Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

16.03.2012 saabus Pärnu Maakohtule AS SEB Pank hagi Osaühingu Tseptrum ja L. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 30.04.2012 määrusega nimetati AS SEB Pank poolt L. M. vastu esitatud pankrotiavalduse lahendamisel (tsiviilasi 2-10-61784) L. M. ajutine pankrotihaldur ja keelati võlgnikul vara käsutamine ajutise halduri nõusolekuta, mistõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 alusel käesolevas tsiviilasjas menetlus L. M. suhtes peatus. 23.05.2012 kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel peatas käesolevas asjas menetluse ka OÜ Tseptrum suhtes kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-10-61784. Viru Maakohtu 12.06.2012 määrusega kuulutati välja L. M. pankrot. Pankrotimäärus jõustus 24.10.2012. 13.02.2013 Pärnu Maakohus uuendas menetluse käesolevas tsiviilasjas, jättis hagi L.M. suhtes PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning jättis rahuldamata OÜ Tseptrum taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Kohus jätkas tsiviilasjas 2-12-11188 menetlust kostja OÜ Tseptrum suhtes.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja taotleb OÜ-lt Tseptrum hageja kasuks välja mõista 59 241,12 €, millest 29 716,87 € on laenu põhiosa võlgnevus, 810 € intressivõlg ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 714,25 €. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivise 19,2% põhinõudelt aastas alates hagi esitamisest 16.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt 19.10.2006 sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ja Osaühing Tseptrum laenulepingu nr 2006031771, mille alusel hageja laenas kostjale 2 200 000 Eesti krooni intressiga 6,5% aastas, tähtajaga 19.04.2007 ning muudel laenulepingus toodud tingimustel. 17.04.2007, 18.10.2007 ja 21.10.2008 lisakokkulepetega muudeti laenulepingu tähtaega, intressimäära ja maksegraafikut. Lõplikuks laenutähtpäevaks jäi 19.04.2009, laenuintressimääraks lepiti 19.10.2008 kokku panga baasintress + 3,1% aastas. Laenuleping lõppes 19.04.2009 laenutähtpäeva saabumisega. Laenusaaja laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud. 05.06.2009 ja 20.01.2012 saatis hageja kostjale nõuded võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole kohustust siiani täitnud. Laenulepingu punkti 12.5 kohaselt on hagejal õigus laenu tagasimaksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Vastavalt laenulepingu punktile 12.3.3 lähtub AS SEB Pank intressi ja muude tasude arvestamisel 360päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja tasu määrast. Kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmisid hageja ja L. M. 21.10.2008 käenduslepingu käendaja vastutuse maksimummääraga 31 955,82 €. Kuna kohus L. M. suhtes jättis hagi läbi vaatamata, siis kohus käenduslepinguga seotud asjaolusid ega väiteid otsuse pikemalt ei kajasta. 09.09.2013 istungil hageja kostja vastuväite tõttu täpsustas viivise nõuet ning taotles kostjalt välja mõista viivise 19,2% põhinõudest aastas iga viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõla summa 29 716,87 €.

KOSTJA VASTUS

Kostja 01.03.2013 kirjalikus vastuses märgib, et AS-il SEB Pank puuduvad Krediidiasutuste seadusest ja Eesti Panga Presidendi määrusest tulenevad igasugused nõutud laenuanalüüsid, mis pidid olema teostatud enne hagis nimetatud võlaõiguslike lepingute sõlmimist. Kostja leiab, et

