Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud Harju Maakohtu 05.02.2010 otsusega rahuldas kohus AS-i XXX hagi OÜ XXX vastu ning jättis menetluskulud täies ulatuses OÜ XXX kanda. 08.03.2010 esitas OÜ XXXHarju Maakohtu 05.02.2010 otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2010 otsusega jäeti Harju Maakohtu 05.02.2010 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi OÜ XXX kanda. 30.06.2010 esitas OÜ XXX esindaja Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2010 otsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.09.2010 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. ASi XXX esindaja esitas 24.09.2010 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Harju Maakohtu 06.09.2012 kohtunikuabi määrusega rahuldati hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 15.11.2012 määrusega rahuldati Harju Maakohtu 06.09.2012 määrusele esitatud määruskaebus ning tsiviilasi saadeti tagasi täiendavate toimingute tegemiseks. Hageja esitas 24.09.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning et üheks kohtukuluks on riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 21 250 krooni. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg 3 teisest lausest, märgib hageja, et lepingulise esindaja kulu koosseis on järgmine. Esindamine esimese astme kohtus, sh konsultatsioonid kliendiga, materjalide kogumine ning nendega tutvumine ja analüüs, asja ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, õigusliku positsiooni kujundamine, kohtupraktika analüüs, kostja vastuse, arvamuse ja seisukohaga tutvumine, vastuste koostamine kostja vastusele ja seisukohale, kostja taotlustega tutvumine ja neile vastuste koostamine, täiendavate tõenditega tutvumine, osalemine kohtuistungitel (sh transpordikulud). Esindamine ringkonnakohtus, sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, konsultatsioonid, osalemine kohtuistungil (sh transpordikulud). Esindamine kassatsioonimenetluses, sh asja materjalidega tutvumine, konsultatsioonid ning vastuse koostamine kassatsioonkaebusele. Kassatsioonimenetluses esindasid avaldajat vandeadvokaat Anu Pärtel ning vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets. Kokku on lepingulised esindajad osutanud avaldajale õigusteenust mahus 64 h, tunnihinnaga 2500 krooni (käibemaksuta). Kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõike 1 kohaselt on käesoleva tsiviilasja raames lepingulise esindaja kulu teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 160 000 krooni. Avaldaja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud menetluskulude sissenõudmine maksimaalses määras. Tegemist oli mahuka ja keeruka tsiviilasjaga, mille raames tuli rakendada ning analüüsida lisaks siseriiklikele õigusnormidele ka erinevaid rahvusvahelise

kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikleid. Asjas toimus mitu kohtuistungit, käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Menetlus käesolevas asjas kestis peaaegu kaks aastat. Kassatsioonimenetluses kahe esindaja kasutamine on põhjendatud, kuivõrd TsMS § 218 lõike 3 kohaselt võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist menetluskuludelt. TsMS § 32 lõike 1 kohaselt toimub kohtu asjaajamine ja kohtumenetlus eesti keeles. TsMS § 33 reguleerib võõrkeelsete tõenditega seonduvat kohtumenetluses. Hageja on kandnud kulusid ka seoses tõendite tõlkimisega, mis on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 mõttes. Mitmed hagiavalduse lisad tuli tõlkida eesti keelde, vastavalt arvele nr TR 38381 (28.01.2008) on tõendite tõlkimise kulu 3131,30 krooni (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt palub hageja määrata AS XXX hüvitatavate menetluskulude summaks tsiviilasja nr 208-81304 raames 184 381,30 krooni (11 784,11 eurot). Õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ning igale toimingule eraldi kulutatud aeg on hageja väitel järgmine: Hagiavalduse koostamine 27,5 h, sealhulgas konsultatsioonid kliendiga 2h, materjalide kogumine ning nendega tutvumine 4 h, materjalide analüüs 6 h, asja ettevalmistamine 4 h, kohtupraktika analüüs 2,5 h, hageja õigusliku positsiooni kujundamine 1 h, hagiavalduse tervikteksti koostamine 8 h. Vastuse koostamine kostja vastusele, arvamusele ja seisukohale 10,5 h, sealhulgas kostja vastuse, arvamuse ja seisukohaga tutvumine 3 h; kostja vastusele vastuse tervikteksti koostamine 4 h; kostja arvamusele ja seisukohale vastuse tervikteksti koostamine 3,5 h. Kostja taotlustele vastuse koostamine 2,5 h, sealhulgas kostja taotlustega tutvumine 1 h; vastuse tervikteksti koostamine kostja taotlustel 1,5 h. Täiendavate tõenditega tutvumine 2 h. Osalemine kohtuistungitel 5,5 h, sealhulgas Harju Maakohtu 10.06.2009 kohtuistungil 1 h; Harju Maakohtu 30.09.2009.a. kohtuistungil 2 h; Harju Maakohtu 14.12.2009.a. kohtuistungil 2,5 h. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 8 h, sealhulgas apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs 2 h; konsultatsioonid kliendiga ja kliendi õigusliku positsiooni kujundamine 1 h; apellatsioonkaebuse vastuse tervikteksti koostamine 5 h. Osalemine Tallinna Ringkonnakohtu istungil 2 h. Vastuse koostamine kassatsioonkaebusele 6 h, sealhulgas materjalidega tutvumine 2 h; konsultatsioonid kliendiga 1 h; kassatsioonkaebuse vastuse tervikteksti koostamine 3 h. Kokku on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust mahus 64 h, tunnihinnaga 2500 krooni/159,78 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja on osutatud õigusabi eest tasunud kokku 160 000 krooni/10 225,86 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 21 250 krooni/1 358,12 eurot.

