2-10-41075
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Jaan Unt
Määruse tegemise aeg ja koht
24.09.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-41075
Tsiviilasi, hageja nõue
OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi, Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post kairi.tuulmä[email protected] Kostja: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja Tarko T , e-post: XXX Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming
1.Välja mõista XXXOÜ XXXkasuks kostja menetluskulud 2731,93 eurot.
Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli XXXhagi OÜ XXXvastu lepingu tühistamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks. Menetluskulud jäeti hageja kanda.
2-10-41075 14.02.2013 esitas kostja taotluse hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks ja 10.04.2013 avalduse täpsustuse. Kostja palub määrata põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks 3200.00.- eurot, mis kuulub XXXpoolt XXXOÜ-le hüvitamisele. 01.04.2013 hageja esitas vastuväited. Kostja on antud juhul esitanud kohtule oma menetluskulude suuruse tõendamiseks kolm maksekorraldust. Taotlusest nähtuvalt on tegemist kokkuleppelise tasuga. Jurist T. Tuisu poolt XXXOÜ-le esitatud arveid ja/või õigusabi osutamiseks tehtud toimingute kirjeldust, millest nähtuks ka toimingutele kulunud aeg, taotlusele lisatud ei ole. Praegusel juhul ei selgu kostja taotlusest, kas kõik XXXOÜ poolt tehtud kulutused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega, tulenevalt sellest, et XXXOÜ ei ole lisanud oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele dokumente, millest nähtuks konkreetsete toimingute loetelu ning nendele kulunud aeg, on kostja taotlus põhjendamatu ning tuleb seetõttu jätta täies ulatuses rahuldamata. Lisaks eeltoodule on XXXseisukohal, et arvestades asja keerukust ning mahtu on XXXOÜ poolt kantud õigusabikulud ka ebamõistlikult suured. Nimelt on XXXOÜ palunud välja mõista teise astme kohtumenetlusega seoses lepingulise esindaja kulud summas 1 599,68 eurot. Samas toimus ringkonnakohtus üksnes üks istung ning XXXOÜ esitas kohtule ühe menetlusdokumendi (vastus apellatsioonkaebusele, milles kostja kordas suures osas oma varasemaid seisukohti). Kostja taotlusest nähtuvalt on aga ringkonnakohtus kantud menetluskulud peaaegu sama suured kui esimese astme kohtus (menetluskulud Harju Maakohtus on olnud väidetavalt 1 602 eurot). Tulenevalt sellest, et kostja taotlusele ei ole lisatud ajaarvestuse tabeleid, millest nähtuks konkreetselt osatud õigusabi, ei ole võimalik ka veenduda, kas sedavõrd suured kulud ringkonnakohtus (ning samuti ka maakohtus) olid üldse põhjendatud. XXXOÜ näol on tegemist XXXvallale kuuluva äriühinguga. XXX töötab aga XXXvalla vallasekretärina. Eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna XXXon saanud samaaegselt, kui ta esindas kohtus XXXOÜ-d, ka XXXvallast töötasu. Ka juba ainuüksi sel põhjusel tuleb kostja taotlus rahuldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 199 lg 1 p-st 6 hageja palub jätta rahuldamata XXXOÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 10.04.2013 kostja esitas seisukoha hageja vastuväitele ja menetluskulud täpsustatud nimekirja. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, et kostjal puudub õigus menetluskulude hüvitamist nõuda kuna kostja lepinguline esindaja töötab XXXvalla vallasekretärina. Kostja on seisukohal, et kostja lepinguliseks esindajaks ei ole käesoleval juhul mitte XXXvallasekretär XXXkui teenistuja, vaid XXXkui füüsiline isik, kes on sõlminud eraldiseisvalt võlaõigusliku käsunduslepingu eraõigusliku juriidilise isiku OÜ-ga XXX . Kostja ei nõustu ka sellega, et menetluskulud on põhjendamatult suured ning põhistamata. Esiteks märgib kostja, et keelatud ei ole menetluskulude tasumine nn kokkuleppetasu põhimõtte alusel, mis tagab kliendile kindluse ja selguse kogu ülesande maksumuse osas ja lepinguline esindaja jagab töömahu riski ning on motiveeritud efektiivsusele. Teiseks ei ole võimalik nõustuda asjaoluga, et käesoleva asja menetluse maht kokkuvõttes ei ole proportsionaalses seoses kostja poolt kantud ja sissenõutavate menetluskulude suurusega. Kostja toob siinkohal täiendavalt välja loetelu, mille kohaselt on kohtul võimalik anda hinnang nii sisustatud töömahule kui töömahu täitmisest kujunenud tunnihindele Kliendi jaoks, mille alusel on kohtul omakorda võimalik anda hinnang asjaolu, kas kostja poolt asjas kantud kulutusi saab lugeda põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks. Kusjuures oluline on siinjuures märkida, et menetluse aktiivne pool oli kogu menetluse vältel hageja ning kostja tegevus oli läbivalt kausaalses seoses hageja menetluslike toimingutega. I Menetlus maakohtus
2-10-41075
