AS-i Swedbank Liising hagi AS-i XXX vastu põhivõla 8 743,45 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8 743,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (reg kood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) Hageja esindaja: Anneli Arusalu (e-post: [email protected]) Kostja: AS XXX (reg kood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja: Juliana Poljanskaja (Smart Legal Services OÜ, Nõlva 13, Tallinn 10416; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt XXX AS-i Swedbank Liising kasuks kahju hüvitamiseks 1 485,48 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend viis eurot ja 48 senti) eurot.
3.Välja mõista AS-ilt XXX AS-i Swedbank Liising kasuks viivis ajavahemiku 21.12.2010-24.09.2013. a eest summas 287,45 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 45 senti) eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 7 % aastas põhinõudelt 1 485,48 eurolt alates 25.09.2013. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 17 % ulatuses AS-i XXX kanda ja 83 % ulatuses AS-i Swedbank Liising kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24. septembrist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1(11)
1.21.12.2010. a esitas AS Swedbank Liising hagi AS-i XXX vastu võlgnevuse 8 743,45 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 24.10.2003. a sõlmitud kasutusrenditüüpi liisinguleping nr XXX. Tulenevalt lepingu punktist 1.6 maksegraafikust oli sõiduki jääkmaksumuseks lepingu lõppedes 275 625 krooni s.o. 17 615,65 eurot (ilma käibemaksuta). Leping lõppes tähtaja möödumise tõttu 15.10.2008. a. Tulenevalt lepingu punktist 8.6 kohustus kostja teostama sõiduki müüja või tema esindaja juures üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse. Punkti 8.6.1 kohaselt, kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on kostja kohustatud, vastavalt müüja ettekirjutustele, viima liisingueseme lepingu ettenähtud tehnilisse seisundisse. Lepingu üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt peab hagejale tagastatav liisinguese olema samas komplektsuses, sisaldama liisinguesemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja hagejale kuuluvaid parendusi. Kostja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohi olla kahjustusi. Kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta lepingus ettenähtud tingimustele, on kostja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu. Kuna tegemist oli kasutusrenditüüpi lepinguga, mille lõppemise korral ei toimu automaatset liisingueseme omaniku vahetust, sõlmis hageja sõiduki algse müüjaga, XXXAS-iga tagasimüügilepingu nr XXX. Tagasimüügilepingu kohaselt oli tagasiostu summaks 275 625 krooni ehk 17 615,65 eurot, mis vastas lepingu lõppemise järgsele jääkmaksumusele. Kuivõrd hageja ei tegele sõidukite realiseerimisega ega rentimisega, oli tagasimüügilepinguga tagatud sõiduki realiseerimine selliselt, et täiendavaid kulutusi hagejale ei kaasne ning sõiduki jääkmaksumus saab kaetud täielikult. Kuna sõiduk kuulub lepingu lõppemisel ja ostueesõiguse mittekasutamise korral tagastamisele koheselt lepingu lõppedes, oli tagasimüügikuupäevaks 22.10.2008. a. Tagasimüügilepingul kajastub küll kuupäev 22.10.2005. a, kuid hageja ja tagasiostja kinnitusel on tegemist ebatäpsusega ning poolte tahte kohaselt pidi nimetatud kuupäev olema siiski 22.10.2008. a. Kui leping lõppes, kostja ei avaldanud soovi teostada sõiduki väljaostu eesõigust, kohustus kostja teostama müüja esindaja juures ülevaatuse, et määrata kindlaks sõiduki seisukord ning remondivajadus. Hagejale täpselt teadmata ajal vaadati sõiduk üle XXXOÜ juures, mis oli XXXAS-i esindajaks ja partneriks sõidukite defekteerimisel ja remontimisel. XXXOÜ tuvastas järgmised puudused: - vasaku esivedru puks puudub, sõidetud nii kaua, et puks täielikult ära kulunud, polt käib vastu vedru; - mootori alumiste müramattide kinnitus katkine; - esisilla eesmine parem porikumm puudub; - parempoolne tagumine piduriketas kasutamiskõlbmatu, klotsid kulunud lõpuni, raud vastu rauda ja ketas rikutud, klient ise