lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15717/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-15717/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Kaupo Paal 25.09.2013, Tallinn 2-05-15717

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 30.03.2013 otsus H Ki apellatsioonkaebus 62 141, 30 eurot Hageja H K (ik xxxxxxxxxxxxx), Kostja Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS (rk 10067838), lepinguline esindaja Marina Smirnova 05.09.2013

Kohtuistungi toimumise aeg

H Ki hagi Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista H Kilt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks Eesti - Ameerika Äriakadeemia AS kasuks 396 eurot 80 senti.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.03.08.2005 esitas H K (hageja) Harju Maakohtule hagi Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-i (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.04.2002 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt ALG Liisingu AS-i kaudu 482 300 krooni (30 824 eurot 59 senti) ja AS-i Hansa Liising Eesti kaudu 1 125 000 krooni (71 899 eurot 60 senti). Laenu summa sai kostjale täielikult üle antud 22.05.2002. Laenusummast on tagastatud 607 300 krooni, sh 482 300 krooni kostja poolt ALG Liising AS-lt maa väljaostmisega hageja abikaasa Jelena Janina omandisse ning 2003 jooksul 126 000 krooni suuruse summa panga ülekandega. Hageja nõuab kostjalt võla 91 954 eurot 36 senti, sh põhivõlg 62 141 eurot 30 senti ja viivised perioodi 22.08.2002 - 10.03.2006 eest 29 813 eurot 6 senti, tasumist. Nõude aluseks on 25.04.2002 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Hageja taotlusel kohus peatas 16.10.2007 määrusega menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-05-1215. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-05-1215 jõustus 05.01.2013. Kohus uuendas menetluse 17.01.2013. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 15.02.2013 esitas kostja oma täiendavad vastuväited. Paralleelselt käesoleva hagi menetlusega oli Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses veel kaks hageja hagiavaldust kostja vastu. 22.10.2004 esitas hageja kostja vastu hagi, milles palus välja mõista tema kasuks 500 000 krooni laenukohustuse täitmiseks (tsiviilasi nr 2-04-1432). Nimetatud tsiviilasja menetluse käigus esitas hageja oma nõude põhjendamiseks tõendina 07.08.2002 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu, mille p-s 2 on märgitud, et „Kolledži poolt maatüki ja korteri pantimisel saadud laenud ning lõplik võlguolev summa varem antud laenude eest 3 000 000 krooni on Kolledži palvel H Ki poolt antud intressivabal alusel tähtajaks mitte üle ühe aasta (kuni 07.08.2003)“. Nimetatud lepingu p-s 4 leppisid pooled kokku, et „käesoleva lepingu allkirjastamisega kaotavad oma kehtivuse kõik varem Eesti Ameerika Ärikolledži ja H Ki vahel sõlmitud lepingud ja allkirjad“. Seega, 07.08.2002 lepingu allkirjastamisega on kaotanud oma kehtivuse 25.04.2002 poolte vahel sõlmitud laenuleping, mis on käesoleva hagi nõude aluseks. Tallinna Ringkonnakohus 14.10.2008 otsusega rahuldas H Ki hagi ja mõistis kostjalt välja 500 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 18.11.2008. Kostja teostas omal initsiatiivil 14.11.2008 ülekande 500 000 krooni ja sellega eelnimetatud kohtuotsus kostja poolt on täidetud. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks poolte vahel 07.08.2002 sõlmitud lepingu koos eestikeelse tõlkega, Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-04-1432, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2009 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-82032 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-82032. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 30.03.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudub selles, et hageja nõude aluseks on 25.04.2002 poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt ALG Liisingu AS-i kaudu 30 824 eurot 59 senti ja AS-i Hansa Liising Eesti kaudu 71 899 eurot 60 senti. Vaidlus puudub ka selles, et lisaks

