Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15717
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2013.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXXhagi XXXAS-i väljamõistmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
13.03.2013.a
Menetlusosalised
Resolutsioon
vastu
võlgnevuse
ja
viivise
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Stanislav Buldakov Kostja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Marina Smirnova
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse senine käik XXX esitas 03.08.2005 hagi XXXAS-i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmise nõudes Hageja nõuab kostjalt võla tasumist üldsummas 91 954,36 eurot, s.h. põhivõlg summas 62 141,30 eurot ja viivised perioodi eest alates 22.08.2002 kuni 10.03.2006.a. summas 29813, 06 eurot. Nimetatud nõude aluseks on 25.04.2002.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt ALG Liisingu AS kaudu 482 300 krooni ( 30 824,59 eurot) ja AS-i Hansa Liising Eesti kaudu 1 125 000 krooni ( 71 899,60 eurot). Laenu summa sai kostjale täielikult üle antud 22.05.2002.a. Laenusummast on tagastatud 607 300 krooni, sh. 482 300 krooni kostja poolt AS-lt ALG Liising maa väljaostmisega hageja abikaasa XXX omandisse ning 2003 aasta jooksul 126 000 krooni suuruse summa panga ülekandega.
Hageja taotlusel kohus peatas 16.10.2007.a. määrusega menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-05-1215. Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-1215 jõustus 05.01.2013.a. Kohus uuendas menetluse 17,01.2013. Kostja vastuväited 15.02.2013.a. esitas kostja oma täiendavad vastuväited. Paralleelselt käesoleva hagi menetlusega oli Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses veel XXX 2 hagiavaldust kostja vastu. 22.10.2004.a. esitas hageja kostja vastu hagi, milles palus välja mõista tema kasuks 500000 krooni laenukohustuse täitmiseks (tsiviilasi nr 2-04-1432). Nimetatud tsiviilasja menetluse käigus esitas hageja oma nõude põhjendamiseks tõendina 07.08.2002.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu. Nimetatud lepingu punktis 2 on märgitud, et „XXX poolt maatüki ja korteri pantimisel saadud laenud ning lõplik võlguolev summa varem antud laenude eest 3 000 000 EEK on XXX palvel XXX poolt antud intressivabal alusel tähtajaks mitte üle ühe aasta (kuni 07.augustini 2003.a.)“. Nimetatud lepingu punktis 4 leppisid pooled kokku, et „käesoleva lepingu allkirjastamisega kaotavad oma kehtivuse kõik varem XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingud ja allkirjad“. Seega, 07.08.2002.a. lepingu allkirjastamisega on kaotanud oma kehtivuse 25.04.2002.a. poolte vahel sõlmitud laenuleping, mis on käesoleva hagi nõude aluseks. Tallinna Ringkonnakohus 14.10.2008.a. kohtuotsusega rahuldas XXX hagi ja mõistis kostjalt välja 500 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 18.11.2008.a. Kostja teostas omal initsiatiivil 14.11.2008.a. ülekande 500 000 krooni ja sellega eelnimetatud kohtuotsus kostja poolt on täidetud. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks poolte vahel 07.08.2002.a. sõlmitud lepingu koos eestikeelse tõlkega, Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2008.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-041432, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2009.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-82032 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2012.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-82032. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlus puudub selles, et hageja nõude aluseks on 25.04.2002.a. poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt ALG Liisingu AS kaudu 30 824,59 eurot ja AS-i Hansa Liising Eesti kaudu 71 899,60 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et lisaks käesolevale vaidlusele on poolte vahel olnud mitu vaidlust, mis käesolevaks ajaks on jõudnud lõpplahendini ja ühes vaidluses (tsiviilasi nr 04-1432) esitas hageja oma nõude põhjendamiseks tõendina 07.08.2002.a hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu. Poolte vahel on vaidlus nimetatud lepingu tõlgendamises. Kostja väidab, et 07.08.2002.a. lepingu allkirjastamisega on kaotanud oma kehtivuse 25.04.2002.a. poolte vahel sõlmitud laenuleping, mis on käesoleva nõude aluseks. 07.08.2002 vormistatud poolte vahel lõpliku võlatunnistuse alusel on hageja esitanud oma nõude 22.10.2004.a. (tsiviilasi 2-04-1432) ja 03.12.2008.a. (tsiviilasi 2-08-82032). Mõlemates tsiviilasjades on jõustunud lahendid. Hageja leiab, et selline 07.08.2002.a.lepingu tõlgendus on vale. Hageja leiab, et lepingu punkti 2 esimese ja teise lõigu võrdlemisel on selgelt näha, et laen, mis oli antud 2002.a. aprillis ja 3 000 000 EEK suurune võlg on kostja erinevad kohustused. Seda, et need on erinevad kohustused, näitab ka sama punkti kolmas lõige, kus need kohustused on jagatud vene keeles sõnaga „takže“ ja eesti keeles sõnaga „ning“ . Kohus lähtub 07.08.2002.a. lepingu tõlgendamisel lepingu originaalist, s.o. venekeelsest poolte vahel allkirjastatud lepingust (toimiku lk 112).