paigaldanud uued klotsid katkisele kettale - veosilla parempoolse pidurikambri õhuliide lekib - EBS pidurid ei tööta, veosilla pidurid erinevalt kulunud: 100% ja 38%, suurim lubatud erinevus 15% - esikaitseraual pukseerimisavade katted puuduvad - mõlemad küljespoilerid puuduvad - veosilla poritiibade tagumised kinnitused katki, keskosad puuduvad - veosilla vasak porikumm puudub - veosilla sisemised rehvid – kulumisjääk 0%, on näha, et veosilla rattad on ära vahetatud - tööriistakasti ukse lukustus katki ja tööriistakast tühi – puudub tungraud, rattavõti - tulekustuti puudub - parempoolne külgmine ääretuli katki, juhe pistikuga puudub - vasak peegel katki, püsib teibi najal ühes tükis - peeglite elektrimootorid ei tööta - veokardaanil suur lõtk - konditsioneer ei tööta - peeglite soojendus ei tööta 2(11)
2-10-65205 - raadio ei leia sagedusi, muidu töötab, ilmselt antenn katki - juhi lugemise lamp ei tööta - mootori tagumine klapikambri kaane tihend lekib - mootori karteripõhi lekib, üks kinnituspolt puudub - parempoolsed gabariidituled ei tööta - esimesed udutuled ei tööta - juhiukselukk ei tööta - vasakpoolse tööriistakasti lukk katki - paagikorgi lukud ei tööta - üks tõkisking puudub - rool keerates raske ja takerdub - gaasipedaali mehhaaniline rike, ei tagastu, jääb kinni - veok läbinud raske avarii, kabiin vahetatud - plastdetailide oluline värvierinevus - võtmeid ainult 1 komplekt Kostja on teostanud väidetava remondi veoautoteeninduses XXXning väidetava tehnoülevaatuse. XXXOÜ defekteerimise tulemusest, mis on koostatud peale kostjalt sõiduki tagasisaamist ning peale väidetavat remonti ja tehnoülevaatust, on nähtav, millised tagasiostja poolt osundatud puudused on kõrvaldatud ja millised ei ole kõrvaldatud. XXXOÜ uuel defekteerimisel tuvastati, et endiselt on kõrvaldamata järgmised puudused: - mootori alumiste müramattide kinnitus katkine - esisilla eesmine parem porikumm puudub - EBS pidurid ei tööta - esikaitseraual pukseerimisavade katted puuduvad - parempoolne küljespoiler paigaldatud katkine - tulekustuti puudub - parempoolne külgmine ääretuli katki, juhe pistikuga puudub - konditsioneer ei tööta - raadio ei leia sagedusi, ilmselt antenn katki - juhi lugemise lambi klaas puudub - mootori tagumine klapikambri kaane tihend lekib - juhiukse lukk ei tööta - paagikorgi lukud ei tööta - plastikdetailide värvitoonis oluline erinevus - võtmeid ainult 1 komplekt Samuti on tagasiostja seadnud kahtluse alla tehnoülevaatuse läbimise olukorras, kus juba elementaarne ese – tulekustuti – puudub. Tagasiostja on võtnud ka remondipakkumise OÜ-lt XXX, milles on näidatud endiselt vajalike remonttööde koostis ja maksumus summas 1 315,59 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on pakkumises väljatoodud, et remont võib kujuneda ka kallimaks – osa summast selgub remondi käigus. Lisaks on tagasiostja oma kirjavahetuses hagejaga välja toonud, et kuna sõidukil on ainult üks võtmekomplekt ning võti sisaldab ka immobilaiserit (ilma immobilaiserita ei ole sõidukit võimalik käivitada – turvalisuse tagamiseks), siis uue võtme valmistamine ja seadistamine oleks täiendav kulu u. 325,95 euro ulatuses. Tagasiostja on pidanud hagejaga tagastamise võimalustes läbirääkimisi isegi märtsis 2009, kuid selgitas, et kuna puudusi on palju, ei ole võimalik järeleandmisi teha. Samuti on tagasiostja oma 13.03.2009. a selgitanud, et tagasiostu hind on niigi kõrgem hetke turuhinnast. Kostja ei nõustunud lõplikke puudusi kõrvaldama (nähtub kostja teatest hagejale), mistõttu nähtuvalt hageja ja tagasiostja kirjavahetusest ei olnud tagasiostja nõus tagasimüügilepingut täitma. Tulenevalt eeltoodust oli hageja sunnitud sõiduki realiseerima vabaturutingimustes. Kuivõrd kostja jättis vara XXXOÜ territooriumile, oli hageja sunnitud sõiduki toimetama XXXOÜ müügiplatsile. Seoses sellega on hageja kandnud kulu. Samuti, hageja krediteerijana ei tegele ise sõidukite realiseerimisega ega oma selleks vajalikku personali, müügikanaleid ega 3(11)