2-10-41075 tõendamata. Väljamõistetavate menetluskulude suurust tuleb igal juhul vähendada, võttes muuhulgas arvesse seda, et hageja näol on tegemist füüsilise isikuga, kelle jaoks on 3200 eurot väga suur summa. Kolmandaks soovib XXXmärkida, et otsuse tegemisel peaks kohus arvestama ka sellega, et XXXtöötab XXXvallasekretärina, mistõttu võib mõistlikult eeldada, et ta esindas XXXOÜ-d oma tööajast. Samas maksab hageja XXXvalla elanikuna ja maksumaksjana kinni ka T. Tuisu töötasu vallasekretärina. Seetõttu on kostja taotlus ka hea usu põhimõttega vastuolus. Kokkuvõtvalt palub hageja jätta kostja taotlus rahuldamata või alternatiivselt vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kohtunikuabi seisukoht Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga. Avaldus on esitatud täheaegselt. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist kostja taotleb. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, § 143, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 on menetlusosalisel õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid (kostja vastus hagile I kd tlk 90-99; kostja 31.12.2010 täiendav seisukoht I kd tlk 160-167; kostja 25.04.2011.a. seisukoht I kd tlk 208-210; kostjapoolsed täiendavad tõendid I kd tlk 242-245, 247-248; 250-251; vastus apellatsioonkaebusele II kd tlk 27-37). Dokumentide koostamine eeldas hageja ja kohtu koostatud dokumentidega tutvumist ja analüüsi. Kahtlemata oli kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik kliendiga suhtlemine. Esindaja osales 7.11.2011, 12.03.2012, 29.09.2012 kohtuistungitel. Kohtuistungiks ettevalmistamata ei ole võimalik klienti kohtuistungil kvaliteetselt esindada. Kohtunikuabi leiab, et esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes nimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on silmas pidades kostja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu ja tulemuslikkust põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Menetluskulude nimekirjas nimetatud kostja esindaja tutvumine/seisukoha kujundamine hageja taotlustega 12.03.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks ajakulu 1 tund on ilmselt ülepaisutatud. Taotluse (I kd tlk 280-281) sisu ja mahu põhjal esindaja kvalifikatsiooniga juristi jaoks tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks rohkem kui pool tundi mõistlik ja põhjendatud aeg ei ole. Ülepaisutatud on ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 15 tundi. Vastuses (II kd tlk 27-37) on suures osas korratud eelnevas menetluses esitatud seisukohti (nt hageja ei ole tasunud liitumistasu kaks korda, XXX ei olnud XXX omanik, viited XXX sätetele). Arvesse võttes, et seisukohtade esmakordselt väljakujundamisest kuni apellatsioonimenetluses taas formuleerimiseni möödus suhteliselt pikk ajavahemik, ligikaudu poolteist aastat, saab mõistlikuks vastuse koostamise ajakuluks vastuse sisu ja mahu põhjal lugeda 9,5 tundi. 7.11.2011 kohtuistungil osalemise ajakuluks märgitud 3 tundi. Istung kestis 2,5 tundi (protokoll I kd tlk 227-228). 12.03.2012 kohtuistungil osalemise ajakuluks märgitud 7 tundi. Kohtuistung kestis 6,17 tundi (protokoll I kd tlk 254-260). 29.09.2012 kohtuistungil osalemise ajakuluks märgitud 1,5 tundi. Kohtuistung kestis 1,07 tundi (protokoll II kd tlk 55). Põhjendatud ja vajalikuks loetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Eeltoodu alusel on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 42,17 tunni ulatuses tunnihinnaga 36,41 eurot ja 17,57 tunni ulatuses tunnihinnaga 68,10 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel
2-10-41075 ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 7560,94 eurot. Seega käesoleval juhul said nii hagejad kui ka kostja arvestada hagi hinna 12800 eurot kohta käiva esindajakulu piirmääraga 4470 eurot. Käesolevaga väljamõistetav kostja esindajakulu jääb oluliselt allapoole piirmäära ja katab mõistlikult hageja põhjendamatuks osutunud nõude vastu kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. Hageja vastuväidete kohta eespool käsitlemata osas kohtunikuabi leiab, et vastuväited tuleb jätta tähelepanuta kui alusetud. Kostja esitas 14.02.2012 menetluskulude nimekirja, milles on näidatud õigusabi osutamisele tehtud toiminguid ning kulutatud aeg, millega hageja on vastavalt 19.09.2013 seisukohale ka tutvunud. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule dokumentide esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Tõendada tuleb, et menetlusosalisel on kulud tekkinud. Kulude tekkimine loetakse tõendatuks TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, avaldusele lisamisega. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist puudutatud isik taotleb. Asjaolu, kellena kostja esindaja töötab, käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjas ei puutu. XXXOÜ on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik. Menetlusosalistel ei ole keelatud kasutada lepingulist esindajat. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ei mõjuta asjaolu, kas menetluskulud teisele poolele hüvitama kohustatud isik on füüsiline või juriidiline isik ega tema majanduslik olukord. Hagejale oli ettenähtav, et kohtumenetlusega võivad kulud kaasneda. Pealegi oleks hageja saanud menetluskulusid vähendada kohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimise võimalust vastu võttes. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 139, § 174, § 175– 178, § 326, § 466, § 661 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Unt kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.