Kohus leiab lepingut lugedes, et 07.08.2002.a. lepingu punktis 2 on pooled loetlenud, millised kohustused on jäänud kostjal 07.08.2002.a. seisuga ja milline on lõplik võlakohustuse summa. Pooled on leidnud , et reaalne võlgnevus selle Lepingu järgi moodustab 176 216 USD (3 000 000 EEK) ja 965 000 USD on kolledži tagatissummaks, mis vastab kolledži aktivatele. Lepingu punktis neli on pooled ühemõtteliselt kokku leppinud, et käesoleva Lepingu allkirjastamisega kaotavad oma kehtivuse kõik varem XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingud ja allkirjad. XXX ja XXX kinnitavad, et neil ei ole üksteise suhtes mitte mingisuguseid pretensioone ega kohustust, välja arvatud käesoleva Lepingu punktides 2 ja 3 märgitud kohustused. Uurides 07.augusti 2002.a. Lepingu punkte 2 ja 3, asub kohus seisukohale, et Lepingu punktides 2 ja 3 ei ole mainitud 25.aprilli 2002.a. lepingut. Eeltoodust tulenevalt on 07.08.2002.a. lepingu allkirjastamisel kaotanud kehtivuse poolte vahel sõlmitud 25.aprilli 2002.a. leping, mis on käesoleva hagi aluseks. Kohus asub seisukohale, et 21.07.2002.a. lepingu sõlmimisel lõpliku võlasumma väljatoomisel on pooled arvestanud ka 25.04.2002.a. lepingust tulenevat laenukohustust. 07.08.2002.a. lepingu punktis 2 on viide poolte vahel sõlmitud 21.07.2002.a.a lepingule, millega pooled vormistasid kõik laenulepingud, mis olid poolte vahel sõlmitud kuni 21.07.2002.a. 07.08.2002.a. lepingus fikseeriti 2 võlakohustust, kostja kohustab tagastama maatüki hagejale ja kohustub tagastama hagejale lõpliku võlguoleva summa 3 000 000 krooni. Kinnistu tagastati hagejale 07.08.2002.a., lõplik võlanõue summas 3 000 000 krooni oli hageja nõude aluseks tsiviilasjas nr . 2-04-1432. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja nr 2-08-82032 on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud asjaolu, et 07.08.2002.a. oli poolte vahel vormistatud lõplik võlatunnistus, kus pooled määrasid kosja kohustuste lõpliku ulatuse ning võla tagastamise tähtaja. Tänase päeva seisuga on kõik hageja ja kostja vahelised võlasuhted seega lõppenud ja kõik hageja nõuded rahuldatud. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt hilinemisega esitatud tõendid. Nimetatud tõenditele tuginedes on Tallinna Ringkonnakohus juba oma lahendid tsiviilasjades nr 2-04-1432 ja 208-82032 teinud. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.