2-08-81304 AS-i Maag Grupp hagi Hassor Eesti OÜ vastu 440 250,66 krooni saamiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2013 menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hassor Eesti OÜ määruskaebus
määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Maag Grupp (registrikood 10209474, asukoht Ropka tee 22, Tartu), lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets Kostja OÜ Hassor Eesti (registrikood 10594868, asukoht Haapse küla, Jõelähtme vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 27.05.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja hageja avaldus
1.Harju Maakohtu 05.02.2010 otsusega rahuldas kohus AS-i Maag Grupp hagi OÜ Hassor Eesti vastu ning jättis menetluskulud täies ulatuses OÜ Hassor Eesti kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2010 otsusega jäeti maakohtu 05.02.2010 otsus
muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud OÜ Hassor Eesti kanda. Riigikohtu 06.09.2010 määrusega otsus jõustus. AS-i Maag Grupp esindaja esitas 24.09.2010 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palus määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 184 381,30 krooni (11 784,11 eurot). Harju Maakohtu 06.09.2012 kohtunikuabi määrusega rahuldati hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohtu 15.11.2012 määrusega rahuldati 06.09.2012 määruse peale esitatud määruskaebus ning tsiviilasi saadeti tagasi täiendavate toimingute tegemiseks. Hageja tasus riigilõivu hagiavalduse esitamisel 21 250 krooni. Juhindudes TsMS § 174 lg 3 teisest lausest, märkis hageja, et lepingulise esindaja kulu koosseis on järgmine: esindamine esimese astme kohtus, sh konsultatsioonid kliendiga, materjalide kogumine ning nendega tutvumine ja analüüs, asja ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, õigusliku positsiooni kujundamine, kohtupraktika analüüs, kostja vastuse, arvamuse ja seisukohaga tutvumine, vastuste koostamine kostja vastusele ja seisukohale, kostja taotlustega tutvumine ja neile vastuste koostamine, täiendavate tõenditega tutvumine, osalemine kohtuistungitel (sh transpordikulud); esindamine ringkonnakohtus, sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, konsultatsioonid, osalemine kohtuistungil (sh transpordikulud); esindamine kassatsioonimenetluses, sh asja materjalidega tutvumine, konsultatsioonid ning vastuse koostamine kassatsioonkaebusele. Kassatsioonimenetluses esindasid avaldajat vandeadvokaat Anu Pärtel ning vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets. Kokku on lepingulised esindajad osutanud avaldajale õigusteenust mahus 64 h, tunnihinnaga 2500 krooni (käibemaksuta). Kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on kandnud kulusid ka seoses tõendite tõlkimisega, mis on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 mõttes. Mitmed hagiavalduse lisad tuli tõlkida eesti keelde, vastavalt arvele nr TR 38381 (28.01.2008) on tõendite tõlkimise kulu 3131,30 krooni (käibemaksuta). Hageja palus kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja leidis, et menetluskulude nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kostja palus jätta avalduse rahuldamata osas, mis ületab riigilõivu 21 250 krooni.
Maakohtu määrus
7.27.05.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt. Kohus mõistis OÜ-lt Hassor Eesti AS-i Maag Grupp kasuks välja menetluskulud 5105,44 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
8.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 21 250 krooni, mis on 1358,12 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hüvitada.
9.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel on hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Võttes arvesse, et tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 ning TsMS § 33 lg-st 1 toimub kohtumenetlus eesti keeles, oli hageja kohustatud tõendite eesti keelde tõlkimiseks. Esitanud tõenditest nähtuvalt oli tõlketöö maksumus 3131,30 krooni, s.o 200,13 eurot. Kohus leidis, et tegemist oli põhjendatud kulutustega ning kostjal tuleb need hagejale hüvitada. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud tõlkekulude tasumist, leidis kohus, et vastavalt kehtivale
seadusele ning tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-142-09 ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine.