Hageja on kandnud tõendite tõlkimisega seonduvaid kulusid kokku summas 3131,30 krooni/200,13 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja palub määrata AS-ile XXX hüvitatavate menetluskulude summaks tsiviilasja nr 2-0881304 raames 184 381,30 krooni/11 784,11 eurot. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus edastas 05.12.2012 määrusega hageja avalduse koos avalduse täpsustusega kostjale. Kostja sai avalduse kätte 19.12.2012 ja esitas oma vastuväited 02.01.2013. Kostja vastuväited Hageja menetluskulude nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hageja lepingulise esindaja 12.04.2012 „täpsustus“ ilma õigusabi eest tasumist tõendavate maksekorralduste ja alusdokumentideta ei ole tõend. Kostja ja kohus on hagejalt dokumentide esitamist alates 15.12.2010 korduvalt nõudnud. Seega ei ole hageja väidetud menetluskulude maht (64 tundi) ja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind tõendatud. Avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool oma väiteid tõendama (ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses – TsMS § 477 lg 1). Hageja ei ole tõendanud tsiviilasjas väidetavalt osutatud õigusabi mahtu ning maksumust. Hageja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks õigusabi osutamisele tegelikult kulutatud aeg ning tehtud toimingud ja nende toimingute tegeliku tegemise aeg. Kostja esitas 15.12.2010 maakohtule tõendid, mille kohaselt oli hagejat esindanud advokaadibüroo hinnakirja järgi hageja lepingulise esindaja õigusabi tegelik tunnihind tsiviilasja maakohtu menetluse ajal 1230 kr/h (78,61€, käibemaksuta) ning alates apellatsioonimenetlusest 1440 kr/h (92,03€). Hageja ei ole väitnud, et 15.12.2012 esitatud hinnakirja väljatrükid ei ole õiged. Järelikult oli hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 1230 krooni (käibemaksuta) ja avalduse rahuldamise korral tuleks sellest lähtuda. Seadus ei sätesta eeldust, et õigusabikulud loetakse automaatselt hageja avalduses toodud summas ja hinnas põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1, lg 3, § 176 lg 1). Kuivõrd hageja lepingulise esindaja Advokaadibüroo In Jure OÜ interneti kodulehe http://injure.ee/teenused.php avaldatud hinnakirja kohaselt oli advokaadibüroo tunnitasuks kõikidele klientidele kohtus esindamiseks alates 03.06.2008 1500 krooni koos 18% käibemaksuga ja alates 2010. aastast on advokaadibüroo tunnitasuks 1800 krooni koos 20% käibemaksuga, ei ole seega hageja 24.09.2010 avalduses paljasõnaliselt esitatud tunnitasu 2500 kr + käibemaks usutav ega tõendatud. Usutav ei ole, et samal ajal, kui isiku poolt osutatava teenuse (esindus kohtutes) tunnihind on avaliku hinnakirja andmetel 1230 krooni, sooviks mõistlik keskmine ettevõtja tasuda sama isiku sama teenuse eest 2 korda rohkem (2 500 krooni/tund), kui on sama teenuse tunnihind avalikus hinnakirjas. Hageja lepingulise esindaja paljasõnalised kirjalikud väited ei ole tõendiks (TsMS § 229 lg 2). Avalduse rahuldamiseks puudub alus, sest Riigikohtu määruse nr 3-2-1-112-09 p-s 15 on asutud seisukohale, et sarnases olukorras (dokumentaalsete tõenditeta) ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista: „Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole aga võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. TsMS § 174 lg 2 teise lause (enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt lisatakse menetluskulude