2-10-65205 muud sellist, tegeles sõiduki müügiga XXXOÜ. Sellega seoses tekkis hagejal kulu. Sõiduk suunati müüki 08.06.2009. a. Selle kohta saatis hageja ka kostjale 09.06.2009. a teate, mille kohaselt on sõiduki müükisuunamise hinnaks 12 782,33 eurot (ilma käibemaksuta). Sõiduki vastu huvi puudus, seega oli hageja sunnitud müügihinda alandama ning 19.08.2009. a saadeti kostjale teatis, mille kohaselt on liisingueseme uueks müügipakkumise hinnaks määratud 10 353,69 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd ka selle hinnaga sõidukile huvilisi ei leidunud, määrati sõiduki uueks müügihinnaks 9 331,10 eurot (ilma käibemaksuta) ning 08.10.2009. a saadeti ka kostjale sellekohane teatis. Sõiduk oli nimetatud perioodil müügis nii avalikul müügiplatsil müügiga tegeleva ettevõtte juures kui ka internetiportaalis auto24.ee. Hageja on seisukohal, et hind, millega õnnestus sõiduk realiseerida, näitab selle väärtust TsÜS § 65 tähenduses. Liisinguese on olnud avalikult pakkumises avalikus müügiportaalides ja müügiplatsil ning protsessis on olnud võimalus osaleda ka kostjal, keda on teavitatud määratud hindadest. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et saavutada parim tulemus esemete realiseerimisel. Eeltoodust lähtuvalt oli sõiduki väärtuseks 9 267,19 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades eeltoodut on hageja saanud kostja lepingu rikkumise tõttu kahju summas 8 743,39 eurot. Hageja nõue koosnes algselt tasumata jääkmaksumusest summas 17 615,60 eurot ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 394,98 eurot. Kogunõudest on lahutatud vara realiseerimisest saadu ehk tuvastatud turuväärtus summas 9 267,19 eurot. Kuivõrd kostja ei kõrvaldanud sõiduki tagastamisel tuvastatud puudusi, milline kohustus on kostjal lepingu punktist 8.6.1 ja üldtingimuste punktist 8.2 tulenevalt, ei saanud hageja müüa sõidukit tagasiostjale. Seega pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi sõiduki transportimiseks müügiplatsile ja sõiduki müügiteenuse tellimise näol. Puudustega sõiduki väärtuseks kujunes vabaturutingimustes oluliselt väiksem summa kui oleks olnud tagasiostu summa, on hageja jaoks tegemist kahjuga ning hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 8 743,39 eurot ning lisanduvaid viiviseid 7 % aastas võlgnevuselt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja hagi ei tunnista. Vastuses selgitab kostja, et kahju hüvitamise nõude alusena on hageja toonud asjaolu, et pärast liisingulepingu lõppemist 15.10.2008. a lepingu tähtaja möödumisega ei ostnud sõiduki tagasiostja XXXOÜ hagejalt sõiduki 275 625 krooni eest, mistõttu võõrandas hageja sõiduki turuhinnaga, ehk 174 000 krooni eest. Hageja on seisukohal, et tagasiostjal langes ära sõiduki tagasiostukohustus, kuna kostja ei täitnud liisingulepingu p-s 8.6 ettenähtud kohustust sõiduki ülenäitamisest tagasiostjale ja p-s 8.6.1 ettenähtud tagasiostja ettekirjutuse täitmise kohustust. Hageja on seisukohal, et temal on tekkinud kahju, mis võrdub tagasiostuhinna ja turuhinna vahelise summaga. Kostja arvates on hageja eeltoodud arusaam ekslik. Hageja seisukohale lisatud tagasimüügilepingust nr XXX tõepoolest nähtub, et XXXAS-l lasus sõiduki tagasiostukohustus, kuid selline kohustus lõppes 22.10.2005. a. Seega hageja ja kostja vahelise liisingulepingu lõppemise seisuga (s.o seisuga 15.10.2008. a) ei olnud XXXAS-l kohustust osta sõiduk hagejalt 275 625 krooni eest ning hageja väidetav kahjunõue kostja vastu on täiesti alusetu – hagejal ei ole kahju tekkinud. Samuti peab kostja vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui liisingulepingu lõppemise ajal oleks XXXAS-l kohustus osta sõiduk tagasi 275 625 krooni eest, siis hagejal ei saaks tekkida kahju seisukohas toodud suuruses, ehk summas 130 625,25 krooni, kuna tagasiostu- ja müügihinna vahe moodustab 101 625 krooni (275 625 - 174 000). Lisaks eelmainitule leiab kostja, et hageja etteheited, nagu poleks kostja liisingulepingu p-des 8.6 ja 8.6.1. sätestatud kohustusi täitnud, on ilmselt põhjendamatud. Kostja oli esitanud liisinguesemeks oleva sõiduki XXXAS-le ülevaatuse teostamiseks. Pärast XXXAS teostatud ülevaatust kõrvaldas kostja sõiduki puudused. Mis puudutab hageja nõuet sõiduki tagastamis- ja realiseerimiskulude hüvitamise osas, siis ka seda nõuet peab kostja alusetuks. Kostja toimetas liisinguobjektiks oleva sõiduki XXXAS-le (täpsemalt XXXOÜ territooriumile, mis on XXXAS ametlik esindaja Eestis) ning antud asjaolu vastas hageja soovile. Hageja oli teadlik sellest, et sõiduk asub XXXAS-is, hagejat olid sellest teavitanud nii 4(11)
