Kohtulahend

2-09-43824 Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited Tsiviilasjas nr 2-09-43824 esitas OÜ XXX09.09.2009.a hagi OÜ XXX, XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse 134 214,46 euro ja viiviste nõudes. Harju Maakohtu 03.01.2012.a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2012.a otsusega jättis Harju Maakohtu 03.01.2012.a otsuse muutmata ja OÜ XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti apellandi kanda. OÜ XXX kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2012.a otsuse peale jättis Riigikohus 14.01.2013.a määrusega menetlusse võtmata (kohtuasja nr 3-7-1-2-797-12) ning kassatsiooniastme menetluskulud OÜ XXX kanda. Riigikohtu lahendiga jõustusid käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohutu otsused. 13.02.2013.a esitas kostjate lepinguline esindaja OÜ XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (edaspidi: „avaldus“). Avaldusest nähtuvalt on OÜ-le XXX osutatud õigusabi 58,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 130,38 eurot (sisaldab käibemaksu) summas 7653,3 eurot. XXX OÜ on käibemaksukohustuslane. XXX OÜ kinnitab, et kõik taotluses nimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-09-43824 menetlusega. Avalduses toodud menetluskulude nimekirja järgi olid lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu järgmised:

2-09-43824 Käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 134 214,46 eurot ja kostja taotleb hagejalt esindaja kuludena vaid 7653,3 euro väljamõistmist. Seega on taotletav hüvitis VV määrusega kehtestatud piirmäärade sees ning arvestades menetluse mahukust pigem säästlik. Lähtudes eeltoodust palub XXX OÜ enda kasuks välja mõista XXXOÜ-lt lepingulise esindaja kulud 7653,3 eurot.

Hageja vastuväited kostja menetluskuludele 27.03.2013.a esitas hageja esindaja XXX OÜ avaldusele vastuväite, millises leiab, et kostja I (XXX OÜ) menetluskulude nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel kaalutlustel. Kostja I esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu õigusabiteenuse osutamise aeg. Samuti ei ilmne kostja I esitatust, kas ja kellele on esitatud õigusabiteenuse osutamise eest arve. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ei ole lisatud mistahes tõendeid, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kostja I on üldse menetluskulusid kandnud. Kuna menetluskulude kandmine on tõendamata, tuleb kostja I taotlus jätta rahuldamata. Kostja I nõuab alusetult käibemaksu hüvitamist. Kostja I avaldusest nähtub, et väidetava õigusabiteenuse tunnihind oli 130,38 eurot koos käibemaksuga (millele vastab 2040 EEK koos käibemaksuga ehk 1700 EEK tunnis + käibemaks). Menetluskulude hüvitamise nõude arvutusest ei ole seejuures käibemaksu maha arvestatud (58,7 x 130,38). Samas on kostja I ise möönnud, et on käibemaksukohuslane ning vastavat asjaolu kinnitab ka käibemaksukohuslaste register. TsMS § 174 lg 6 välistab sellises olukorras menetluskulude hüvitamise nõude käibemaksu osas ehk antud juhul 1275,55 EUR ulatuses. Kostja I nõuab alusetult endale ka kaaskostjate menetluskulude hüvitamist. Kõik kostjad on kogu menetluses läbivalt esitanud ühiseid seisukohti. Seega sisaldab kostja I menetluskulude nimekiri ka teiste kostjate menetluskulusid (eelduselt, et menetluskulusid üldse on kantud, mis käesoleval hetkel on tõendamata). Seega isegi juhul, kui peaks ilmnema, et kostjad on menetluskulusid kandud, oleks kostja I õigustatud kantud põhjendatud menetluskulude käibemaksuta summast 1/3 hüvitamisele, mis antud juhul ei saa ületada 2125,92 EUR. Kostja I nõuab põhjendamatult menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seotud kulude hüvitamist 1,5h ulatuses menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise taotluse koostamise eest. Kohtuotsuse jõustumise järgselt kantud kulutuste hüvitamist seadus ette ei näe. Kostja I menetluskulude nõue on põhjendamatult suur. Hageja on seisukohal, et väidetav ajakulu 58,7h ei ole põhjendatud. Hageja peab siinkohal esmalt vajalikuks rõhutada, et hagi esitamisele eelnes põhjalik pooltevaheline suhtlus, sh kirjalikul kujul (esitatud hagi lisadena 4-16), mistõttu olid kostjad oma positsiooni kujundanud ja olulises osas ka n.ö läbi kirjutanud enne kohtumenetluse algust – seega kohtumenetluses said kostjad piirduda tavapärasest palju vähem mahukate seisukohtadega (maakohtu menetluses oligi kostjate seisukohtade ja taotluste sisulise osa pikkus kokku ca 12,5 lk, kusjuures see hõlmas täiendavalt 3-ndate isikute menetlusse kaasamisega seoses esitatud seisukohti). Kostja I ajakulu maakohtus on olnud väidetavalt 51,6h. Samas on kostjate kõikide ühiste seisukohtade ja taotluste sisuline osa on kokku ca 12,5 lk. Seejuures on kostjad esitanud vaid mõned üksikud tõendid (palgatõendid ja tõendid, millega kostjad üritasid edutult saavutada osade hageja tõendite tagasilükkamist). Hageja on seisukohal, et viidatud mahus ja praktiliselt ilma tõenditeta menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakulu on 10-15h. Põhjendatud ajakulu leidmiseks tuleb lisada kohtuistungitel osalemise aeg koos põhjendatud ja mõistliku

