Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

avaldas hageja soovi sõlmida kostjaga teenuse osutamise lepingu vee tarbimiseks ja kanalisatsiooni kasutamiseks XXX kinnistul. Kostja avaldas, et hageja peab selleks sõlmima liitumislepingu ja maksma liitumistasu. 09. novembril 2007. a sõlmis hageja kostjaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu nr 0022. Lepingu p-i 5.1. alusel tasus hageja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks liitumistasu maksegraafiku alusel kokku 118 303 krooni. 16. jaanuaril 2008. a sõlmisid kostja ja A. S ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepingu. Seega olid trassid ajal, kui hageja sõlmis kostjaga liitumislepingu nr 0022, veel piirkonna ja trasside arendaja A. S omandis ning valduses. 04. mail 2010. a kostja kirjast sai hageja teada, et XXX-XXX kinnistuomanikud on tasunud KVH ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel 0 krooni. Liitumistasu küsimata jätmise aluseks oli KVH 02. aprilli 2008. a nõukogu otsus sõlmida kinnistu omanikega, kellel oli sõlmitud tähtajatud tarbimislepingud, liitumislepingud ÜKV seaduse mõiste tähenduses 0 krooniga. 21. juunil 2010. a saatis hageja kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja nõudekirja alusetult saadud 118 303 krooni tagastamiseks. Hageja palus kostjal tagastada nimetatud rahasumma hiljemalt 28. juuniks 2010. a tema arveldusarvele. Kostja hageja kirjale ei vastanud ega rahasummat ei tagastanud, mistõttu on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas kohtule nõude 09. novembril 2007.a sõlmitud liitumislepingu tühistamiseks, alusetult saadud 118 303 krooni tagastamiseks ja intresside 8235,85 krooni saamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus temaga liitumislepingu sõlmimiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu nõudmiseks. Kostja viis hageja 2007. a liitumistasu nõudes eksimusse, jättes hagejale mulje, et liitumine on vajalik ning et liitumistasu peavad võrdsetel alustel maksma kõik kinnistuomanikud. Antud juhul sai hageja alles kostja 04. mai 2010. a kirjast teada, et tema oli ainus M VI maaüksuse maaomanikest, kes pidi kostjaga liitumislepingu sõlmimisel maksma teistkordset liitumistasu. Juhul, kui kostja oleks koheselt hagejale avaldanud, et kostja ei pea tegema M VI maaüksusel liitumislepingus nimetatud trasside ehitustöid ja teised kinnistute omanikud liitumistasu ei maksa, ei oleks ka hageja 09. novembril 2007. a liitumislepingut antud tingimustel sõlminud ega teistkordselt liitumistasu tasunud. Selle asemel eksitas kostja hagejat ning lõi talle liitumislepingu aluseks olevatest asjaoludest teadlikult väära mulje. Kostja viis hageja veevarustuse kinnikeeramisega sunnitud olukorda ja liitumistasu tasumise osas eksimusse, mille tulemusena sõlmis hageja liitumislepingu olukorras, kus tegelikult oli viimane juba ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamise ning sellega liitumise eest tasunud. Kostja ei olnud hagejalt liitumistasu nõudmise hetkel 09. novembri 2007. a vaidlusaluste trasside omanikuks ega lepinguliseks valdajaks ÜVVKS § 6 lg 1 mõistes. Kostja poolt ei teostatud ei enne ega peale lepingu sõlmimist ühtegi ÜVVKS § 6 lg-s 2 nimetatud toimingut, mille eest oleks veeettevõtjal olnud õigust liitumistasu nõuda. Kõik trassid, sh XXX kinnistu liitumispunktid, olid 2007. aastaks juba täielikult välja ehitatud. Liitumislepingu p-des 4.2.1. ja 4.2.2. nimetatud kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks M VI maaüksusel asuvatele kinnistutele olid arendaja poolt juba tehtud. Liitumistasude kahekordse maksmise kohustuse välistab lisaks ÜVVKS § 5 lg-le 6 ka ÜVVKS § 6 lg 4, mille kohaselt ei saa liitumistasu teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtte arendustegevuse tõttu. Kostja vastuväited Kostja hagiavaldusega ei nõustu ning leiab, et hagiavalduses esitatud seisukohad on vastuolus ÜVVKS ning Vallavolikogu 22.06.2004 määruses nr 22 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse alused“ sätestatuga. Kostja on seisukohal, et arendaja A. S puudus õigus liitumislepinguid sõlmida põhjusel, et ta ei ole kunagi olnud ÜVK omanik ÜVVKS mõistes. A. S ehitas välja M VI arendusala sisesed vee- ja kanalisatsiooni trassid, kuid tema omanduses olnud ja tema poolt rajatud trasside kaudu ei saanud toimuda isikute veega varustamist ennem trasside liitmist ÜVK võrku, mille omanikuks oli kostja. Kuna A.S ei sõlminud kostjaga liitumislepingut M VI arendusala liitmiseks ÜVK võrku, ei saa lugeda M VI arendusala kinnistuid liitunuks ÜVK-ga. Eeltoodule tuginedes ei saa õigeks ja asjakohaseks lugeda hageja viidet ÜVVKS § 5 lg

vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 99 lg 1 kohaselt võib tehingu tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Hagiavalduse kohaselt sai hageja oma eksimusest teada kostja 04. mai 2010. a kirjast, millest nähtus, et ükski teine samal maaüksusel asunud kinnistute omanikust ei pidanud liitumistasusid kostjale maksma. 21. juunil 2010. a saatis hageja kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja nõudekirja alusetult saadud 118 303 krooni tagastamiseks. Kostja vastuväidetest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tegi kostja hagejale liitumispakkumise ja lähtus liitumistasu arvutamisel Vallavolikogu poolt 22.juuni 2004 kehtestatud määruses nr. 22 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuste alused“ sätestatust. Volitusnorm nimetatud määruse kehtestamiseks tulenes ÜVVKS § 5 lõikest 1. Kohus on seisukohal, et hageja pidi tehingu tegemise ajal kehtinud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest ning Vallavolikogu poolt 22.juuni 2004 kehtestatud määrustest nr. 21 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“ ja nr. 22 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuste alused“ teadlik olema 09. novembril 2007.a liitumislepingu sõlmimisel, kuna nii seadused kui ka õigusaktid on avalikud ja igale isikule kättesaadavad. Seega sai hageja kontrollida liitumistasu vastavust ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusele ja Vallavolikogu määrustele juba liitumislepingu sõlmimisel, mistõttu algas tühistamiseks ettenähtud kuuekuuline tähtaeg kulgema lepingu sõlmimisest. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et ta sõlmis Aadu S iga suulise ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu, tasus selle eest A.S kohtule esitatud 28.augusti 2001 maksekorralduse alusel 19 000 krooni piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise eest ja pidas seda esmakordseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks, siis pidi ta kostjale liitumistasu teistkordsest maksmisest samuti teadlik olema alates 09.novembrist 2007. Hageja ei ole ka väitnud, et ta sai liitumistasu ebaõigest arvutamismetoodikast, vastuolust õigusaktidega ning teistkordselt liitumistasu maksmisest teada alles 04.mai 2010 kirjast. Seega hakkas liitumistasu arvutustest ja teistkordsest liitumistasu maksmisest tulenevast eksimusest teadasaamine kulgema liitumislepingu sõlmimisest ja lõppes kuue kuu möödumisel 9.mail 2008. Järelikult oli tehingu tühistamiseks ettenähtud tähtaeg 21. juuniks 2010.a, kui hageja saatis kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja alusetult makstud 118 303 krooni tagastamiseks möödunud ja hageja lepingu tühistamise avaldus ei oma õiguslikku tähendust. 16.jaanuaril 2008 kostja ja Aadu S i vahel sõlmitud lepinguga nr 08/001 sai kostja ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste omanikuks. Tunnistajana üle kuulatud A.S i ütlustest nähtuvalt, sai ta hagejalt raha vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise eest, liitumislepinguid kostjaga ega krundiomanikega ei ole tema sõlminud, need sõlmis kostja, kes oli alates 2001 aastast vee- ja kanalisatsioonitrasside faktiline valdaja ja teostas nende hooldust. Järelikult ei ole hageja ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitunud kahel korral. Kohus leiab, et hagi rahuldamise seisukohast ei oma tähendust, kas kostja oli liitumistasu maksmise hetkel vee- ja kanalisatsioonitrasside omanik või valdaja, sest hageja saavutas liitumislepingu sõlmimise ja liitumistasu maksmisega soovitud tulemuse – liitumise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Kostja kirjaga 04. maist 2010 nr 1-9/195 on tõendatud, et XXX-XXX kinnistute omanikud on tasunud kostjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel 0 krooni. Liitumistasu küsimata jätmise aluseks oli KVH 02. aprilli 2008.a nõukogu otsus sõlmida kinnistu omanikega, kellel oli sõlmitud tähtajatud tarbimislepingud, liitumislepingud ÜKV seaduse mõiste tähenduses 0 krooniga. Kuna hageja liitus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga enne 02. aprilli 2008.a kostja nõukogu otsust, siis see otsus temale ei laiene ning ta ei saanud liitumislepingu sõlmimisel nõukogu otsusega arvestada. Kuivõrd hageja ja tema naaberkinnistute liitumistasu kujunes lähtudes erinevast õiguslikust

olukorrast, siis ei ole kostja hagejat liitumistasu küsimisel eksitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.