10.Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 64 tunni ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks kokku 27,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 5-leheküljelise hagiavalduse, millele on liidetud 40 lk kirjalikke tõendeid. Kohus leidis, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja selle pinnalt 5leheküljelise hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud töömaht 10 tundi.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 10,5 tundi kostja vastuväidetele vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 5leheküljelise vastuväite, millele on lisatud 4 lk tõendeid. Hageja on sellele koostanud 7-leheküljelise vastuse, millele kostja on omakorda esitanud 3-leheküljelise arvamuse. Samuti on kostja koostanud 31.08.2009 2-leheküljelise dokumendi ning hageja on koostanud 6-leheküljelise vastuse. Kohus leidis, et kostja menetlusdokumentidega tutvumiseks ja antud mahus vastuste koostamiseks on hageja esindaja nimetatud 10,5 töötundi põhjendatud.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 2,5 tundi kostja taotlusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud sisuliselt 1-leheküljelise taotluse, millele hageja on koostanud 1leheküljelise vastuse. Kohus leidis, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud ajaline maht 1 tund. Hageja esindaja taotles ka 2 tunni ulatuses täiendavate tõenditega tutvumiseks kulunud aja hüvitamist, kuid kohus leidis, et tegemist ei ole põhjendatud menetluskuludega, kuna hageja ei ole selgitanud, milliste täiendavate tõenditega on hageja esindaja lisaks eelnimetatud menetlusdokumentidega seotud tõenditele pidanud tutvuma.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 8 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 6-leheküljelise apellatsiooni, millele hageja on esitanud 6-leheküljelise vastuse, mis osaliselt kattub hageja varasemalt esitatud seisukohtadega. Kohus leidis, et kõnealuses mahus kostja apellatsiooniga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning vastuse koostamiseks on põhjendatud 5-tunnine ajakulu. Hageja esindaja väitel on ta osalenud ka 2 tunni vältel Tallinna Ringkonnakohtu istungil, kuid nähtuvalt toimiku materjalidest on Tallinna Ringkonnakohtus 10.05.2010 toiminud kohtuistung kestnud ca ühe tunni, mistõttu kohus luges hageja esindaja töömahu põhjendatuks just vastavas ulatuses. Võimalikud transpordikulud kohtuistungil osalemiseks ei saa kuuluda kohtuistungil osalemise aja hulka.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 6 töötundi seoses kassatsioonimenetlusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 8leheküljelise kassatsiooni ning Riigikohus on kohustanud hagejat kassatsioonile vastuse koostamiseks. Hageja on koostanud sisuliselt 3-leheküljelise vastuse. Kohus leidis, et antud mahus kassatsiooniga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja vastuse koostamiseks on põhjendatud maht 4 töötundi.
15.Seoses kostja vastuväitega, et Riigikohtu 06.09.2010 määrusest ei nähtu kassatsiooniastme menetluskulude jaotus, märkis kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p 13 asunud seisukohale, et kui maakohus teeb kohtulahendi, kus märgib menetluskulude jaotuse, ja ringkonnakohus jätab lahendi selle peale esitatud kaebust lahendades muutmata, tuleb lugeda, et sellisel juhul nõustus ringkonnakohus maakohtu otsustatud menetluskulude jaotusega ning selline nimetus ei anna alust keelduda menetluskulude väljamõistmisest. Antud lahendis väljendatud seisukoht
kohaldub ka olukorras, kus ringkonnakohus on menetluskulude jaotuse ette näinud ning Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata (3-2-1-126-10). Juhul kui ringkonnakohus on jaotanud menetluskulud kohtuastmete lõikes ühtemoodi, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda ringkonnakohtu lahendis märgitud kulude jaotusest. Seega saab ka praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel mh seoses Riigikohtu menetlusega võtta aluseks ringkonnakohtu otsuses ja maakohtu otsuses märgitud kulude jaotuse.
16.Tallinna Ringkonnakohus asus 28.05.2010 otsuses seisukohale, et asja menetluskulud tuleb kostja kanda jätta. Kuna Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata, tuleb asuda seisukohale, et Riigikohus nõustus ringkonnakohtu poolt ettenähtud menetluskulude jaotusega. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada ka kassatsiooniastme menetluskulud 4 töötunni ulatuses.
17.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist ka seoses kohtuistungitel osalemisega. Harju Maakohtus on istungid toimunud 10.06.2009 kestvusega 1 tund, 30.09.2009 - 2 tundi ning 14.12.2009 ligi 2,5 tundi. Seega on kontrollitav, et hageja esindajal on kulunud Harju Maakohtu istungitega seoses 5,5 tundi, millega seoses tekkinud õigusabi kulu tuleb kostjal hagejale hüvitada.