2-10-65205 XXXAS esindaja kui ka kostja poolt. Hageja ei nõudnud kostjalt sõiduki toimetamist mujale ning oli nõus sellega, et sõiduk asub esialgse müüja kontrolli all. Kostja on seisukohal, et sõiduki toimetamisega XXXAS ametlikule esindajale täitis kostja vara tagastamise kohustust ning hageja nõue sõiduki edasitoimetamise kulude osas (Tallinnast Jürisse) on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Põhjendamatu on ka hageja realiseerimiskulude hüvitamise nõue ning sellise nõude rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Eeltoodud põhjustel palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda.
3.25.11.2012. a täiendas kostja vastust, milles märgib, et hageja väide tagasiostulepingu kehtivusest kuni 22.10.2008. a on paljasõnaline. Hageja ei ole lisatud tagasiostja kinnitust, mille alusel oleks üheselt tuvastatav, et tagasiostulepingu pooled pidasid tagasiostukuupäevaks 22.10.2008. a, mitte aga 22.10.2005. a nagu on märgitud tagasiostulepingus. Lisaks, hageja on kinnitanud asjaolu, et kostja teostas sõidukile remonti pärast seda kui sõidukit vaadati üle XXXAS esindaja juures. Nimetatust nähtub samuti, et ka pärast sõiduki remontimist esitas kostja seda remondijärgsele ülevaatusele XXXAS esindajale, kelle arvamusel ei olnud sõiduk siiski ideaalne ning vajas mõningate puuduste kõrvaldamist. Muuhulgas asus XXXAS esindaja seisukohale, et sõidukil ei tööta pidurid ning puudub tulekustuti. Tulekustuti puudumise tõttu aga seati kahtlusse alla ka sõiduki tehnoülevaatuse läbimist. Kostja märgib, et XXXAS esindaja on ise kinnitanud, et tulekustuti oli leitud tööriistakastis kaasreisija istme all. Lisaks nähtub XXX 23.01.2009. a arvest, et sõiduki ABS piduritele oli teostatud remont. Seetõttu ei ole usutav XXXAS väide pidurite mittetöötamisest ning seda eriti olukorras, kus väidetavast pidurite kulumisest ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks vastavasisuliste kontrollimiste teostamist tuvastamaks pidurite kulumise taset. Samuti väärib tähelepanu ka see asjaolu, et pärast sõiduki enda valdusse saamist ei ole hageja seda remontinud ei pidurite ega muus väidetavat remonti vajavas osas. Arvestades asjaoluga, et hageja võõrandas sõiduki sellisena nagu ta seda kostjalt sai, siis järelikult oli kostja poolt hagejale tagastatud sõiduk heas seisus ning tehniliselt korras. Vastasel korral oleks hageja pidanud tegema kulutusi sõiduki korda viimiseks või siis võõrandama seda kui puudustega sõidukit avaldades müügikuulutuses, et tegemist on puudustega objektiga. Käesolevas asjas aga puuduvad tõendid mis viitaksid hageja poolt sõidukile tehtud remondikulutustest või sõiduki müümisest puudustega objektina. Eeltoodu kokkuvõttes on kostja seisukohal, hagejale tagastatud sõiduk oli heas seisus ning tehniliselt korras. Hageja ja XXXAS e-kirjavahetus tõendab, et XXXAS keeldumine sõiduki väljaostmisest 275 625 krooni eest oli tingitud hageja poolt küsitud hinna ebamõistlikkusest, kuna selline hind oli oluliselt kõrgem hetke turuhinnast ning XXXAS ei oleks suuteline seda sõidukid sama hinnaga edasi müüja. Sel põhjusel on täiesti põhjendamatu hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna hageja kahju tekkis turuhindade drastilisest langusest 2009 aastal sõiduautode müügiturul. Ka hageja nõue sõiduki realiseerimisega kantud kulude osas on alusetu, kuna sõiduki toimetamist Jürisse otsustas hageja pärast seda kui XXXAS ei nõustunud sõiduki väljaostmisega turutingimustest oluliselt kõrgema hinnaga ning XXX AS ja XXXOÜ teenuste kasutamine hageja poolt ei olnud põhjuslikkuses seoses kostja tegevusest või tegevusetusest.