2-09-43824 ettevalmistusajaga. Kostja I ajakulu ringkonnakohtus on olnud väidetavalt 14,3h. Samas on kostjad koostanud apellatsioonkaebuse, mille sisuline osa on 6 lk. Kuigi asja arutati kahel istungil, siis seda põhjusel, et ringkonnakohus andis pooltele võimaluse kompromiss sõlmida, mida paraku ei sündinud – sellises olukorras ei saanud 13.09.12. ringkonnakohtu istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine võtta kuidagi 5,3h, sest: kostja I oli varasemalt juba valmistunud ringkonnakohtu istungiks (17.05.12) ning pidi seda tegema arvestusega, et asi arutatakse lõpuni ning: 13.09.12. istungi ajaline kestus oli ca 1h ja 40 min. Hageja hinnangul sai kostjate ühine põhjendatud ajakulu olla kuni 35 tundi, millest kostja I oleks õigustatud nõudma kantud käibemaksuta kulust talle langeva osa ehk 1/3 hüvitamist ehk ca 1270 EUR hüvitamist (eeldusel, et kostja I tõendab menetluskulu tegelikku kandmist). Juhindudes eeltoodust palub hageja jätta kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata.

Kostja I seisukoht hageja vastuväidetele Seoses hageja vastuväitega kostja 1 taotlusele on kostja 1 oma 25.04.2013.a esitatud vastuses asunud järgnevale seisukohale. Hageja vastuväited on teadlikult eriti pahatahtlikud ja alusetud. Kostjate esindaja ei saa aru, mida mõtleb hageja seisukoha all: „Kostja I menetluskulude nimekirjast ei nähtu õigusabiteenuse osutamise aeg“. Selgitan, et kuivõrd kohtud lahendasid seda tsiviilasja ka suuliselt kohtuistungitel, kus osalesid nii hageja kui kostjad ja nende esindajad ühel ajal ja koos, siis õigusabiteenuse osutamine toimus kogu tsiviilasja nr 2-09-43824 menetluse vältel. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, et kui tsiviilmenetluses ei ole avaldusele esitatud lisadena kulude kandmist tõendavaid dokumente, siis oleks menetluslik õigus jätta menetluskulud välja mõistmata. Selline reegel kehtib halduskohtumenetluses, mitte tsiviilkohtumenetluses. TSMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avalduses esitada menetluskulude detailne nimekiri ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seda on kostja I ka teinud. Esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub kantud menetluskulude sisu ja nendele kulunud aeg. Hageja ei ole nimekirjas olevaid kulusid vaidlustanud. Hageja on vaid üldsõnaliselt nimetanud neid ülemäära suureks. Ebaõige on hageja väide, et kostja I nõuab alusetult endale ka kaaskostjate menetluskulude hüvitamist. Hageja ei põhjenda ka seda, millel tema vastav väide põhineb. Hageja väidet ei toeta ka kehtivad menetlusnormid. TSMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist ei välista see, kui kellegi eest kandis kulud muu isik. Kostja I on kinnitanud, et avalduses loetletud menetluskulud on tema kantud. Vaidlust ei saa olla selles, et kostjate poolel menetluskulud tekkisid, kuna kõikidest menetlusdokumentidest nähtub üheselt, et kostjaid esindas advokaadist esindaja, kes tegutseb Advokatuuriseadusest tulenevalt advokaadibüroo kaudu. Kostjate menetluskulude nimekiri ja väljamõistmise avaldus on tehtud samas tsiviilasjas nr 2-0943824 ja on seega otseselt selle tsiviilasja menetluskulu. Lisaks esitab hageja kostja I avaldusele põhjendamatuid vastuväiteid, mis tekitab kulusid juurde. Nõustuda ei saa hageja väitega, nagu oleks menetluskulude nõue põhjendamatult suur. Tsiviilasja nr 2-09-43824 menetlus on väga mahukas ja menetlusdokumente on esitatud kõigis kolmes kohtuastmes. Vale on hageja väide, nagu oleks menetluse eelselt toimunud poolte vahel põhjalik suhtlus ja positsiooni kujundamine. Enne menetlust teatasid kostjad hagejale üksnes, et nende hinnangul hagejal nõue puudub. Hagiavalduses esitatud hageja nõude ülesehitus oli midagi täiesti uut. Kostja menetluskulud on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmäärast 3,5 x

2-09-43824 väiksemad. Riigikohus on 27.02.2012 kohtuasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud otsuses selgitanud: Menetlusosalise vajadus kvalifitseeritud õigusabi ja esindaja järele on suurem, kui menetluses otsustatakse suurema rahalise nõude üle. Eelduslikult on suurema tsiviilasja hinnaga nõude lahendamine ka keerukam, tuues kaasa suuremad lepingulise esindaja kulud.“ Vaidlusaluses menetluses oli esitatud samuti väga suur rahaline nõue – 159779,12 eurot. Kuivõrd hageja vastuses esitatud seisukohad on otseses vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete ja kohtupraktikaga, saab asuda seisukohale, et hagejal kostja I menetluskulude väljamõistmise taotluse ja nimekirja osas tegelikkuses asjakohased vastuväited puuduvad. Asjaolu, et hageja kaotas täies ulatuses kõigis kohtuastmetes, näitab, et hageja esitas kostjate vastu selgelt põhjendamatu hagi ja sellise tegevusega kaasnevate kulude hüvitamine on isikute õiguste kaitse tagatis. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kohtuasja kaotanud menetlusosalist kaitsevad määrusest tulenevad esindajate kulude hüvitamise piirmäärad. Antud juhul on kostjate taotlus niigi 3,5 x piirmäärast väiksem.

Hageja täiendav seisukoht kostja menetluskuludele 10.06.2013 menetluskulude kohta esitatud täiendavas seisukohas leiab hageja, et kostja I poolt

