 1 lausel. Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et registreeritud kaubamärgil on olemas eristusvõime. Kohus ei analüüsi kostja esitatud tõendeid, mis puudutavad hilisemat ajaperioodi kui 27.11.2006. Eesti keelenõuandes ja XXXartiklis on küll kasutatud sõna „lõhnakuusk“, mis on eesti keeles olemasolev sõna, kuid need ei viita kohtu arvates sellele, et sõna lõhnakuusk on kasutatav valdavalt sünonüümina autos kasutatavate õhuvärskendajate kohta. XXX OÜ turustab hageja tooteid ja seega tegeleb konkreetse kuusekujulise õhuvärskendajaga, seega ei ole see kohane tõend sõna „lõhnakuusk“ tavakasutuse kohta. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et interneti foorumites kajastatud nö ühe üksiku inimese seisukohavõtud on kohased tõendid mõne sõna tavakasutuse kohta ühiskonnas. 30.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on oma kaubamärkki kasutanud alates 1952 aastast. Kohtuistungil möönis kostja, et hageja on oma kaubamärkki kasutanud Eestis enne 27.11.2006, kuid puudub info kasutuse mahu, eelkõige selle kohta, kui suurele hulgale tarbijaist on reklaam olnud suunatud. Kohus leiab, et selline kostja väide on kohatu. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et on oma kaubamärkki pidevalt kasutanud, tegelenud mainekujundusega reklaami läbi ja võib eeldada, et info ajakirjanduses ning muul viisil reklaamitud toote olemasolu kohta jõuab reklaami sihtrühmani. Kohtule esitatud tõendeid reklaami kohta (tl 105-109) on kohtu arvates võimalik seostada vaidlusaluse ajaperioodiga, sest reklaami tekstis on kasutuses mobiiltelefonide GSM võrgu vana suunakood 250, ajakirjandus – ja muudest väljaannetest (tl 111-121, 139-152) on näha avaldamise kuupäev, mis on varasem kui 27.11.2006. Ka fotod Toyota off-road võistlusest on seostatavad vaidlusaluse ajaperioodiga, sest sõiduki numbrimärgil asetsev tehnilise ülevaatuse märk näitab, et sõiduki järgmine tehniline ülevaatus peab toimuma 2001 aastal. Seejuures ei ole kohtu arvates oluline, et mõnede hageja esitatud tõendite, nagu näiteks fotod logoga autost ja Motorexi näitusest, puhul ei ole võimalik tuvastada konkreetset aega, sest teiste tõenditega on reklaamimine ja kasutamine tõendatud. Kohtule esitatud mujal maailmas avaldatud reklaamide ja filmide nimekirjast ja väljavõtetest (tl 169-229) on näha, et hageja kaubamärkki on laialdaselt kasutatud. Kohtu arvates ei ole siinkohal oluline, kas ja kui palju märkab näiteks filmivaataja seda, et filmis kasutatud õhuvärskendaja on hageja toode vaid see, et hageja on panustanud oma toote reklaami ja tutvustusse e kujundanud selle mainet. Tööstusomandi kaitse eesmärk ongi kaitsta mh ka toote mainesse ja reklaami panustanud ettevõtjat.
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõenditega on tõendatud, et hageja kaubamärk on mainekas ja seetõttu on tema eristusvõime tugev.
31.Maine ja eristusvõime kahjustamise tõendamisel ei ole vajalik tõendada tegelikku kahju tekkimist. Samas ei ole hageja välja toonud konkreetseid argumente peale selle, et hagejal puudub kontroll kostja poolt toodetud kaupade kvaliteedi üle, kuid ei ole välja toonud, et kvaliteedil oleks midagi viga, näiteks on seal kasutatud tervist kahjustavaid aineid, need on oluliselt lühemaajalise toimega vms. Hageja kaubamärk on mainekas ja eristusvõimeline, selle turuosa Eestis on suur ning kaubamärgid on sarnased. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on varasemalt üritanud kasutada hageja kaubamärgiga sarnast tähist. Iseenesest ei ole teiste riikide kohtulahendid Eesti kohtule siduvad ning kaubamärgi territoriaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb hinnata asjaolusid alati konkreetse riigi kontekstis. Samas on tegemist kaubamärgiga, mida kasutatakse ka Eestist väljaspool ning seetõttu on kohu arvates nimetatud asjaolu märkimist vääriv. Kohus asub seisukohale, arvestades hageja poolt oma kaubamärgi turustamiseks tehtut ning kaubamärgi turuosa mahtu ning kaubamärkide sarnasust, on võimalik, et kostja tegevus kahjustab hageja kaubamärgi mainet ja eristusvõimet.
32.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada lahendi teinud kohtule 30 päeva jooksul lahendi tegemisest.
33.Kohtule on esitatud protokolli parandamise taotlus. TsMS õ 50 lg 1 sätestab, et Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli imperatiivsed nõuded on sätestatud sama paragrahvi lõike 1 p 1-13. Kohus leiab, et taotletud parandused ei oma õiguslikku tähendust. Pooled on esitanud kõik oma seisukohad kirjalikult. Protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.