AS SEB Pank on ebaseaduslikult laenulepingu üles öelnud, alustanud täitemenetlust ja tagatise ära müünud. Kostja 17.03.2009 ja 27.04.2009 teavitas hagejat, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg-test 2 ja 3, laenulepingu nr 2006031771 punktidest 22.1 ja 22.2 ning AS SEB Pank üldtingimuste punktist 9.3 loeb kostja alates 17.03.2009 kõik OÜ Tseptrum ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise peatatuks kuni pooltest sõltumatute vääramatu jõu asjaolude äralangemiseni. Enne laenu- ja käenduslepingu sõlmimist ei osanud kostja ette näha ülemaailmset majanduslangust ja turuvapustust. Kostja toimis heas usus ja parimate kavatsustega, kinnistu ostmisel tegi AS SEB Pank poolt aktsepteeritud hindaja kinnistu väärtuse teadasaamiseks hindamisakti. Seda väärtust aktsepteerisid panga analüütikud (laenukomitee), seega pidi laenukomitee olema veendunud, et antud tagatis kindlustab krediidiasutuse kõigi nõuete rahuldamise. OÜ Tseptrum juhatajal L. M. puudub kõrgharidus, ta ei pidanud ette nägema asjaolusid, mida majandusliku kõrgharidusega ja suurte kogemustega panga analüütikud ette ei näinud. Pank on antud asjas tugevam ja pädevam pool, kui pank ei olnud laenuanalüüsi tehes piisavalt hoolas, ei vabane ta ise vastutusest. Vääramatu jõu tõttu on kostja kohustuse rikkumine vabandatav. 03.06.2010 ja 08.06.2010 e-kirjadega on kostja hagejat teavitanud, et OÜ Tseptrum laenutagatise, Jaama 9 Pärnus asuva kinnistu, omanik OÜ Rampmark on leidnud tagatisvarale ostja hinnaga 2 500 000 EEK. Kostja taotles tagatisvara vabamüüki kohtutäituri järelevalve all. Ostja oli valmis kandma ostusumma enne tehingu sõlmimist notari deposiitkontole. Kostja 08.06.2010 teavitas panka, et ostja soovib tehingu teha enne 18.06.2010. Hageja ei suutnud asjas õigeaegselt otsust teha, alustatud täitemenetluse tõttu ei olnud võimalik kinnistut hageja nõusolekuta müüa ning tehingut ei toimunud. 12.01.2012 müüs kohtutäitur Jaama 9 kinnistu enampakkumisel alghinnaga 25 000 € (s.o 391 165 EEK). Kostja oli kinnistu ostnud hinnaga 3 000 000 EEK ning panga poolt aktsepteeritud hindaja oli kinnistu väärtuseks hinnanud 12 940 000 EEK. Tagatisvara 2,5 miljoni Eesti krooniga müümise korral oleks kostja saanud ära tasuda kogu hageja nõude ja raha oleks üle jäänud. Kostja leiab, et pank käitus hoolimatult ja pahatahtlikult. Hageja on ise tekitanud olukorra, kus nõue jäi täitmata. AS SEB Pank ei soovinud probleemi lahendada, kostja korduvad pöördumised astuda läbirääkimistesse enda laenuhaldurite ja muude pädevate pangatöötajatega ei andnud tulemusi. Kostjale teadaolevalt keelati hageja töötajatel L. M. igasugune suhtlemine. Kostja leiab, et hageja on käitunud äärmiselt ebausaldusväärse partnerina, üritades kogu vastutuse veeretada väikeettevõtja kaela. 09.09.2013 istungil kostja lepinguline esindaja parandas kostja kirjalikus vastuses märgitud väite laenulepingu ülesütlemise kohta ja kinnitas, et laenuleping lõppes selles märgitud tähtaja saabumisel. Samuti kostja esindaja täpsustas, et vääramatu jõu asjaolud kehtisid kostja suhtes 01.04.2009 – 31.12.2011. Kostja vaidles vastu hageja edasiulatuvale viivisenõudele, leides, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist põhinõudest suuremas ulatuses ning seetõttu põhinõuet ületav viivis ei ole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vaidlus on selle üle, kas kostja poolt laenukohustuse täitmata jätmine on mingil ajaperioodil vääramatu jõu tõttu vabandatav ning kas seetõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt selle perioodi eest viivist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kelle kanda peab jääma tagatisvara hinna alanemise risk, kas ja millises ulatuses hageja vastutab selle eest, et potentsiaalse ostjaga jäi sõlmimata tagatise müügitehing kõiki nõudeid rahuldava müügihinnaga.