2-09-43824 jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohutu otsused jõustusid 14.01.2013.a Riigikohtu määrusega. Kostja I (XXX OÜ) esitas 13.02.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kostja I taotletavad lepingulise esindaja kulud menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 7653,30 eurot (käibemaksuga). Kostja I esindaja kinnitusel on tal käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses kulunud kokku 58,7 töötundi. Hageja nõuet, et kostjat peaks esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (mh eesmärgiga veenduda kulude kantuses), ei pea kohus põhjendatuks. TSMS § 174 lg 3 järgi lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja esindaja on oma avalduses menetluskulude detailse nimekirja esitanud ning kohtul puudub alus selle õigsuses kahelda. Kohus viitab ka Riigikohtu 03.06.2013 määrusele nr 3-2-1-65-13, mille ps 18 Riigikohus selgitas, et: „Põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud.“ Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja väidet, et kostja I taotleb ka kaaskostjate menetluskulude hüvitamist. TSMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on täitnud ka nimetatud nõude. Kostja on kinnitanud, et avalduses loetletud menetluskulud on tema kantud. Kohtul puudub alus selle kinnituse õigsuses kahelda. Kohus, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates kostja I lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostja esindaja tehtud toimingud, ajakulu ning tasu on põhjendatud ja vajalik ja kuulub sellisena hagejalt väljamõistmisele, välja arvatud alljärgnevas osas: - 10h nõupidamiseks kliendiga ja hagi vastuse koostamiseks. Hagi vastuse (I kd, lk 64-70) sisulise osa pikkus on ca 6,5 lehekülge. Arvestades seda, et hagiavalduse lisadest nähtuvalt (I kd, lk 2145) olid hagi vastuses toodud asjaolud kostjatele ja nende esindajale kohtueelselt toimunud läbirääkimiste tõttu olulises osas teada, mistõttu hagi vastuse koostamine pidi olema vähem ajakulukas, on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik esindaja nimetatud toimingud avaldajale hüvitada 7,5 tunni ulatuses, s.o 2,5 tunni võrra vähendatuna; - nõupidamine kliendiga, täiendavate materjalide analüüs, kirjavahetus vastaspoolega 2h.