18.Kokku leidis kohus, et hageja lepingulise esindaja töötunnid on põhjendatud ja vajalikud 37 tunni osas. Lähtudes eeltoodud argumentidest vähendas kohus hageja esindaja töötundide mahtu 27 tunni võrra.
19.Seoses kostja vastuväitega, et hagejat esindanud advokaadibüroo esindaja töötunnihind koos käibemaksuga oli advokaadibüroo kodulehe andmetel 1500-1800 krooni, s.o 95,87 kuni 115,04 eurot, märkis kohus, et hagejal ja hageja esindajal oli õigus lepingu sõlmimiseks neile sobiva tunnihinnaga. Kohtul lasub hagita menetluses kohustus kontrollida ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, samuti võimalike menetluskulude ettenähtavust.
20.Poolte vahel puudus vaidlus, et advokaadibüroo In Jure kodulehe andmetel oli advokaadibüroo tunnitasuks hagi esitamise ajal 1500 krooni (95,87 eurot) ja alates 2010. aastast 1800 krooni (115,04 eurot) koos käibemaksuga. Ilma käibemaksuta oli hagejat esindava advokaadibüroo n-ö tüüptunnihind tsiviilasja menetluse kestel seega vastavalt 81,25 eurot ja 95,87 eurot. Hageja selgitas seda asjaoluga, et iga kliendiga sõlmitakse personaalne kliendileping ning pooled on vabad kindlaks määrama õigusabiteenuse hinda. See, et advokaadibüroo kodulehe info ei takista pooltel sõlmimast oluliselt kallima tunnihinnaga lepingut, on iseenesest õige. Samas ei ole hageja kohtu jaoks piisavalt veenvalt selgitanud, millised olid need erilised põhjused, miks antud juhul erines hagejaga kokku lepitud tunnitasu määr (159,78 eurot ilma käibemaksuta) nt hagi esitamise hetkel advokaadibüroo kodulehel teatavaks tehtud tunnihinnast (81,25 eurot) ligi kahekordselt. Kohtu jaoks on advokaadibüroo kodulehel märgitud tunnihinnast ligi kaks korda suurema tunnihinnaga kliendilepingu sõlmimine ilma mõjuvate põhjusteta ebamõistlik ning kohus ei saa sellise tunnihinnaga (159,78 eurot) kaasnevaid õigusabikulusid lugeda täiel määral põhjendatuks ja vajalikeks. Lisaks tuleb arvestada ka õigusabikulude ettenähtavuse printsiipi ja kohus leidis, et vähemalt teatud piirides saab ka advokaadibüroo kodulehe andmeid konkreetse advokaadibüroo tunnitasu maksumuse kohta arvestada võimalike menetluskulude suuruse prognoosimisel (eriti olukorras, kus puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks konkreetsel juhul advokaadibüroo kodulehel näidatud tunnitasu määr ja tegelikult rakendatud tunnitasu määr suurel määral erinevad). Samuti ei pea kohus sõltumata muudest asjaoludest õigusabi tunnitasumäära, mis on ilma käibemaksuta ligi 160 eur/h, vähemalt üldjuhul mõistlikuks menetluskulude väljamõistmise kontekstis. Pooled on vabad kokku leppima küll mistahes õigusabi
tunnitasu määrades, kuid see ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmisel peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist mõjutada ei saa.
21.Teatud ulatuses on konkreetse õigusabilepingu alusel määratud tunnitasumäära erinevus advokaadibüroo kodulehel näidatud nn tüüptunnitasumäärast aktsepteeritav ja samuti on mõistetav, kui advokaadibüroo tunnitasumäär menetluse kestel suureneb. Kohus luges mõistlikuks ja aktsepteeritavaks hagejale õigusabi osutamise tunnitasu määraks 95,87 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd alates 2010. aastast on sama tunnitasumäära näidatud ka advokaadibüroo In Jure kodulehel ning selle erinevus varasemalt näidatud tunnitasumäärast ei ole sedavõrd oluline, et tingiks vajaduse rakendada hagi esitamise ajal advokaadibüroo In Jure kodulehel näidatud tunnitasumäära (81,25 eurot ilma käibemaksuta).
