Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 09.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XXX esitas vastuväite. 12.12.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.12.2012 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi XXX vastu. Ühtlasi esitas hageja taotluse asendada kostja XXX kostjaga XXX. 04.01.2013 määrusega asendas Tartu Maakohus kostja XXX kostja XXX. 09.01.2013 määrusega andis Tartu Maakohus asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. 25.03.2013 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus XXX vastu esitatud hagi. XXX esitas 25.04.2013 tagaseljaotsuse peale kaja. 29.05.2013 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 16.12.2011 Kose vallas liiklusõnnetus, milles XXX, juhtides sõidukit Ford Transit (reg nr XXX), sõitis otsa sõidukile Mercedes Benz (reg nr XXX). Sõiduk Ford Transit kuulus XXX (kostja). Sõiduki Ford Transit valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt. Hageja on hüvitanud XXXa poolt tekitatud kahju summas 3792,98 eurot. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli XXX juhtimisõigus ära võetud. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg 2 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue summas 3792,98 eurot. Tulenevalt LkindlS § 48 lg 3 on hagejal õigus nõuda ka käsitluskulu hüvitamist summas 568,95 eurot. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt kokku välja mõista 4361,93 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. XXX on kostja tuttav. Varasemalt on kostja küll lubanud XXX volikirja alusel kasutada sõidukit üksikuteks sõitudeks. See ei olnud aga nii kahjujuhtumi toimumise päeval. 16.12.2011 hommikul viibis kostja Paunküla puhkekeskuse territooriumil olevas puhkemajas ja magas. XXX võttis kostjale kuuluva sõiduki puhkekeskuse territooriumilt kostjalt luba küsimata. XXX sai kostja sõiduki valduse ebaseaduslikult. Sellest tulenevalt saab hageja esitada kahjunõude üksnes XXX vastu.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

• • • • •

16.12.2011 toimus Kose vallas liiklusõnnetus, milles XXX, juhtides sõidukit Ford Transit (reg nr XXX), sõitis otsa sõidukile Mercedes Benz (reg nr XXX); liiklusõnnetuse toimumise ajal kuulus sõiduk Ford Transit kostjale; liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli XXX juhtimisõigus ära võetud; sõiduki Ford Transit valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt; hageja on hüvitanud XXX poolt tekitatud kahju summas 3792,98 eurot.

LkindlS § 48 lg 2 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Kohus leiab, et tõendamata on kostja seisukoht, et XXX valdas sõidukit ebaseaduslikult. Asjaõigusseaduse § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väidet, et XXX valdus oli ebaseaduslik. Kuna sõiduki juhtimine oli üle antud sõiduki juhtimise õiguseta isikule, siis on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kostja vastu ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 3792,98 eurot. LkindlS § 48 lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista käsitluskulud 568,95 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4361,93 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.