väljamõistmise avaldusele menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS § 175 lg 1 õigeks kohaldamiseks nimetatud lauset tõlgendada nii, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud.“ Hageja ei ole põhjendamatult esitanud TsMS § 174 lg 3 nõuetele vastavaid detailseid kuludokumente ja tõendeid kulude tegeliku kandmise kohta seaduses sätestatud tähtajal, samuti kohtu poolt selleks antud tähtajal. Õigusabiarvete ja õigusabi eest tegelikku tasumist tõendavate maksekorraldusteta ei ole käesolevas kaasuses hageja avaldus põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidetud menetluskulude maht ja maksumus ei ole õiguslikult põhjendatud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-112-09 p 18 kohaselt toimub menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Sama lahendi p 14 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Kostja sai eeltoodust (mh hageja advokaadibüroo kodulehe andmetest) tulenevalt ette näha, et hageja kulu õigusabile on 1230 kr/tund. Hageja kassatsiooniastme menetluskulud ei kuulu hüvitamisele, sest Riigikohus ei ole jaganud kassatsiooniastme kulusid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist üksnes lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Kuna menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulusid ei ole kohtulahendiga jaotatud, ei saa hageja nõuda nende rahalist kindlaksmääramist (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-132-10 p 13 teine lõik). Riigikohus on määruse nr 3-2-1-154-09 punktis 11 märkinud, et: „Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud“. Hageja viitab asja keerukaks pidades CMR-konventsioonile ja kolmele kohtuastmele, kuid asja materjale ja CMR-i puudutava analüüsi tegi hageja juba enne kohtusse pöördumist. Vedaja vastutuse regulatsioon CMR-is ja VÕS-is on kattuv. Hageja kui pikaajaliselt rahvusvahelisi autokaubavedusid tellinud isiku jaoks ei ole rahvusvahelise autokaubaveo reeglid tundmatud. Hageja tegutses juba aastaid enne vaidluse puhkemist mitmes riigis (nt tellis vaidlusaluse veo Taanist Leetu ja sealt edasi Saksamaale), kasutades oma majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt CMR-konventsiooni. Seega ei ole tegemist keeruka vaidlusega, hageja õigusabi maht põhimenetluses pidi olema pigem väike, mitte 64 tundi. Riigikohus on märkinud, et kõikide kohtuastmete läbimine (käesoleval juhul Riigikohus asja ei menetlenudki), menetlusdokumentide koostamine jms – ei kinnita vaidluse keerukust, sest „Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat, ning koostama dokumente.“ (nr 3-2-1-43-10 p 14). Asja maht (nt käsitletud asjaolude, esitatud menetlusdokumentide hulk) ei olnud tavapärasest suurem. Hageja 12.04.2012 menetlusdokument ehk „täpsustatud“ õigusabi toimingute nimekiri ei vasta TsMS § 174 lg 3 nõuetele, sest see ei tõenda õigusabi osutamise tegelikku aega (toimingute tegeliku tegemise aeg). Esitatud nimekirjast ei nähtu, millal hageja esindaja loetletud toimingud tegi, mistõttu ei ole võimalik väidetavaid tegevusi seostada põhiasja menetlusega. Näiteks 12.04.2012 täpsustusest puuduvad nüüd transpordikulud (sisalduvad 24.09.2012 avalduse p-des 1 ja 2). Kuid hageja hüvitiseks nõutav summa on endiselt 160000 krooni, nagu 24.09.2010 avalduses. See asjaolu kinnitab, et hageja avalduses on lähtutud üksnes hüvitise piirmäärast, mitte tegelikest kuludest. Maakohus jättis põhjendatult apellatsioonimenetluse transpordikulud välja

