Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Tammeoru OÜ esitas 17.07.2012 hagi Harju Maakohtusse T. T vastu üürilepingu esemele tehtud kulutuste väärtuse 225 835,38 euro väljamõistmiseks ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja kui rentnik ja AS Ekton kui rendileandja sõlmisid 22.08.1996 rendilepingu nr 1 mitteeluruumide asukohaga XXX, XXX, rentimiseks tähtajaga 31.12.2011. Rendilepingu punkti 1.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui rendiese parandatakse rentniku poolt, on lepingu lõppemisel ja lõpetamisel rentnikul õigus nõuda tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rendieseme omanikuks sai T. T, mille kohta on tehtud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistustoimikus kanne 14.10.2009. 07.03.2012 saatis hageja kostjale pretensiooni kohustuse täitmiseks, milles nõudis kostjalt üüritud esemele tehtud kuluste hüvitamist. Pretensiooni sai kostja kätte 13.03.2012 ning saatis kirja, milles palus esitada kulude kohta tõendeid, millise nõude hageja täitis. 08.06.2012 vastuses keeldus kostja kohustuse täitmisest. Seega hagi ei ole aegunud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks. VÕS § 338 lg 1 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Kostja leidis, et hagi aegumine algas 01.01.2012 ning lõppes 30.06.2012. Hagi esitati 17.07.2012. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Esimese astme kohtu otsus 20.02.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata aegumise tõttu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt hageja väidetel on poolte vahel toimunud läbirääkimised ja kostjale on antud täiendav tähtaeg lepingulise kohustuse täitmiseks. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus leidis, et hagi on aegunud. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks oli kostjale antud. Kostja on oma 07.03.2012 nõudekirjas kirjeldanud nõuet. Nõude aegumistähtaeg VÕS § 338 lg-te 1 j 2 kohaselt hakkas kulgema alates 01.01.2012. Samast ajahetkest muutus nõue ka sissenõutavaks. Hageja on oma nõudekirjas 07.03.2012 andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 23.03.2012. Kostja on selle avalduse kätte saanud 13.03.2012. Seega peatus aegumine 10 päeva. TsMS § 168 lg 2 ei ole kohaldatav, kuivõrd aegumise tähtaja lõppemiseni jäi üle 2 kuu. Seega oleks hagi tulnud esitada hiljemalt 10.07.2012.

Kohus leidis, et poolte vahel toimunud kirjavahetust ei saa käsitleda läbirääkimisena. läbirääkimisi. Läbirääkimiste toimumiseks puudus nendel vajalik konkreetsus. Kostja on 20.04.2012 vastanud, et nõue on tõendamata ja põhjendamata. Sellist vastust ei saa pidada läbirääkimiseks. Arvamuste vahetamisest ei nähtu, et võimalik oleks kokkuleppelise lahenduse saavutamine. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et aegumise peatumine lõppes 08.06.2012, mil kostja esitas vastuse. Kohus leidis ka, et puudub alus 10- aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. VÕS § 338 lg 2 näeb ette 6- kuulise aegumistähtaja. Ei ole kohaldatav TsÜS §146 lg 4, kuivõrd tuvastamist pole leidnud kostja tahe hagejat heade kommete vastaselt kahjustada. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta aegumine kohaldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Hageja esitas kostjale 09.03.2012 kohustuse täitmise nõude, milles nõudis kostjalt renditud esemele tehtud kulutuste hüvitamist ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostjale toimetati kohustuse täitmise nõue kätte 13.03.2012 aadressile XXX, XXX X-XX, XXX. Nimetatud tõendi alusel on kohus leidnud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 23.03.2012 ning kuna kostja sai kohustuse täitmise nõude kätte 13.03.2012, oli nõude aegumine peatunud kokku 10 päeva. Miks on kohus asunud seisukohale, et nõude aegumine oli peatunud üksnes kümme päeva, kui apellandi poolt antud täiendava tähtaja pikkus oli 16 kalendripäeva, s.o 07.03.2012-23.03.2012, jääb selgusetuks. Kostja esindajad esitasid hageja esindajale 20.04.2012 dokumendi pealkirjaga vastuskiri OÜ Tammeoru 07.03.2012 kohustuse täitmise nõudele. Vastuses palus kostja esindaja saata e-posti teel hageja nõudekirja punktides 1.4-1.7. ning 1.10. nimetatud dokumendid ning teatas, et T. T esitab oma sisulised seisukohad nõudekirja osas pärast seda, kui on saanud tutvuda nõude aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kaevatavas kohtuotsuses puudub sisuline hinnang ülaltoodud vastuskirjale. Hageja oli rendileandjale juba varasemalt kõik nõuet tõendavad dokumendid, sh ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, arved-kviitungid ja AS Pindi Kinnisvara 28.04.1999 eksperthinnangu, üle andnud. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu ärakiri anti koheselt peale selle valmimist üle tolleaegsele rendileandjale AS-ile Ekton. Seega rendileandja oli faktiliselt teadlik kulutuste tegemisest, nende suurusest ning kohustusest hüvitada rentnikule nende maksumus. Vastavasisulist väidet saab jätkuvalt tõendada tunnistaja T. P oma ütlustega, kes oli rendileandja seaduslik esindaja parenduste tegemise ajal. Kostja esindaja saatis hageja esindajale 15.05.2012 e-kirja, millega palus lisaks saata ka Pindi Kinnisvara AS-i 28.04.1999. a eksperthinnangu. Hageja saatis 16.05.2012 kostjale kostja poolt nõutud dokumendi. Seejärel võttis hageja volitatud esindaja 05.06.2012 ühendust kostja esindaja Kairi Tuulmägiga ning palus anda informatsiooni selle kohta, millal vastus hageja kohustuse täitmise nõude osas esitatakse. Vastusena hageja järelpärimisele saatis kostja esindaja Kairi Tuulmägi hagejale 06.06.2012 e-kirja, milles teavitatakse hagejat viitega asetleidnud telefonikõnele, et nad vastavad OÜ Tammeoru nõudekirjale hiljemalt käesoleva nädala jooksul. Kostja esitas hageja 09.03.2012 (peaks olema 07.03.2012) kohustuse täitmise nõudele alles 08.06.2012 omapoolse vastuse. Kostja vastuse kohaselt on hageja nõue põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Samas on kostja kirja lõppu lisatud, et juhul, kui hageja soovib esitada sellele kirjale omapoolse vastuse, siis palutakse see saata elektrooniliselt aadressile [email protected]. Seega avaldas kostja esmakordselt oma seisukoha hageja nõude osas selle rahuldamisest keeldumise vormis alles 08.06.2012. Nimetatud tõendeid ning

nende sisu ei ole kohus üldse hinnanud. Maakohus ei ole kaevatavas kohtuotsuses vähimalgi määral käsitlenud hageja nõude vähendamist kostja vastu. Hageja nõude aegumine peatus pooltevaheliste läbirääkimiste pidamisega ning kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisega. Seega apellandi hinnangul pidanuks kohus kohaldama TsÜS § 167 lg 1 ja TsÜS § 168 lg 1 ning jätma aegumise kohaldamata ning jätkama tsiviilasja menetlemist. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-10-11, et TsÜS § 167 lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Seega tuleb selle sätte kohaldamiseks tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõpeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-10-12495, et läbirääkimiste pidamiseks ei saa pidada olukorda, kus üks pool nõuab korduvalt kohustuse täitmist ja teine pool teatab iga kord ja tingimusteta, et tema nõuet ei tunnista ja nõuet rahuldada ei kavatse. Läbirääkimiste pidamisest tuleb eristada võlausaldaja ühepoolset võla sissenõudmist. Läbirääkimised erinevad ühepoolsest nõudekirjade saatmisest selle poolest, et läbirääkimiste käigus peab teine pool näitama üles mingitki valmidust nõude kasvõi osaliseks rahuldamiseks või tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses kirjeldatud juhul vaidles kostja igas kirjas nõudele täielikult vastu ning teatas, et ta nõuet ei tunnista. Apellandi hinnangul peatas pretensiooni esitamine tema nõude aegumise ning selle esitamisega algasid pooltevahelised läbirääkimised, kuna kostja ei keeldunud läbirääkimiste pidamisest ning vastas hageja kohustuse täitmise nõudele, näidates seeläbi üles võimalust pooltevahelise vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Apellant leiab jätkuvalt, et nõude aegumise peatumine algas 13.03.2012 ning lõppes 08.06.2012, s.o kuupäeval, mil kostja esitas vastuse hageja kohustuse täitmise nõudele, milles väljendas selgesõnaliselt keeldumist oma kohustuse täitmisest. Seega nõude aegumine oli peatunud kokku 2 kuud, kolm nädalat ja 5 päeva (kokku 87 kalendripäeva). Apellant leiab, et tahteavalduse saajaga sarnane, heas usus tegutsev mõistlik isik saaks kostja 20.04.2012 vastuskirjas kajastatud tahteavaldusest aru selliselt, et pooled asusid läbirääkimistele nõude aluseks olevate asjaolude üle. Apellant on veendunud, et temaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel ei loeks ega mõistaks kostja vastuskirjas toodut kui läbirääkimistest keeldumist, vaid ennekõike kui poole taotlust läbirääkimiste jätkamiseks. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 442 lg 8 sätestab otsuse põhjendavale osale nõude, mille kohaselt peab kohus analüüsima kõiki tõendeid ning põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude üle: ● Poolte vahel oli üürilepingust tulenev õigussuhe, mis lõppes 31.12.2011. ● 07.03.2012 esitas hageja kostjale nõude üüriesemele tehtud kulutuste kompenseerimiseks, määrates täitmise tähtajaks 26.03.2013, mille sai kostja kätte 13.03.2012. ● 08.06.2012 teatas kostja vastuseks hageja 07.03.2012 kohustuse täimise nõudele, et see on põhjendamatu ning tõendamata. VÕS § 338 lg 1 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest ning üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et käesolevas tsiviilasjas oleva nõude aegumistähtaja algust tuleb lugeda 01.01.2012. Hageja esitas hagiavalduse maakohtule 17.07.2012, s. o kuue kuu möödudes üürilepingu lõppemisest. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas pooltevahelist kirjavahetust saab lugeda läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, mille toimumise ajal nõude aegumine peatub. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-44-11 p-s 36 asunud seisukohale, et aegumine ei peatu, kui kostja selgelt läbirääkimistest keeldub või ei reageeri pretensioonile. Toimik ei sisalda tõendit, millest ilmneks, et kostja oleks eelnevalt enne hageja poolt 7.03.2012 pretensiooni saatmist selgelt kohustuse täitmisest keeldunud. Esitatud hageja nõudele kostja reageeris ning taotles nõude aluseks olevate tõendite esitamist, millise nõude hageja täitis. Asjaolu tõendamiseks, et kostja keeldumine hageja nõude täitmisest ilmnes alles 08.06.2012, esitas hageja poolte vahel toimunud kirjavahetuse. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud pooltevahelise kirjavahetuse kohta esitatud dokumentaalsed tõendid hindamata, millega rikkus TsMS § 232 lg 1. Selleks, et võtta seisukoht, kas poolte vahel toimusid läbirääkimised või mitte, tuli hinnata esitatud tõendeid. Kolleegium leiab, et eelnimetatud puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 20.04.2012 saatis kostja vastuse hageja 07.03.2012 nõudele, milles teatas, et nõudekirjale ei ole lisatud tõendeid kantud kulude kohta, millest tulenevalt teatas, et nõue on põhjendamata ja tõendamata. Samas kirjas kostja teatas, et oma sisulised seisukohad nõudekirja osas esitab pärast seda, kui on saanud tutvuda nõude aluseks oleva dokumentatsiooniga (kd II, lk. 103). Kostja täitis hageja nõude ja 27.04.2012 saatis nõutud dokumendid ( II kd. lk. 104). 15.05.2012 saatis kostja esindaja hagejale kirja, milles palus saata Pindi Kinnisvara 28.04.1999 eksperthinnangu (II kd. lk 111). 16.05.2012 saatis hageja kostjale nõutud eksperthinnangu. 05.06.2012 hageja kirjast ilmneb, et esindaja on pöördunud kostja poole, kes lubas anda võimaliku vastuse (II kd .lk. 115). Seega hageja ootas kostja vastust, kuivõrd viimane ei olnud selgelt keeldunud nõude täitmisest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega, kui kostja leidis, et hageja nõue on põhjendamatu ning ta ei kavatse nõuet rahuldada mingis osas, siis tulnuks sellest ka hagejale selgelt teatada oma 20.04.2012 vastuses. Kostja seevastu leidis, et nõue on tõendamatuse tõttu põhjendamatu, kuid

lubas anda oma lõpliku seisukoha pärast dokumentide saamist. Sellist kostja vastust ei saa lugeda läbirääkimistest keeldumiseks. Kostja vastus hageja 07.03.2012 kohustuse täitmise nõudele on saadetud 08.06.2012, milles teatatakse, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on reaalselt ehitustööde eest tasunud, mille tõttu on esitatud nõue põhjendamatu (I kd. lk.54-55). TsÜS § 167 lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et pooltevahelist kirjavahetust saab lugeda läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Kostja ei keeldunud hagejaga suhtlemisest vaidlusaluse nõude osas, vaid nõudis tõendeid kulu olemasolu, selle suuruse kohta. Kirjavahetusest ilmneb, et nõude põhjendatuse hindamiseks vajas kostja tõendeid, mida hageja ka esitas. Seega kostja käitumisest ei ilmnenud selget keeldumist läbirääkimiste pidamiseks. Kostja käitumisest, milles ta nõudis dokumente kulude suuruse kohta, võis hageja aru saada, et kostja soovib veenduda kulude suuruses, nende vajalikkuses ning pooled lahendavad probleemi kohtuvälises korras. Selgesõnaliselt keeldus kostja kohustuse täitmisest alles 08.06.2012. Seega oli nõude aegumine peatunud ajavahemikul 13.03.2012 kuni 08.06.2012, s.o. kokku 87 kalendripäeva, tulenevalt TsÜS § 167 lg-st 1. Esitades hagi 17.07.2012 ei olnud nõue aegunud TsÜS § 168 lg 1 järgi ning VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud. Seega puudus alus kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et 07.03.2012 kirjas anti kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada TsÜS § 167 lg 2, kuivõrd hageja ei andnud mingit täiendavat tähtaega, vaid esitas esmakordselt kohustuse täitmise nõude, määrates täitmise tähtaja. Kolleegium nõustub vastustajaga, et tegemist ei olnud täiendava tähtaja andmisega VÕS § 114 mõttes, millest tulenevalt ei saa kohaldada TsÜS § 167 lg 2. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks kostjale enne 07.03.2012 esitanud nõude remondikulude tasumiseks. Selline tõend toimikus puudub. Seega on maakohtu seisukoht TsÜS § 167 lg 2 osas ekslik. Kuivõrd maakohus aegumise kohaldamisel ei võtnud seisukohta nõude põhjendatuse kohta, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja läbivaatamisel.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.