Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Kaupo Paal 25.09.2013, Tallinn 2-05-15717
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 30.03.2013 otsus H Ki apellatsioonkaebus 62 141, 30 eurot Hageja H K (ik xxxxxxxxxxxxx), Kostja Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS (rk 10067838), lepinguline esindaja Marina Smirnova 05.09.2013
Kohtuistungi toimumise aeg
H Ki hagi Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Asjaolud ja hageja nõue
käesolevale vaidlusele on poolte vahel olnud mitu vaidlust, mis praeguseks ajaks on jõudnud lõpplahendini ja ühes vaidluses (tsiviilasi nr 2-04-1432) esitas hageja oma nõude põhjendamiseks tõendina 07.08.2002 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu. Poolte vahel on vaidlus 07.08.2002 lepingu tõlgendamises. Kostja väidab, et 07.08.2002 lepingu allkirjastamisega on kaotanud kehtivuse 25.04.2002 laenuleping, mis on käesoleva nõude aluseks. Poolte vahel 07.08.2002 vormistatud lõpliku võlatunnistuse alusel on hageja esitanud nõude 22.10.2004 (tsiviilasi 2-04-1432) ja 03.12.2008 (tsiviilasi 2-08-82032). Mõlemates tsiviilasjades on jõustunud lahendid. Hageja leiab, et 07.08.2002 lepingu tõlgendus on vale ja lepingu p-i 2 esimese ja teise lõigu võrdlemisel on selgelt näha, et laen, mis oli antud 2002 aprillis ja 3 000 000 kroonine võlg on kostja erinevad kohustused. Seda, et need on erinevad kohustused, näitab ka sama punkti kolmas lõige, kus need kohustused on jagatud vene keeles sõnaga „takže“ ja eesti keeles sõnaga „ning“ . Kohus lähtub 07.08.2002 lepingu tõlgendamisel lepingu originaalist, s.o venekeelsest poolte vahel allkirjastatud lepingust. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on pooled loetlenud, millised kohustused on jäänud kostjal 07.08.2002 seisuga ja milline on lõplik võlakohustuse summa. Reaalne võlgnevus selle lepingu järgi moodustab 176 216 USD (3 000 000 krooni) ja 965 000 USD on kolledži tagatissummaks, mis vastab kolledži aktivatele. Lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisega kaotavad oma kehtivuse kõik varem kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud ja allkirjad. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise suhtes mitte mingisuguseid pretensioone ega kohustust, välja arvatud lepingu p-des 2 ja 3 märgitud kohustused. 07.08.2002 lepingu p-des 2 ja 3 ei ole mainitud 25.04.2002 lepingut. Eeltoodust tulenevalt on 07.08.2002 lepingu allkirjastamisel kaotanud kehtivuse poolte vahel sõlmitud 25.04.2002 leping, mis on käesoleva hagi aluseks. 21.07.2002 lepingu sõlmimisel lõpliku võlasumma väljatoomisel on pooled arvestanud ka 25.04.2002 lepingust tulenevat laenukohustust. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on viide poolte vahel sõlmitud 21.07.2002 lepingule, millega pooled vormistasid kõik laenulepingud, mis olid poolte vahel sõlmitud kuni 21.07.2002. 07.08.2002 lepingus fikseeriti kaks võlakohustust, kostja kohustab hagejale tagastama maatüki ja lõpliku võlguoleva summa 3 000 000 krooni. Kinnistu tagastati hagejale 07.08.2002, lõplik võlanõue summas 3 000 000 krooni oli hageja nõude aluseks tsiviilasjas nr 2-04-1432. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja nr 2-08-82032 on kohus tuvastanud asjaolu, et 07.08.2002 oli poolte vahel vormistatud lõplik võlatunnistus, kus pooled määrasid kostja kohustuste lõpliku ulatuse ning võla tagastamise tähtaja. Tänase päeva seisuga on kõik hageja ja kostja vahelised võlasuhted seega lõppenud ja kõik hageja nõuded rahuldatud. Tähelepanuta tuleb jätta kostja poolt hilinemisega esitatud tõendid, millele tuginedes on Tallinna Ringkonnakohus juba lahendid tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja 2-08-82032 teinud. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
kuulama lepingu sõlminud isikute tõlgendused. Kostja poolt sõlmis lepingu kostja endine juhataja H N, kelle hageja palub tunnistajana üle kuulata. 07.08.2002 lepingu p-i 2 teises lõigus nimetatud võlg (3 000 000 krooni) on tekkinud enne aastat 2002. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 25.04.2002 lepingu täitmine peab olema kinnitatud poolte allkirjadega ning nimetatud lepingu järgi on ettenähtud tagastamise tähtaeg 22.08.2002, mistõttu pooltel ei olnud vajadust 25.04.2002 laenulepingu alusel antud raha liita 21.07.2002 vormistatud lepingusse. 21.07.2002 lepingu summa (3 000 000 krooni) oli ümber arvestatud 07.08.2002 lepingusse. Seega nendes lepingutes kajastatud summa ei sisalda 22.05.2002 kostjale antud summat, mis on saadud hageja vara müügist. Selles lepingus on see laen kajastatud eraldi rahalist summat nimetamata. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus tunnistab, et 07.08.2002 lepingus on kaks erinevat kostja kohustust, kuid edaspidi liidab need üheks summaks (3 000 000 krooni). Maatükk tagastati hagejale 01.09.2003, mitte 07.08.2002 ning korter pole käesoleva hetkeni tagastatud, kuigi kostja pidi AS-ilt Hansa Liising korteri ostmisega hageja kasuks laenu tagastama. Kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi, muutes oma vastuväidete põhjendusi asja 8-aastase menetlemise järel. 07.08.2002 lepingust sai kostja teada vähemalt 5 aastat enne menetluse uuendamist. Nende aastate jooksul on laenu väärtus vähenenud peaaegu 50% ulatuses. Kostja seisukoht
Menetluskuludest
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.