mõistmata, sest TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 2 järgi on menetluskuluks vaid menetlusosaliste sõidukulud. Tsiviilasja materjalides (tlk 26-28) on hageja sama lepingulise esindaja koostatud 22.09.2008 pretensioon, mille tekst kattub hagiavalduse lk 1-3 toodud asjaolude ja põhjenduste tekstiga. Järelikult hageja 12.04.2012 „täpsustuse“ p 2.1 kirjeldatud toimingud „Konsultatsioonid kliendiga, materjalide kogumine ning nendega tutvumine, materjalide analüüs, asja ettevalmistamine, hageja õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse tervikteksti koostamine“ tehti ära seoses 22.09.2008 pretensiooniga, s.o enne hagiavalduse koostamist. Hageja avaldus sisaldab seega kulutusi, mis tehti kohtueelselt ja mida kostja hüvitama ei pea. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-63-10 p 12 kohaselt ei ole tegemist menetluskuludega: „Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.“ Kostja leiab, et seetõttu on hageja p. 2.1 nimetatust hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (so 22.09.2008 3 leheküljelise pretensiooni 5 leheküljelise hagiavalduse vormi viimiseks) põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi (mitte paljasõnaliselt märgitud 27,5 tundi). Hageja p-des 2.2.1-2.2.3 ja 2.3.1-2.3.2 nimetatud õigusabi toimingud on dubleerivad (mitmekordne „tervikteksti“ koostamine), samuti olid korduva ehk sama sisuga hageja poolt alates vastusest kostja vastusele kohtule esitatud väited ja dokumendid. Hageja avalduse põhjendatust ei ole võimalik hinnata, sest hageja esindaja ei ole märkinud toimingute tegemise aega ega dokumentide andmeid. Põhjendatud on kuni 5 tundi (hageja paljasõnaliselt märgitud 10,5 + 2,5 asemel). Hageja punktis nr 2.4 esitatud „tõenditega tutvumine“ 2 h ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja nõustub maakohtu 06.09.2012 seisukohaga. Teada ei ole, millal, millega, miks ja miks just 2 h jooksul hageja tutvus. See ei selgu ka kohtutoimiku materjalidest. Hageja punktist 2.6.1-2.6.3 Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 8h ei ole osaliselt põhjendatud: apellatsiooni vastus on lühike, kordab hageja poolt varasemalt (nt 27.02.2009 seisukohas kostja vastusele) esitatut ja koosneb peamiselt apellatsioonkaebusest ja seadusest kopeeritud lõikudest ja samasisulistest kordavatest vastuväidetest. Tulenevalt maakohtu poolt hagi täielikust rahuldamisest, apellatsiooni ja vastuse sisust puudus hagejal vajadus „kliendi õigusliku positsiooni kujundamiseks“ – pealegi ei erinenud 2. astmes hageja õiguslik positsioon tema varasemast positsioonist maakohtus. Seda arvestades on põhjendatud ajakulu kuni 5 tundi (mitte 8 h). Hageja „täpsustuse“ punktis nr 2.7 „Osalemine Tallinna Ringkonnakohtu istungil 2h.“ Ei ole põhjendatud kulu. Kostja nõustub maakohtu 06.09.2012 seisukohaga. Istung kestis kella 12.02 12.56, so ca 1 tund, mitte 2 tundi, nagu väidab hageja. Hageja täpsustuse p 2.8.1-2.8.2 Vastuse koostamine kassatsioonkaebusele 6h ei ole põhjendatud ajakulu. Vastus ulatub napilt 4-le lehele ning selle sisu kordab eelnevalt esitatud hageja väiteid. Vastuses ei ole viiteid kliendi „konsultatsioonidele“, kassatsiooniastme õigusteoreetilise olemuse tõttu puudub selleks ka vajadus. Seetõttu on põhjendatud maht kuni 3 tundi. Kuivõrd kassatsiooniastme kulusid ei ole kohus jaganud, ei saa neid kostjalt välja mõista (Riigikohtu nr 32-1-132-10 p 13: TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist üksnes lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Kuna menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulusid ei ole kohtulahendiga jaotatud, ei saa hageja nõuda nende rahalist kindlaksmääramist.).