üleilmsest majanduslangusest põhjustatud, kohustuse täitmist takistavad objektiivsed asjaolud kostja jaoks 01.04.2009, s.o 19 päeva enne laenu tähtpäeva saabumist. Kohus kuulas tunnistajana üle L. M., kes on äriühingu ainuosanik ja pikaaegne juhatuse liige. L. M. füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisega kaasneb ärikeeld ning Viru Maakohus ei rahuldanud L. M. taotlust lubada tal juhatuse liikmena edasi tegutseda, mistõttu L. M. ei saa menetluses osaleda kostja seadusliku esindajana. Tunnistaja L. M. esmalt andis üldsõnalisi ütlusi, et vääramatu jõud tema jaoks tuleneb seadusest määratust; kui pank on hinnanud tagatise väärtuse suuremaks, siis kostja ise ei teinud midagi, et tagatise väärtus väheneks. Kohtu abistavatele küsimustele vastates L. M. täpsustas, et maailmamajanduse langus ja kinnisvara hindade langus need asjaolud, mida pooled ei saanud ette näha. Samas ei suutnud tunnistaja L. M. ega kostja esindaja välja tuua, kuidas majanduse ja kinnisvarahindade langus konkreetselt kostja tegevust ja maksevõimet mõjutasid. Tunnistaja M. ütluste kohaselt kostja tegutses kinnisvara alal alates 2004.aastast, projektid läksid järjest suuremaks ja kulukamaks, rahastamiseks kasutati ka pangalaenu; 2008.a lõpus tekkisid kostjal raskused, tal tekkis palju võlglasi ning kostja pani ühe projekti päästmiseks ise raha juurde; kostja tasus oma võlglase laenu ja sai sellelt vastutasuks korteri tagatiseks. Olukorras, kus kinnisvaraturu languse tingimustes kostja ise on oma olemasolevad likviidsed vahendid otsustanud laenukohustuse täitmise asemel paigutada kinnisvarasse, ei saa kostja mõistlikult tugineda kinnisvara hindade langusele kui vääramatule jõule. Laenu võtmisel teadis kostja võetava kohustuse suurust ja tagastamise tähtaega. Käibekapitali laen on oma olemuselt lühiajaline laen, laenulepingus algselt kokku lepitud laenutähtpäev oli 19.04.2007, mistõttu ei oma tähtsust kostja väited, et laenulepingu sõlmimisel ta ei saanud ette näha (2008.a tekkinud) majanduslangust. Kostja soovil pikendati laenulepingu tähtpäeva kahel korral. 21.10.2008 viimase lisakokkuleppe sõlmimise ajal oli Eesti majanduses ja kinnisvarahindades üleilmse finantskriisi laastavat mõju igal juhul juba tunda (kostja esitatud artikli väljatrükis (lk 101) on vaidluse all, kas turuvapustus finantsturgudel toimus kuni 3.juunini 2008 või alles septembris 2008), majandus oli pööranud langusele ning kostjal kui 2004.aastast kinnisvaraäris tegutseval ettevõttel oli võimalik ette näha ja ta pidi arvestama selle mõjuga oma rahaliste kohustuste täitmise võimele. Kostja üldsõnalised, konkreetsete faktiliste asjaoludega sidumata seletused vääramatu jõu kohta, samuti tunnistaja M. ütlused ei veena kohut, et kostjal ei olnud raskuste tekkimisel võimalik astuda samme, et oma tegevus vastavalt muutunud oludele ümber korraldada ja vältida või vähendada majanduslanguse kahjulikke tagajärgi.

kohus leiab, et selle konkreetse laenulepingu puhul hageja ei vastuta selle eest, tagatisvara väärtus lepinguperioodil vähenes.

18.06.2010 mõnes Pärnus asuvas notaribüroos. Kostja ei ole kohtu ette toonud, et tehingu tegemiseks oli kindel aeg konkreetse notari juures kokku lepitud, et määratud ajal tehinguosalised olid notari juures kohal ning et tehing jäi ära üksnes kostja kui hüpoteegipidaja ja täitemenetluses sissenõudja nõusoleku puudumise tõttu. Kui notariaega enne hageja nõusolekut ei määratud, ei oleks kohtu hinnangul olnud mõistlikult võimalik tehingut vormistada 18.06.2010 ka siis, kui hageja oleks nõusoleku andnud 17.06.2010, sest notar vajab esitatud dokumentide kontrollimiseks ja tehingudokumentide ettevalmistamiseks aega. 31.05.2010 kokkulepe ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tõend ostja olemasolust ka seetõttu, et lepingu inglisekeelsele tekstile (lepingust ei ole aru saada, millises keeles tekst on originaalleping, lepingul on märge selle kahes eksemplaris allkirjastamise kohta, millest kummalegi poolele jääb üks; kohtule on esitatud poolte allkirjadega lepingud nii eesti kui inglise keeles) käsiraha saamise ja tagasimaksmise kohta tehtud käsikirjalised märkused on visuaalselt hinnates allkirjastanud üks ja sama isik, müüja esindaja Russel Thompson. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et käsiraha tegelikult ei makstud ning kokkulepe on fiktiivne ja koostatud tagantjärele. Lisaks nähtub, et käsiraha on sularahas tagastatud 19.06.2010. Eeldusel, et käsiraha maksmine ja tagastamine ka tegelikult toimus, pidi R. Banks 19.06.2010 olema veel Eestis ning seega ei saa õige olla kostja väide, et hageja nõusoleku andmise ajaks oli R. Banks juba Eestist lahkumas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõude vähendamiseks alust ei ole. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 60 243,74 € põhinõude, viivise ja intressivõla katteks.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.