MENETLUSE KÄIK
4.30.10.2012. a kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja viis sõiduki õigesse kohta ja õigel viisil, kus probleemiks olid sõidukil esinenud puudused, milliseid kostja ei nõustunud kõrvaldama. Hageja sõidukile enne müüki remonti ei teinud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et kostja on lepingut VÕS § 363 p 3 5(11)
2-10-65205 mõttes rikkunud, et hagejal on kahju ning tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 24.10.2003. a sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX veoauto Renault Magnum 440.19T kasutamiseks tähtajaga kuni 15.10.2008. a (tl 5-11); • 24.10.2003. a pooltevaheline liisinguleping lõppes tähtaja möödumisega 15.10.2008. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 80, vt ka tl 55); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T tagastati hagejale jaanuaris 2009. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 80); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu p-is 8.6 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on liisinguvõtja kohustatud teostama müüja või tema esindaja juurel 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust ning p-is 8.6.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt müüja ettekirjutustele, viima liisingueseme liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse (tl 7); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu üldtingimuste p-is 8.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastatav liisinguese peab olema samas komplektsuses, sisaldama liisinguesemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja liisinguandjale kuuluvaid parendusi. Liisinguvõtja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohi olla kahjustusi. Kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtu tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu (tl 12-17); • 24.10.2003. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja XXXAS tagasimüügilepingu nr XXX, kus on liisingueseme tagasiostu kuupäev 22.10.2005. a ja ostuhinnaks (käibemaksuta) 275 625 krooni (tl 66); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T suhtes teostati 06.01.2009. a. remontööd. Asjaolu on tõendatud XXX06.01.2009. a. veoautoteeninduse autoteeninduse teenuste osutamiseks//tellimuslepinguga nr 969218 (tl 60); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T suhtes teostati 27.01.2009. a. korraline tehnoülevaatus ning ARK Tallinna büroo otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras. Asjaolu on tõendatud 27.01.2009. a. sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardiga (tl 59); • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoautol Renault Magnum selle üleandmisel jaanuaris 2009. a olnud puuduste: mootori alumiste müramattide kinnitus katkine, esisilla eesmine parem porikumm puudub, EBS pidurid ei tööta, esikaitseraual pukseerimisavade katted puuduvad, parempoolne küljespoiler paigaldatud katkine, tulekustuti puudub, parempoolne külgmine ääretuli katki, juhe pistikuga puudub, konditsioneer ei tööta, raadio ei leia sagedusi, ilmselt antenn katki, juhi lugemise lambi klaas puudub, mootori tagumine klapikambri kaane tihend lekib, juhiukse lukk ei tööta, paagikorgi lukud ei tööta, plastikdetailide värvitoonis oluline erinevus, võtmeid ainult 1 komplekt maksumus on 24 289,71 krooni s.o. 1 552,40 eurot. Asjaolu on tõendatud 28.01.2009. a XXXOÜ poolt esitatud pakkumisega nr 290005 (tl 90). • 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoautos Renault Magnum oli defekteerimise tulemusel saadud andmete kohaselt olemas tulekustuti (tööriista kastis kaasreisija istme all). Asjaolu on tõendatud XXXAS esindaja 10.02.2009. a ekirjaga (tl 96). 6(11)
2-10-65205
7.Hageja väitel on kostja rikkunud pooltevahelist liisingulepingut, kui andis lepingu lõppemisel tagasi liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T seisukorras, mis ei vastanud liisingulepingus sisaldunud kokkuleppele, mistõttu hageja ei saanud sõidukit müüa tagasiostjale ning oli sunnitud selle võõrandama vabaturu tingimustes ning hagejal on seetõttu tekkinud kahju. Pooled vaidlevad esmajoones selle üle, kas tagastatud veoauto vastas tagastamise hetkel lepingu üldtingimuste punktis 8.2 sisalduvatele tingimustele. Hageja on avaldanud kohtule, et kuigi kostja ei täitnud liisingulepingu punkti 8.6 (Liisinguvõtja on kohustatud teostama müüja või tema esindaja juures 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust) nimetatud kohustuse täitmise tähtaega, ei ole hageja kahju tekkinud antud tähtaja ületamisest kostja poolt (tl 81). Käesolevalt tuleb kohtul tuvastada, kas liisinguese oli selle tagastamise hetkel puudustega s.t ei vastanud liisingulepingu üldtingimuste punktile 8.2 st, kas kostja on pooltevahelist liisingulepingut rikkunud ning seejärel, kas hagejal on selle tagajärjel tekkinud väidetud suuruses kahju.