22.Seega luges kohus konkreetses asjas mõistlikuks hageja esindaja õigusabikulu, mis põhineb tunnitasumäärale 95,87 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja töötunnid on põhjendatud ja vajalikud 37 tunni ulatuses, tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja tasu 3547,19 eurot, mis on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas.
23.Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole esitanud nõutavas vormis menetluskulude nimekirja ega kulusid tõendavaid dokumente, märkis kohus järgmist. Hageja on esitanud 12.04.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuse, millest nähtuvad hageja esindaja toimingute koosseis ning igale toimingule kulunud aeg. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-142-09 ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud. Antud juhul on hageja esitanud dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on hageja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud ning puudub alus eeldada, et hageja esindaja oma teenuseid tasuta osutab.
24.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt 5105,44 eurot (riigilõiv 1358,12 eurot + tõlkekulud 200,13 eurot + lepingulise esindaja kulud 3547,19). Hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata 6678,67 euro ulatuses (taotletav summa 11 784,11 eurot – taotluse rahuldatud osa 5105,44 eurot) ja kostjal tuleb määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
25.Kostja palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ja jätta rahuldamata avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osas, mis ületab riigilõivu summat 21 250 krooni.
26.Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei või kohus kaebuse rahuldamisega kaebuse esitaja olukorda halvendada. 27.05.2013 määrus on vastuolus 06.09.2012 määrusega samas asjas ning halvendab kostja olukorda võrreldes olukorraga, kui kostja ei oleks 21.09.2012 määruskaebust esitanud. Kaevatava määrusega on kostjale pandud kohustus tasuda menetluskuludelt viivist, mida hageja 24.09.2010 taotluses nõutud ei ole ja 06.09.2012 samas asjas tehtud määrusega ei mõistetud viivist välja. Lisaks on kohus kostjalt välja mõistnud tõlkekulud 200,13 eurot, mis 06.09.2012 määrusega jäeti hageja kanda. Kuivõrd hageja 06.09.2012 määrust ei vaidlustanud, siis TsMS § 456 lg 4 viimase lause ja § 457 lg 1 kohaselt on 06.09.2012 määrus viivise ja tõlkekulude väljamõistmata jätmise osas jõustunud. Järelikult kaevatav 27.05.2013 kohtumäärus
tuleb osas, milles sellega kostja kahjuks kalduti kõrvale 06.09.2012 jõustunud määrusest, tühistada.
27.Tõendit selle kohta, et hagejal oleks tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud summas, ei ole hageja esitanud. Kostja on läbivalt menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja nõue ei ole tõendatud. Menetluskulude nimekirja koostas hageja lepinguline esindaja alles 12.04.2012, kuid menetluskulude nimekiri ei asenda tõendit, mis tõendaks, et hagejal on tekkinud õigusabi tasu maksmise kohustus. Hageja ei ole esitanud arveid õigusabi eest tasu maksmise kohustuse tekkimise kohta. Sel juhul tuleb avaldus jätta rahuldamata (TsMS § 174 lg 3, lg 5; § 175 lg 1 ja lg 3).
28.Hageja õigusabikulude arvestus ei ole põhjendatud ning ei vasta tsiviilasja menetluse sisule. Nimekirjas puuduvad kuupäevad, mis võimaldaks kontrollida nimekirja sisu. Esitatud õigusabi maht ei vasta menetlustoimingute sisule eelkõige põhjusel, et hageja kordas kohtumenetluses valdavalt oma seisukohti ja põhjendusi ning tõendeid, mis ta esmakordselt esitas juba ligi 3 kuud enne hagi esitamist.
29.Maakohus eksis lisaks hüvitise arvestamisel. Kostja esitas 15.12.2010 maakohtule tõendid, mille kohaselt oli hagejat esindanud advokaadibüroo hinnakirja järgi hageja lepingulise esindaja õigusabi tegelik tunnihind tsiviilasja maakohtu menetluse ajal 1500 krooni käibemaksuga ja 18%-se käibemaksuta vastavalt 1230 krooni ehk 78,61 eurot. Alates apellatsioonimenetlusest oli tunnihind käibemaksuga 1800 krooni (20%se käibemaksuta 1440 krooni ehk 92,03 eurot). 27.05.2013 määruses on ilma käibemaksuta tunnihinnaks arvutatud 78,61 euro asemel 81,25 eurot (vahe kostja kahjuks 2,64 eurot/tund) ja apellatsioonimenetluses 92,03 euro asemel 95,87 eurot (vahe kostja kahjuks 3,84 eurot/tund). Seega on maakohtu menetluse osas arvutatud alusetult hüvitiseks ehk 2,64 eurot/tund rohkem ning apellatsiooniastmes 3,84 eurot/tund rohkem. Kostja ei pea seda tasuma, isegi kui mahud oleks põhjendatud.