2-09-43824 Nimetatud osas ei ole kostja täpsustanud, millises ulatuses tal konkreetsete toimingute peale aega kulus. Nõupidamine kliendiga ja täiendavate materjalide analüüs on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks (sh täiendavate materjalide lisandumine pärast hagile vastuse koostamist nähtub toimikust), kuid vastaspoolega peetud kirjavahetuse vajalikkust ja põhjendatust ei ole kohtul võimalik hinnata. Seetõttu peab kohus vajalikuks antud ajakirje kui terviku („nõupidamine kliendiga, täiendavate materjalide analüüs, kirjavahetus vastaspoolega“) mahtu vähendada 0,5h võrra ning kohus loeb mõistlikuks ajakuluks antud ajakirje osas 1,5h. - 2 tundi määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks määruskaebusele. Kuivõrd määruskaebuse (I kd, lk 130-132) sisulise osa pikkus ületab napilt ühte lehekülge ja vastuse (I kd, lk 139-140) sisuline pikkus on üks lehekülg, loeb kohus põhjendatuks nimetatud toimingud avaldajale hüvitada ühe tunni ulatuses, s.o 1 tunni võrra vähendatuna; - 2,5 tundi ettevalmistumiseks (kirjalikud teesid 5 lk) ja osalemise eest 20.09.10. kohtuistungil. Nimetatud kohtuistung kestis vastavalt kohtuistungi protokollile (I kd, lk 168-169) ligi 0,5 tundi, kostjate esindaja osales istungil. Teese toimiku materjalide juures ei ole, mistõttu nende koostamiseks kulutatud võimaliku aja põhjendatust kohus hinnata ei saa. Seega on põhjendatud siinkohal kostjale hüvitada vaid esindaja kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemisele kulunud aeg, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik 1,5 tunni ulatuses, st vähendatuna 1 tunni võrra; - 6,5 tundi ettevalmistumiseks (kirjalikud teesid 5 lk) ja osalemise eest 20.02.2011.a kohtuistungil. Nähtuvalt toimikumaterjalidest ja kohtute infosüsteemist ei ole antud tsiviilasjas 20.02.2011.a kohtuistungit toimunud. Kui kostja on siinkohal tegelikult mõelnud 20.01.2011.a toimunud istungit, siis vastavalt istungiprotokollile (I kd, lk 193) jäi see istung kohtuniku haiguse tõttu ära. Kuivõrd esindaja, teadmata toimiku andmetel enne 20.01.2011 ette istungi ärajäämisest (I kd, tl 192), pidi siiski istungiks ettevalmistusi tegema, loeb kohus esindaja põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingu eest 0,5 tund. Kuna teese toimikumaterjalide juures ka sel korral ei ole ja nende koostamiseks kulutatud võimaliku aja põhjendatust kohus hinnata ei saa, tuleb kostja esindaja ajakulu antud juhul vähendada 6 tunni võrra; - 8 tundi ettevalmistuseks (kirjalikud teesid 6 lk) ja osalemise eest 26.04.2011.a kohtuistungil. 26.04.2011.a kohtuistung kestis protokollist (I kd, lk 207-220) nähtuvalt kella 10:00-st 15:50-ni, s.o ligi 6 tundi, teese toimikumaterjalide juures jälle ei ole. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kostja esindaja kulu kohtuistungiks valmistumise (sh arvestades asjaolu, et antud kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine) ja sellel osalemise eest 7 tunni ulatuses ning vähendada taotletud kulu 1 tunni võrra; - 5,3 tundi nõupidamiseks kliendiga, ettevalmistuseks ja osalemise eest ringkonnakohtu 13.09.12. kohtuistungil. Vastavalt kohtuistungi protokollile (III kd, lk 18-20) kestis istung ringkonnakohtus 13.09.2012 1 tund ja 40 min. Kuivõrd kostja esindaja oli juba varasemalt valmistunud ringkonnakohtu 17.05.2012.a toimunud istungiks ning pidi seda tegema arvestusega, et asi arutatakse lõpuni, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kostja esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute eest kokku 3 tunni ulatuses, seega vähendatuna 2,3 tunni võrra; - 1 tund ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selgituste eest klientidele. Kuivõrd nimetatud otsus (III kd, tl 22-28) tehti kostjate kasuks, mistõttu puudus vajadus näiteks kassatsioonkaebuse võimaliku esitamise otstarbekuse kaalumiseks ning kohtuotsuse põhjendav osa ei ületa 2 lk, peab kohus nimetatud otsusega tutvumise ja selgitamise põhjendatud ajaks, mis kuulub hüvitamisele, 0,5 tundi, s.o vähendatuna 0,5 tunni võrra; - 1,5 tundi menetluskulude nimekirja ja hüvitamise taotluse koostamise eest. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude nimekirja ja hüvitamise

2-09-43824 taotluse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu hüvitamisele ei kuulu ja taotletud kulusid tuleb vähendada veel 1,5 tunni võrra. Kokku loeb kohus esindaja töötunnid põhjendatuks seega 42,4 tunni ulatuses (58,7-16,3). Kuivõrd kostja esindaja tunnitasu määraks on 130,38 eurot koos käibemaksuga, OÜ XXX aga on vastavalt MTA käibemaksukohustuslaste registri andmetele alates 01.03.2006 käibemaksukohustuslane, siis ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine kostjale koos käibemaksuga. Tunnitasuga 130,38 eurot oleks hüvitatavaks summaks esindaja 42,4 töötunni eest 5528,11 eurot. Arvestades sellest maha käibemaksu 20%, s.o 921,35 eurot, kuuluvad kostjale hüvitamisele menetluskulud summas 4606,76 eurot (tunnihind ilma käibemaksuta 108,65 x tundide arv 42,4). Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hagiavaldus esitati kohtule 01.09.2009.a, hagi hinnaks oli 134 214,46 eurot. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusele nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) on 134 214,46 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 23 000 eurot. Kostjale hüvitatavad esindaja kulud 4606,76 eurot on oluliselt alla kehtestatud piirmäära. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning hagejal tuleb kostjale I hüvitada menetluskulud 4606,76 euro ulatuses. Kostja taotlus jääb rahuldamata 3046,54 euro ulatuses (taotletud summa 7653,30 eurot – rahuldatud osa 4606,76 eurot TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.