käesolevale vaidlusele on poolte vahel olnud mitu vaidlust, mis praeguseks ajaks on jõudnud lõpplahendini ja ühes vaidluses (tsiviilasi nr 2-04-1432) esitas hageja oma nõude põhjendamiseks tõendina 07.08.2002 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu. Poolte vahel on vaidlus 07.08.2002 lepingu tõlgendamises. Kostja väidab, et 07.08.2002 lepingu allkirjastamisega on kaotanud kehtivuse 25.04.2002 laenuleping, mis on käesoleva nõude aluseks. Poolte vahel 07.08.2002 vormistatud lõpliku võlatunnistuse alusel on hageja esitanud nõude 22.10.2004 (tsiviilasi 2-04-1432) ja 03.12.2008 (tsiviilasi 2-08-82032). Mõlemates tsiviilasjades on jõustunud lahendid. Hageja leiab, et 07.08.2002 lepingu tõlgendus on vale ja lepingu p-i 2 esimese ja teise lõigu võrdlemisel on selgelt näha, et laen, mis oli antud 2002 aprillis ja 3 000 000 kroonine võlg on kostja erinevad kohustused. Seda, et need on erinevad kohustused, näitab ka sama punkti kolmas lõige, kus need kohustused on jagatud vene keeles sõnaga „takže“ ja eesti keeles sõnaga „ning“ . Kohus lähtub 07.08.2002 lepingu tõlgendamisel lepingu originaalist, s.o venekeelsest poolte vahel allkirjastatud lepingust. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on pooled loetlenud, millised kohustused on jäänud kostjal 07.08.2002 seisuga ja milline on lõplik võlakohustuse summa. Reaalne võlgnevus selle lepingu järgi moodustab 176 216 USD (3 000 000 krooni) ja 965 000 USD on kolledži tagatissummaks, mis vastab kolledži aktivatele. Lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisega kaotavad oma kehtivuse kõik varem kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud ja allkirjad. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise suhtes mitte mingisuguseid pretensioone ega kohustust, välja arvatud lepingu p-des 2 ja 3 märgitud kohustused. 07.08.2002 lepingu p-des 2 ja 3 ei ole mainitud 25.04.2002 lepingut. Eeltoodust tulenevalt on 07.08.2002 lepingu allkirjastamisel kaotanud kehtivuse poolte vahel sõlmitud 25.04.2002 leping, mis on käesoleva hagi aluseks. 21.07.2002 lepingu sõlmimisel lõpliku võlasumma väljatoomisel on pooled arvestanud ka 25.04.2002 lepingust tulenevat laenukohustust. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on viide poolte vahel sõlmitud 21.07.2002 lepingule, millega pooled vormistasid kõik laenulepingud, mis olid poolte vahel sõlmitud kuni 21.07.2002. 07.08.2002 lepingus fikseeriti kaks võlakohustust, kostja kohustab hagejale tagastama maatüki ja lõpliku võlguoleva summa 3 000 000 krooni. Kinnistu tagastati hagejale 07.08.2002, lõplik võlanõue summas 3 000 000 krooni oli hageja nõude aluseks tsiviilasjas nr 2-04-1432. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja nr 2-08-82032 on kohus tuvastanud asjaolu, et 07.08.2002 oli poolte vahel vormistatud lõplik võlatunnistus, kus pooled määrasid kostja kohustuste lõpliku ulatuse ning võla tagastamise tähtaja. Tänase päeva seisuga on kõik hageja ja kostja vahelised võlasuhted seega lõppenud ja kõik hageja nõuded rahuldatud. Tähelepanuta tuleb jätta kostja poolt hilinemisega esitatud tõendid, millele tuginedes on Tallinna Ringkonnakohus juba lahendid tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja 2-08-82032 teinud. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. 07.08.2002 lepingu tõlgendamisel on kohus lähtunud kostja lepingulise esindaja tõlgendusest, kes ei ole osalenud selle lepingu sõlmimisel, mis on vastuolus VÕS § 29 lg 1 mõttega. Kohus oleks pidanud üle

kuulama lepingu sõlminud isikute tõlgendused. Kostja poolt sõlmis lepingu kostja endine juhataja H N, kelle hageja palub tunnistajana üle kuulata. 07.08.2002 lepingu p-i 2 teises lõigus nimetatud võlg (3 000 000 krooni) on tekkinud enne aastat 2002. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 25.04.2002 lepingu täitmine peab olema kinnitatud poolte allkirjadega ning nimetatud lepingu järgi on ettenähtud tagastamise tähtaeg 22.08.2002, mistõttu pooltel ei olnud vajadust 25.04.2002 laenulepingu alusel antud raha liita 21.07.2002 vormistatud lepingusse. 21.07.2002 lepingu summa (3 000 000 krooni) oli ümber arvestatud 07.08.2002 lepingusse. Seega nendes lepingutes kajastatud summa ei sisalda 22.05.2002 kostjale antud summat, mis on saadud hageja vara müügist. Selles lepingus on see laen kajastatud eraldi rahalist summat nimetamata. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus tunnistab, et 07.08.2002 lepingus on kaks erinevat kostja kohustust, kuid edaspidi liidab need üheks summaks (3 000 000 krooni). Maatükk tagastati hagejale 01.09.2003, mitte 07.08.2002 ning korter pole käesoleva hetkeni tagastatud, kuigi kostja pidi AS-ilt Hansa Liising korteri ostmisega hageja kasuks laenu tagastama. Kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi, muutes oma vastuväidete põhjendusi asja 8-aastase menetlemise järel. 07.08.2002 lepingust sai kostja teada vähemalt 5 aastat enne menetluse uuendamist. Nende aastate jooksul on laenu väärtus vähenenud peaaegu 50% ulatuses. Kostja seisukoht

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 kohaselt kordama põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme. Kohus on poolte vahel 07.08.2002 lepingut tõlgendanud ja tuvastanud, et lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisega kaotavad kehtivuse kõik varem kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud, v.a lepingu p-des 2 ja 3 märgitud kohustused. Seega kaotas kehtivuse ka 25.04.2002 poolte vahel sõlmitud laenuleping, mis on käesoleva nõude aluseks, kuigi 25.04.2002 laenulepingut ei ole 07.08.2002 lepingus eraldi märgitud. Poolte vahel 21.07.2002 lepingu sõlmimisel arvestasid pooled omakorda 25.04.2002 lepingust tulenevaid kohustusi. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on tehtud viide 21.07.2002 lepingule, milles pooled vormistasid kuni 21.07.2002 sõlmitud laenulepingud. Ringkonnakohus leiab, et pooltel ei ole 25.04.2012 lepingust tulenevaid nõudeid teineteise vastu.

Menetluskuludest

7.Kuna menetlus on alanud 2005.a, tuleb välja mõista menetluskulud varemkehtinud TsMS § 60 lg 1 ja lg 8 ning § 61 lg 1 kohaselt. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad riigilõivukulud ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja on palunud maakohtus kantud õigusabikulude katteks hagejalt välja mõista 396 eurot 80 senti, millist nõuet peab kohus asja keerukust ja lahendamisele kulunud aega arvestades põhjendatuks ja rahuldab nõude. Ringkonnakohtus vastustaja õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt ei taotlenud.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja