Kohtulahend

Asjaolud OÜ WW Capital esitas 09.09.2009 hagi OÜ Ehitusplaat, X X ja X X vastu solidaarselt võlgnevuse 134 214,46 euro ja viiviste saamiseks. Harju Maakohtu 03.01.2012 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2012 otsusega jättis Harju Maakohtu 03.01.2012 otsuse muutmata ja OÜ WW Capital apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti apellandi kanda. OÜ WW Capital kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2012 otsuse peale jättis Riigikohus 14.01.2013 määrusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud OÜ WW Capital kanda. Riigikohtu lahendiga jõustusid käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused. 13.02.2013 esitas kostjate lepinguline esindaja OÜ Ehitusplaat avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on OÜ-le Ehitusplaat osutatud õigusabi 58,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 130,38 eurot (sisaldab käibemaksu) summas 7653,3 eurot. Ehitusplaat OÜ kinnitas, et kõik taotluses nimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-09-43824 menetlusega. OÜ WW Capital vastuväited Hageja leidis, et Ehitusplaat OÜ menetluskulude nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu õigusabiteenuse osutamise aeg. Samuti ei ilmne, kas ja kellele on esitatud õigusabiteenuse osutamise eest arve. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ei ole lisatud mistahes tõendeid, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kostja I on üldse menetluskulusid kandnud. Kostja I nõuab alusetult käibemaksu hüvitamist. Kostja I avaldusest nähtub, et väidetava õigusabiteenuse tunnihind oli 130,38 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude hüvitamise nõude arvutusest ei ole seejuures käibemaksu maha arvestatud (58,7 x 130,38). Samas on kostja I ise möönnud, et on käibemaksukohuslane ning vastavat asjaolu kinnitab ka käibemaksukohuslaste register. TsMS § 174 lg 6 välistab sellises olukorras menetluskulude hüvitamise nõude käibemaksu osas ehk antud juhul 1275,55 euro ulatuses. Kostja I nõuab alusetult endale ka kaaskostjate menetluskulude hüvitamist. Kõik kostjad on kogu menetluses läbivalt esitanud ühiseid seisukohti. Seega sisaldab kostja I menetluskulude nimekiri ka teiste kostjate menetluskulusid. Seega oleks kostja I õigustatud kantud põhjendatud menetluskulude käibemaksuta summast 1/3 hüvitamisele, mis antud juhul ei saa ületada 2125,92 eurot. Kostja I nõuab põhjendamatult menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seotud kulude hüvitamist 1,5 h ulatuses menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise taotluse koostamise eest. Kohtuotsuse jõustumise järgselt kantud kulutuste hüvitamist seadus ette ei näe. Kostja I menetluskulude nõue on põhjendamatult suur. Väidetav ajakulu 58,7 h ei ole põhjendatud. Hagi esitamisele eelnes põhjalik pooltevaheline suhtlus, sh kirjalikult, mistõttu olid kostjad oma positsiooni kujundanud ja olulises osas ka nö läbi kirjutanud enne kohtumenetluse algust – seega kohtumenetluses said kostjad piirduda tavapärasest palju vähem mahukate seisukohtadega (maakohtu menetluses oligi kostjate seisukohtade ja taotluste sisulise osa pikkus kokku ca 12,5 lk, kusjuures see hõlmas täiendavalt 3-ndate isikute menetlusse kaasamisega seoses esitatud seisukohti). Kostja I ajakulu maakohtus on olnud väidetavalt 51,6 h. Samas on kostjate kõikide ühiste seisukohtade ja taotluste sisuline osa on kokku ca 12,5 lk. Seejuures on kostjad esitanud vaid mõned üksikud tõendid (palgatõendid ja tõendid, millega kostjad üritasid edutult saavutada osade hageja tõendite tagasilükkamist). Viidatud mahus ja praktiliselt ilma tõenditeta menetlusdokumentide

2(6)

koostamise põhjendatud ajakulu on 10-15 h. Põhjendatud ajakulu leidmiseks tuleb lisada kohtuistungitel osalemise aeg koos põhjendatud ja mõistliku ettevalmistusajaga. Kostja I ajakulu ringkonnakohtus on olnud väidetavalt 14,3 h. Samas on kostjad koostanud apellatsioonkaebuse vastuse, mille sisuline osa on 6 lk. Kuigi asja arutati kahel istungil, siis seda põhjusel, et ringkonnakohus andis pooltele võimaluse kompromiss sõlmida, mida paraku ei sündinud – sellises olukorras ei saanud 13.09.2012 ringkonnakohtu istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine võtta kuidagi 5,3 h, sest kostja I oli varasemalt juba valmistunud ringkonnakohtu istungiks (17.05.2012) ning pidi seda tegema arvestusega, et asi arutatakse lõpuni ning 13.09.2012 istungi ajaline kestus oli ca 1 h ja 40 min. Hageja hinnangul sai kostjate ühine põhjendatud ajakulu olla kuni 35 tundi, millest kostja I oleks õigustatud nõudma kantud käibemaksuta kulust talle langeva osa ehk 1/3 hüvitamist ehk ca 1270 euro hüvitamist. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas OÜ Ehitusplaat avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis OÜ-lt WW Capital välja OÜ Ehitusplaat kasuks menetluskulud summas 4606,76 eurot. Maakohus jättis rahuldamata OÜ Ehitusplaat avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 3046,54 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja nõuet, et kostja peaks esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (mh eesmärgiga veenduda kulude kantuses), ei pea kohus põhjendatuks. TsMS § 174 lg 3 järgi lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja esindaja on oma avalduses menetluskulude detailse nimekirja esitanud ning kohtul puudub alus selle õigsuses kahelda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja väidet, et kostja I taotleb ka kaaskostjate menetluskulude hüvitamist. TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on täitnud ka nimetatud nõude. Kostja on kinnitanud, et avalduses loetletud menetluskulud on tema kantud. Kohtul puudub alus selle kinnituse õigsuses kahelda. Kohus ei pidanud põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja I lepingulise esindaja järgmiste menetlustoimingute ajakulu ning tasu järgnevas osas: - 10 tundi nõupidamiseks kliendiga ja hagi vastuse koostamiseks. Hagi vastuse sisulise osa pikkus on ca 6,5 lehekülge. Arvestades seda, et hagiavalduse lisadest nähtuvalt olid hagi vastuses toodud asjaolud kostjatele ja nende esindajale kohtueelselt toimunud läbirääkimiste tõttu olulises osas teada, mistõttu hagi vastuse koostamine pidi olema vähem ajakulukas, on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik esindaja nimetatud toimingud avaldajale hüvitada 7,5 tunni ulatuses, s.o 2,5 tunni võrra vähendatuna; - nõupidamine kliendiga, täiendavate materjalide analüüs, kirjavahetus vastaspoolega 2 tundi. Nimetatud osas ei ole kostja täpsustanud, millises ulatuses tal konkreetsete toimingute peale aega kulus. Nõupidamine kliendiga ja täiendavate materjalide analüüs on kohtu hinnangul

3(6)