30.Järgmiseks on kaevatavas kohtumääruses ka 2009.a menetlustoimingutele kohaldatud 2010.a hinda, mis ei ole õige ega põhjendatud. Kuigi kohus viitab, et kohtu arvutuste järgi ca 16-eurone 2009.a ja 2010.a tunnitasude erinevus ei ole sedavõrd oluline, tuleb siiski lähtuda menetlustoimingu tegemise aja tunnihinnast. Lisaks tuleb arvestada, et kaevatava kohtumääruse kohaselt tegi hageja ca 75% menetlustoimingutest maakohtu menetluses 2009.a (alates 14.12.2009 asus kohus otsust koostama). See omakorda tähendab, et 27.05.2013 kohtumääruses määratud õigusabi mahust 27 tunnile tuleb kohaldada 2009.a kehtinud hinda (78,61 eurot x27=2 122,47 eurot) ja ülejäänud 10 tunnile 2010.a kehtinud hinda (92,03 eurot x10=920,30 eurot).
31.Kui hageja oleks tõendanud õigusabi tasumise kohustuse tekkimist, siis kohtu aluseks võetud mahtude5 järgi oleks hüvitise summa 2122,47+920,03 ehk kokku 3042,50 eurot. Sellest järeldub, et maakohus on ebaõigesti kostjalt välja mõistnud õigusabi eest vähemalt 504,69 eurot. Eeltoodule lisandub tõlkekulu 200,13 eurot ja viivise tasumise kohustus, mille välja mõistmine kostjalt 27.05.2013 on vastuolus 06.09.2012 kohtumääruse vaidlustamata osaga. Tõlkekulu ja viivise välja mõistmata jätmise osas on 06.09.2012 kohtumäärus jõustunud (TsMS 456 lg 4 viimane lause). Vastus määruskaebusele
32.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
33.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
34.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid üle.
35.Asjakohatu on kostja väide, et 27.05.2013 määrus on vastuolus 06.09.2012 määrusega samas asjas ning halvendab kostja olukorda võrreldes olukorraga, kui kostja ei oleks 21.09.2012 määruskaebust esitanud. TsMS § 663 lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on maakohtul võimalik oma määrus kas täielikult tühistada või määruskaebus rahuldamata jätta. Käesoleval juhul maakohus tühistas ise oma määruse täielikult. Seega ei ole õige kostja seisukoht, et 06.09.2012 määrus on osaliselt jõustunud. Kuivõrd 27.05.2013 kohtumäärusega on OÜ-lt Hassor Eesti välja mõistetud menetluskulud oluliselt väiksemas summas, kui esialgse kohtunikuabi määrusega, mille maakohus ise tühistas, ei ole õige ka väide, et kaebuse rahuldamisega on kaebuse esitaja olukorda halvendatud.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et õigusabikulude osas tulnuks avaldus jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud arveid õigusabi eest tasu maksmise kohustuse tekkimise kohta. Seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks. Seega kulude tõendatuks lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Antud juhul on hageja esitanud dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et hageja esindaja on vastavad toimingud teinud ja puudub alus eeldada, et hageja esindaja oma teenuseid tasuta osutab.
37.Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus õigusabikulule andnud. Samuti on välja mõistetud kulud vastavuses lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega.
38.Maakohus ei ole eksinud hageja esindaja õigusabikulu arvestamisel. Arvestuse kohaselt, mis põhineb tunnitasumäärale 95,87 eurot (ilma käibemaksuta, alates 2010. aastast on sama tunnitasumäära näidatud ka advokaadibüroo In Jure kodulehel) ja sellele lisandub 20% käibemaksu 19,17 eurot, on tunnitasu suuruseks 115,04 eurot (95,87 eurot x 1,2 =115,04 eurot). Seega eksimust väljamõistetud summas ei esine.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.