2-11-23817
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2013, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
N. M.i hagi Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu kutsehaigusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
N. M. (IK xxx, elukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
(MTÜ ÕPS Tartu ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu; [email protected])
Kostja:
Eesti Energia Kaevandused AS (RK xxx, Jaama 10, 41533 Jõhvi) Kersti Tingas (volikirja alusel)
Kostja esindaja:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
tulus, so töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas seoses kutsehaiguse ja töövõime täieliku või osalise kaotamisega. Hageja ei ole hagis märkinud ühtegi konkreetset normdokumendi sätet, mida kostja oleks rikkunud, rääkimata süülisest rikkumisest. Hageja ei ole tõendanud kostja käitumise õigusvastasust, kahju tekkimist ega sellest tulenevalt ka põhjuslikku seost eelnimetatute vahel. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. 23.06.1994 vastu võetud TsÜS § 113 lg 1 kehtestas 10- aastase üldise hagi aegumise tähtaja. Antud juhul lõpeks aegumistähtaeg 12.08.2001.a (arvestades kutsehaiguse diagnoosimisest). Arvutades aegumistähtaega alates 03.03.1992 (kostja kergematele tööle üleviimine tervisest tulenevatel asjaoludel), siis lõpeks 10 aastane hagi aegumistähtaeg 03.03.2002.a. Tulenevalt 01.07.2002 jõustunud VÕSRakS § 9 lg 1 -3 ja TsÜS § 153 lg 1 kohaldub 3- aastane aegumistähtaeg. Kostja leiab, et hageja on mööda lasknud TsÜS § 153 lg 1 sätestatud tervise kahjustamisest tuleneva nõude kolmeaastase aegumistähtaja. Kostja taotleb TsMS § 449 lg 3 alusel kohaldada aegumist ning aegumise tõttu jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kahju tekkimisest sai hageja teada siis, kui tal diagnoositi kutsehaigus 12.08.1991.a ja see on tõendatud hageja enda poolt koos hagiga esitatud Kutsehaiguste kliiniku tõendiga nr 1438, mille kohaselt soovitati hageja ajutiselt üle viia kergemale füüsilisele tööle.Vastav muudatus N. M.i töökorralduses tehti 03.03.1992, mis omakorda kinnitab, et hageja sai talle tekkinud kahjust teada hiljemalt 03.03.1992.
4.2 Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud varalise kahju olemasolu. Kutsehaiguste kliiniku teatis ei tõenda otsest varalist kahju ega saamata jäänud tulu. Samuti ei tõenda püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 598985 iseenesest varalist kahju ega saamata jäänud tulu. Püsiva töövõimetuse määramise tõttu ei jäänud hageja ilma oma senisest tööst ega sissetulekust kostja juures. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti ega isegi mitte väidet, mis tõendaksid tekkinud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu tekkimist alates püsiva töövõimetuse tuvastamisest 04.03.2010. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Muudatus N. M.i töökorralduses tehti 03.03.1992, mil ta viidi ajutiselt kergemale tööle. Seega sai N. M. tegelikult teada talle tekkinud kahjust hiljemalt 03.03.1992 (tl 106-107). 4.3 Kostja palub oma viimases kirjalikus seisukohas kohtule jätta N. M.i hagi läbi vaatamata TsMS § 340 1 lg 2 alusel, kuna vaatamata kohtu korduvatele nõuetele puuduste kõrvaldamiseks ei ole hageja kohtu nõuet täitnud ja hagi on tõendamata.
Kohus jätab N. M.i hagi läbi vaatamata.
Poolte vahel ei ole vaidlust ei ole alljärgnevas: N. M. töötas kostja juures 15.07.1975 – 08.01.2006; 1991.a diagnoositi hagejal kutsehaigus (vibratsioonitõbi); 1992.a tehti muudatus töökorralduses ja N. M. viidi üle teisele tööle (lähtudes kutsehaiguste kliiniku teatisest); 08.01.2006 lõpetati hagejaga tööleping kostja juures koondamise tõttu; 04.03.2011 tuvastati hagejal 40 % töövõimekaotus (tingitud kutsehaigusest); 2012. aastast on töövõimetusprotsent 30.
Hageja väited kahju tekkimisest teadasaamise aja osas on vastuolulised:
Hagiavalduses ja kostja vastusele esitatud seisukohas väidab hageja, et kahju tekitati enne VÕS-i kehtima hakkamist, seega enne 01.07.2002 (tl 1, 55); Kohtuistungil 14.11.2012 väidab hageja, et aastal 2010 sai hageja teada, et tal on tekkinud kutsehaigusest tervisekahjustus (määrati 40% töövõimekaotus) (tl 75), sama kinnitab hageja kohtule 28.02.2013 saadetud selgitustes (tl 98 jj) „... kutsehaigusest põhjustatud varalisest kahjust sai hageja teada püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest 04.03.2010, seega mitte varem kui 04.03.2010.....“ (tl 99, 115).
Kostja on seisukohal, et hageja sai talle tekkinud kahjust teada hiljemalt 03.03.1992, so ajast mil tehti muudatus N. M.i töökorralduses lähtudes Kutsehaiguste kliiniku tõendist nr 1438 st hageja viidi ajutiselt üle kergemale tööle, millega tõenäoliselt kaasnes ka töötasu vähenemine (tl 68). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole suutnud endale selgeks teha, kas ja milles konkreetselt tema kutsehaigusest põhjustatud varaline kahju seisneb, ei oska ta ka ühest vastust anda kahjust teadasaamise aja osas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.