8.Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et 24.10.2003. a sõlmisid pooled liisingulepingu veoauto Renault Magnum 440.19T kasutamiseks tähtajaga kuni 15.10.2008. a, mis lõppes tähtaja möödumisega 15.10.2008. a. ning et liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T tagastati hagejale jaanuaris 2009. a. Kohus on ka tuvastanud, et 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu üldtingimuste p-is 8.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastatav liisinguese peab olema samas komplektsuses, sisaldama liisinguesemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja liisinguandjale kuuluvaid parendusi. Liisinguvõtja poolt üleantaval liisinguesemel ei tohi olla kahjustusi. Kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu. Vastavalt VÕS § 363 p-ile 2 on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Sama paragrahvi p-i 3 järgi on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kohus on kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu p-is 8.6 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on liisinguvõtja kohustatud teostama müüja või tema esindaja juurel 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust ning p-is 8.6.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt müüja ettekirjutustele, viima liisingueseme liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse. Kohus on kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et 24.10.2003. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja XXXAS tagasimüügilepingu nr XXX, kus on liisingueseme tagasiostu kuupäev 22.10.2005. a ja ostuhinnaks (käibemaksuta) 275 625 krooni.
9.Kostja on väitnud, et kuna tagasimüügilepingus liisingueseme tagasiostu kuupäevaks on 22.10.2005. a nagu on kirjalikus dokumendis on märgitud, ei saanud hagejale kahju tekkida, sest tagasiostja kohustus oli lõppenud (tl 66). Hageja väitel oli nimetatud lepingus poolte tahe, et tagasiostu kuupäevaks oli siiski 22.10.2008. a.
7(11)
2-10-65205 Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 29. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 2 ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kuivõrd ei ole vaidlust, et tagasimüügilepingu pooled on pidanud pärast vaidlusaluse liisingulepingu lõppemist ka 2009. a alguses sõiduki tagasiostu üle läbirääkimisi (vt tl 62-65), annab antud asjaolu alust järeldada, et poolte tahe oli lepingut täita ning tegemist oli lepingus vaid avalduseksimusega, mistõttu on põhjendatud 24.10.2003. a tagasimüügilepingus liisingueseme tagasiostu teostamise kuupäevaks lugeda 22.10.2008. a. Seega võib järeldada, et iseenesest XXXAS-il oli tagasimüügilepingust tulenev kohustus veoauto Renault Magnum 440.19T 275 625 krooniga tagasi osta, kuid hageja väitel keeldus ta sellest, kuivõrd kostja ei andnud liisingueset üle kokkulepitud seisundis ning keeldus tagasiostja esiletoodud puudusi kõrvaldamast. Kohus on kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T suhtes teostati 06.01.2009. a. remonttööd. Hageja väitel oli tagastatud sõiduk vaatamata sellele puudustega, mistõttu keeldus XXXAS tagasimüügilepingu täitmisest. Hageja on esitanud kohtule XXXOÜ poolt teostatud defekteerimise tulemusena liisingulepingu esemel järgmised puudused: vasaku esivedru puks puudub, sõidetud nii kaua, et puks täielikult ära kulunud, polt käib vastu vedru; mootori alumiste müramattide kinnitus katkine; esisilla eesmine parem porikumm puudub; parempoolne tagumine piduriketas kasutamiskõlbmatu, klotsid kulunud lõpuni, raud vastu rauda ja ketas rikutud, klient ise paigaldanud uued klotsid katkisele kettale; veosilla parempoolse pidurikambri õhuliide lekib; EBS pidurid ei tööta, veosilla pidurid erinevalt kulunud: 100% ja 38%, suurim lubatud erinevus 15%; esikaitseraual pukseerimisavade katted puuduvad; mõlemad küljespoilerid puuduvad; veosilla poritiibade tagumised kinnitused katki, keskosad puuduvad; veosilla vasak porikumm puudub; veosilla sisemised rehvid – kulumisjääk 0%, on näha, et veosilla rattad on ära vahetatud; tööriistakasti ukse lukustus katki ja tööriistakast tühi – puudub tungraud, rattavõti; tulekustuti puudub; parempoolne