põhjendatud ajakuluks (sh täiendavate materjalide lisandumine pärast hagile vastuse koostamist nähtub toimikust), kuid vastaspoolega peetud kirjavahetuse vajalikkust ja põhjendatust ei ole kohtul võimalik hinnata. Seetõttu pidas kohus vajalikuks antud ajakirje mahtu vähendada 0,5 tunni võrra ning kohus luges mõistlikuks ajakuluks antud ajakirje osas 1,5 tundi. - 2 tundi määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks määruskaebusele. Kuivõrd määruskaebuse sisulise osa pikkus ületab napilt ühte lehekülge ja vastuse sisuline pikkus on üks lehekülg, luges kohus põhjendatuks nimetatud toimingud avaldajale hüvitada ühe tunni ulatuses, s.o 1 tunni võrra vähendatuna; - 2,5 tundi ettevalmistumiseks (kirjalikud teesid 5 lk) ja osalemise eest 20.09.2010 kohtuistungil. Nimetatud kohtuistung kestis vastavalt kohtuistungi protokollile ligi 0,5 tundi, kostjate esindaja osales istungil. Teese toimiku materjalide juures ei ole, mistõttu nende koostamiseks kulutatud võimaliku aja põhjendatust kohus hinnata ei saa. Seega on põhjendatud siinkohal kostjale hüvitada vaid esindaja kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemisele kulunud aeg, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik 1,5 tunni ulatuses, s.t vähendatuna 1 tunni võrra; - 6,5 tundi ettevalmistumiseks (kirjalikud teesid 5 lk) ja osalemise eest 20.02.2011 kohtuistungil. Nähtuvalt toimikumaterjalidest ja kohtute infosüsteemist ei ole antud tsiviilasjas 20.02.2011 kohtuistungit toimunud. Kui kostja on siinkohal tegelikult mõelnud 20.01.2011 toimunud istungit, siis vastavalt istungiprotokollile jäi see istung kohtuniku haiguse tõttu ära. Kuivõrd esindaja, teadmata toimiku andmetel enne 20.01.2011 ette istungi ärajäämisest, pidi siiski istungiks ettevalmistusi tegema, luges kohus esindaja põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingu eest 0,5 tund. Kuna teese toimikumaterjalide juures ka sel korral ei ole ja nende koostamiseks kulutatud võimaliku aja põhjendatust kohus hinnata ei saa, tuleb kostja esindaja ajakulu antud juhul vähendada 6 tunni võrra; - 8 tundi ettevalmistuseks ja osalemise eest 26.04.2011 kohtuistungil. 26.04.2011 kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt kella 10.00-st 15.50-ni, s.o ligi 6 tundi, teese toimikumaterjalide juures ei ole. Seega on põhjendatud hüvitada kostja esindaja kulu kohtuistungiks valmistumise (sh arvestades asjaolu, et antud kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine) ja sellel osalemise eest 7 tunni ulatuses ning vähendada taotletud kulu 1 tunni võrra; - 5,3 tundi nõupidamiseks kliendiga, ettevalmistuseks ja osalemise eest ringkonnakohtu 13.09.2012. kohtuistungil. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung ringkonnakohtus 13.09.2012 1 tund ja 40 min. Kuivõrd kostja esindaja oli juba varasemalt valmistunud ringkonnakohtu 17.05.2012 toimunud istungiks ning pidi seda tegema arvestusega, et asi arutatakse lõpuni, on põhjendatud hüvitada kostja esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute eest kokku 3 tunni ulatuses, seega vähendatuna 2,3 tunni võrra; - 1 tund ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selgituste eest klientidele. Kuivõrd nimetatud otsus tehti kostjate kasuks, mistõttu puudus vajadus näiteks kassatsioonkaebuse võimaliku esitamise otstarbekuse kaalumiseks ning kohtuotsuse põhjendav osa ei ületa 2 lk, pidas kohus nimetatud otsusega tutvumise ja selgitamise põhjendatud ajaks, mis kuulub hüvitamisele, 0,5 tundi, s.o vähendatuna 0,5 tunni võrra; - 1,5 tundi menetluskulude nimekirja ja hüvitamise taotluse koostamise eest. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude nimekirja ja hüvitamise taotluse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu hüvitamisele ei kuulu ja taotletud kulusid tuleb vähendada veel 1,5 tunni võrra. Eeltoodust tulenevalt esindaja põhjendatud ajakulu on 42,4 tundi (58,7-16,3). Kuivõrd kostja esindaja tunnitasu määraks on 130,38 eurot koos käibemaksuga, OÜ Ehitusplaat aga on vastavalt MTA käibemaksukohustuslaste registri andmetele alates 01.03.2006 käibemaksukohustuslane, siis ei

4(6)

ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine kostjale koos käibemaksuga. Seega kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulud summas 4606,76 eurot. Nimetatud summa on oluliselt alla hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 kehtestatud piirmäära. Määruskaebus OÜ WW Capital palub tühistada maakohtu määruse. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja I ei ole tõendanud menetluskulude kandmist. Iseenesest on õige, et seadus otseselt ei nõua menetluskulude kandmise tõendamiseks vastavate arvete esitamist ja samuti ei ole nõutav nende maksmine, kuid konkreetsel juhul on kuludokumentide nõudmine põhjendatud. Seda alljärgnevatel kaalutlustel: a) kostja I on varjatult nõudnud käibemaksuosa hüvitamist – menetluskulude kindlaksmääramise taotluses ei ole üheselt kirjas, kas nõutud summa sisaldab käibemaksu või mitte. Nimetatu viitab võimalikule asjaolule, et arveid ei ole üldse esitatud või on esitatud erinevas mahus, kui on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väidetud; b) antud asjas oli kolm kostjat, kellel oli ühine esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas vaid üks kostja, nõudes kõigi kolme kostja ühise esindamisega seotud kulude hüvitamist. Kui arved ka tegelikult on esitatud, saaks nende alusel hinnata, kas kõik arved on tõesti esitatud kostjale I, mis ei ole hageja jaoks eluliselt usutav. Kuigi kostjatel oli menetluses läbivalt üks esindaja, ei ole osa tehtud tööst kuidagi kostjaga I seostatav. Seadus ei anna ühele menetlusosalisele õigust nõuda selliste menetluskulude hüvitamist iseendale, mis on kantud teiste eest. Isegi kui faktiliselt on arved esitatud ühele kostjale ja ta on ka need tasunud, siis menetluskulude hüvitamistaotluse peavad esitama iga kostja eraldi, mida selgelt võimaldab ka TsMS § 174 lg 4. OÜ Ehitusplaat palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutma. Kuna kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 kolleegium maakohtu määruse põhjendusi ei korda. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja I lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas, väites, et kulude kandmine on tõendamata, kuna ei ole esitatud vastavaid kuludokumente. Kolleegium nõustub maakohtuga, et seadusest ei tulene kohustust kuludokumentide esitamiseks ja TsMS § 174 lg 3 järgi on piisav, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja avalduse esitaja poolne kinnitus, mille kohaselt on kõik kulud tekkinud seoses kohtumenetlusega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud nimekirjas toodud ajakulu vastavust toimikus olevate menetlusdokumentidega ja kohtuistungiteks kulunud ajaga. Määruskaebuse esitaja kahtlusi ei kinnita kolleegiumi arvates see, et kostja I on nõudnud ka käibemaksu hüvitamist. Maakohus on käibemaksu hüvitatavatelt kuludelt maha arvestanud. Kaebuse esitaja väited arvete esitamise kohta erinevas mahus või nende esitamata jätmise kohta on oletuslikud ja veenvalt põhistamata. Käesolevas menetluses oli kolm kostjat, kuid taotluse menetluskulude hüvitamiseks on esitanud ainult kostja I, mistõttu määruskaebuse esitajal on kahtlus, et tegelikult võib olla osutatud õigusabi eest advokaadibüroo poolt esitatud arved ka teistele kostjatele. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kostja I poolt tasutut ei saa seostada teiste kostjate esindamisega. Kolleegium leiab, et kui menetluses on

5(6)

ühel poolel mitu isikut ja neid esindab üks esindaja, siis võib õigusabi eest tasuda üks neist. Tegemist on menetluses ühel pool olevate isikute ja nende esindaja vahelise kokkuleppega (käsund) ja teisel menetlusosalisel ei ole alust sellesse sekkuda. Kaebuse esitaja poolt viidatud TsMS § 174 lg 4 ei anna alust teha järeldust, et kõik ühel poolel osalenud isikud peaksid esindajale tasuma eraldi või et kostja I saaks nõuda ainult 1/3 osas õigusabikulude hüvitamist.

Margo Klaar

Iko Nõmm

Ande Täna

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.