külgmine ääretuli katki, juhe pistikuga puudub; vasak peegel katki, püsib teibi najal ühes tükis; peeglite elektrimootorid ei tööta; veokardaanil suur lõtk; konditsioneer ei tööta; peeglite soojendus ei tööta; raadio ei leia sagedusi, muidu töötab, ilmselt antenn katki; juhi lugemise lamp ei tööta; mootori tagumine klapikambri kaane tihend lekib; mootori karteripõhi lekib, üks kinnituspolt puudub, parempoolsed gabariidituled ei tööta; esimesed udutuled ei tööta; juhiukselukk ei tööta; vasakpoolse tööriistakasti lukk katki; paagikorgi lukud ei tööta; üks tõkisking puudub; rool keerates raske ja takerdub; gaasipedaali mehhaaniline rike, ei tagastu, jääb kinni; veok läbinud raske avarii, kabiin vahetatud; plastdetailide oluline värvierinevus; võtmeid ainult 1 komplekt. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud antud asjaolude tõendamiseks XXXOÜ e-kirja defekteerimise tulemuste kohta (tl 64), pidanuks kostja tõendama, et tagastati nimetatud puudusteta auto. Liiklusseaduse § 73 lg-te 1 ja 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ja liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Käesoleva kohtuotsuse p-is 6 on leidnud tuvastamist, et 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoauto Renault Magnum 440.19T suhtes teostati 27.01.2009. a. korraline tehnoülevaatus ning ARK Tallinna büroo otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras. Seega on võimalik tuvastatud asjaolust järeldada, et tagastatud sõiduk võis iseenesest olla küll tehniliselt korras, kuid tõendatud ei ole, et tagastati liisingulepingu üldtingimuste p-is 8.2 sisalduva kokkuleppe kohane ning VÕS § 363 p 2 tähenduses puudusteta auto. Seega on kostja 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu üldtingimuste p-is 8.2 sisalduvat kokkulepet rikkunud, kuid kohtu arvates ei saa hageja kahjuks selle tagajärjel olla müügihinna, millega vaidlusalune sõiduk müüdi ja sõiduki jääkväärtuse vahe põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel puudumise tõttu. Hageja väitel tekkis talle nõutav kahju põhjusel, et kostja lepingurikkumise tõttu keeldus tagasiostja hagejaga sõlmitud lepingut täitmast st keeldus autot 8(11)
2-10-65205 tagasi ostmast. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole veenvat tõendamist leidnud. Kohtule esitatud hageja ja XXXAS vahelises kirjavahetuses avaldab viimase esindaja, et kuna klient (eelduslikult AS XXX) puudusi ei kõrvalda ning nad võtavad auto vastu hagejalt, soovivad nad, et tagasiostusumma väheneks remondipakkumise hinna võrra (vt tl 63). Seega ei nähtu, et XXXAS keeldunuks iseenesest autot tagasi ostmast. Nagu eespool märgitud on kohustuse rikkumise korral nii üldine kui ka täitmisnõuet asendav kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115, mille 1. lõike kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb üldjuhul kahju hüvitamise korral kahjustatud isik asetada õiguslikult sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks tagada, et liisinguandja saaks tema poolt liisinguvõtja kasutusse antud asja tagasi kokkulepitud seisukorras. Seega on liisingu täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingu tingimustele tagastades liisingueseme kokkulepitud seisundis ning selle huvi rikkumise korral tuleb lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud väärtuse vähenemine. Kohtu hinnangul saab selliseks väärtuse vähenemiseks olla tuvastamist leidnud asjaoludel ning arvestades kokkuleppe, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, eesmärki kulutused, mida hageja pidanuks liisingueseme puuduste kõrvaldamiseks tegema (VÕS § 127 lg 2) ning kahjuks ei saa olla eelnimetatud sõiduki jääkväärtuse ja vabaturul realiseerimishinna vahe. Arvestades, et liisingulepingust tulenevalt on liisinguvõtjal väljaostuõiguse kasutamata jätmisel õigus ja kohustus liisinguese tagastada ning pooled on kokku leppinud, et kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu, saab liisinguandja nõuda juhul, kui liisinguvõtja jätab kulutused tegemata, neid viimaselt nõuda. Kohtu hinnangul ei saa liisinguvõtja ka vastutada liisinguandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu täitmise eest, sest lepingu täitmise nõuet saab primaarselt esitada lepingu pool ning antud juhul ei ole leidnud tuvastamist, et XXXAS oleks jätnud sõiduki tagasiostu kohustuse täitmata juhul, kui hinnast oleks maha arvatud puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulutused. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et 24.10.2003. a pooltevahelise liisingulepingu esemeks olnud veoautol Renault Magnum selle üleandmisel jaanuaris 2009. a olnud puuduste: mootori alumiste müramattide kinnitus katkine, esisilla eesmine parem porikumm puudub, EBS pidurid ei tööta, esikaitseraual pukseerimisavade katted puuduvad, parempoolne küljespoiler paigaldatud katkine, tulekustuti puudub, parempoolne külgmine ääretuli katki, juhe pistikuga puudub, konditsioneer ei tööta, raadio ei leia sagedusi, ilmselt antenn katki, juhi lugemise lambi klaas puudub, mootori tagumine klapikambri kaane tihend lekib, juhiukse lukk ei tööta, paagikorgi lukud ei tööta, plastikdetailide värvitoonis oluline erinevus, võtmeid ainult 1 komplekt kõrvaldamise maksumus on 24 289,71 krooni s.o. 1 552,40 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks varalise kahjuks on VÕS § 128 lg 3 tähenduses eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulutused suuruses 1 552,40 eurot, millest on maha arvatud kulutused tulekustutile kogusummas 66,92 eurot (s.o. 1 047 krooni), sest kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et liisinguesemeks olnud autos oli tulekustuti olemas, mistõttu ei ole sellele kulutuste tegemine põhjendatud. Seega kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks varaliseks kahjuks on 1 485,48 eurot.
9(11)
2-10-65205 Kuna kostja teadis, et hagejal on õigus kostjalt nõuda vaidlusaluse liisingueset tagasi kokkulepitud seisukorras, pidi kostja ette nägema, et kui ta tagastab puudustega asja, siis võib hagejal puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulude näol tekkida otsene varaline kahju.
10.Järgnevalt analüüsib kohus vara tagastusteenuse (puksiirteenuse) ja vahendamisega seotud kuludega seonduvat. Kohtuistungil avaldas hageja, et vara tagastusteenuse näol on tegemist ilmselt puksiirteenusega, kuna veosilla pidurid olid kulunud (tl 81). Kohus on käesoleva otsuse punktis 6 (vt ka p 9) tuvastanud, et liisinguesemeks olnud sõiduk oli tehniliselt korras, mistõttu on kohtu hinnangul tõendamata puksiirteenuse kasutamise vajalikkus. Lisaks, hageja on kohtuistungil kinnitanud, et kostja tagastas auto iseenesest õigesse kohta (tl 81), mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vara tagastusteenuse kasutamise eest kostjalt 28,66 euro väljamõistmine. Kohus ei rahulda ka hageja nõuet kostjalt sõiduki võõrandamise komisjonitasu väljamõistmiseks summas 444,83 eurot (s.o 6 960 krooni), sest võõrandamisega seotud kulud ei ole põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega.
11.Seega, arvestades eeltoodud leiab kohus, et hagi kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna on tuvastatud kostja poolt lepingu rikkumine ja hageja on tõendanud osaliselt kahju suuruse, mis tal lepingu rikkumise tagajärjel tekkis ning millise rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Tuvastatud ei ole, et kostja poolt kohustuse rikkumine oleks vabandatav.
12.Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista võlgnetavalt summalt viivised 7 % aastas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt eelmärgitust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised varalisest kahjus summalt 1 485,48 eurot alates hagi esitamisest (21.12.2010. a) kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 24.9.13 21.12.10 1485,48
Viivis (aastas) Viivitatud päevi 7,00%
Viivis (€) 287,45
Alates 25.09.2013. a kuni põhivõlgnevuse (varalise kahju) summas 1 485,48 eurot tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 7 % aastas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on ca 17 % haginõudest, tuleb 17 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda (s.o 83 % ulatuses) TsMS § 173 lg 4 kohaselt.
10(11)
2-10-65205 Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3)