Hageja „täpsustuse“ punkti 4 kohaselt on hageja kandnud tõendite tõlkimisega seonduvaid kulusid kokku summas 3131,30 krooni/200,13 eurot (summa ilma käibemaksuta). Kostja nõustub maakohtu 06.09.2012 seisukohaga, et tõlkimise kulud ei kuulu kostjalt väljamõistmisele TsMS §§ 138, 143 p 1 ja 159 lg 1 kohaselt. Kostja lisab, et hageja ei ole tõendanud tõlkimise eest tegelikult maksmist. Kokkuvõttes ei ole tõendatud ning põhjendatud väide, et hageja õigusabi maht tsiviilasjas oli 64 või 44,5 tundi, tunnihind 2500 krooni ja maksumus 111 250 krooni. Kostja hinnangul on hageja kohtumenetlusega põhjendatud õigusabi maht kokku ca 25,5 tundi. Vastavalt hageja lepingulise esindaja hinnakirjale oleks vastav õigusabikulu summa seega (25,5x1230 kr/h/78,61€/h=31365) 31365 krooni (2004,59 €). Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 138 lg 1, § 144 p 2, § 174 lg 3, § 175 lg 1, § 176 lg 1, § 178 lg 2 palub kostja jätta AS XXX24.09.2010 avaldus rahuldamata osas, mis ületab riigilõivu summat 21 250 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu 06.09.2010 määrusega jäeti kostja kassatsioon menetlusse võtmata. Hageja esitas 24.09.2010 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Avaldaja ei taotle käibemakse hüvitamist menetluskuludelt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 10 225,86 eurot, tõlkekuludega 200,13 eurot ja riigilõivuga 1358,12 eurot, kokku 11 784,11 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud hagiavalduselt riigilõivu 21 250 krooni, mis on 1358,12 eurot (kd I lk 48). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 1358,12 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista 200,13 eurot seoses tõlkekuludega. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Võttes arvesse, et tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 ning TsMS § 33 lg 1 toimub kohtumenetlus eesti keeles, oli hageja kohustatud tõendite eesti keelde tõlkimiseks. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt oli tõlketöö maksumus 3131,30 krooni, s.o 200,13 eurot (kd II lk 89). Kohus leiab, et tegemist oli põhjendatud kulutustega ning kostjal tuleb need hagejale hüvitada. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud tõlkekulude tasumist, märgib kohus, et vastavalt kehtivale seadusele ning tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p-st 16 ei pea

menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Käesoleval juhul on hageja tõendanud tõlkekulude tekkimist. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja lepingulise esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 64 tunni ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks kokku 27,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 5-leheküljelise hagiavalduse (kd I lk 4-8), millele on liidetud 40 lk kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja selle pinnalt 5-leheküljelise hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud töömaht 10 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 10,5 tundi kostja vastuväidetele vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 5-leheküljelise vastuväite (kd I lk 54-58), millele on lisatud 4 lk tõendeid. Hageja on sellele koostanud 7-leheküljelise vastuse (kd I lk 66-72), millele kostja on omakorda esitanud 3-leheküljelise arvamuse (kd I lk 77-79). Samuti on kostja koostanud 31.08.2009 2-leheküljelise dokumendi (kd I lk 111-113) ning hageja on koostanud 6-leheküljelise vastuse (kd I lk 118-123). Kohus leiab, et kostja menetlusdokumentidega tutvumiseks ja antud mahus vastuste koostamiseks on hageja esindaja nimetatud 10,5 töötundi põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 2,5 tundi kostja taotlusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud sisuliselt 1-leheküljelise taotluse (kd I lk 141-142), millele hageja on koostanud 1-leheküljelise vastuse (kd I lk 146-147). Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud ajaline maht 1 tund. Hageja esindaja taotleb ka 2 tunni ulatuses täiendavate tõenditega tutvumiseks kulunud aja hüvitamist, kuid kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud menetluskuludega, kuna hageja ei ole selgitanud, milliste täiendavate tõenditega on hageja esindaja lisaks eelnimetatud menetlusdokumentidega seotud tõenditele pidanud tutvuma. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 8 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 6-leheküljelise apellatsiooni (kd II lk 2-9), millele hageja on esitanud 6-leheküljelise vastuse (kd II lk 19-25), mis osaliselt kattub hageja varasemalt esitatud seisukohtadega. Kohus leiab, et kõnealuses mahus kostja apellatsiooniga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning vastuse koostamiseks on põhjendatud 5-tunnine ajakulu. Hageja esindaja väitel on ta osalenud ka 2 tunni vältel Tallinna Ringkonnakohtu istungil, kuid nähtuvalt toimiku materjalidest on Tallinna Ringkonnakohtus 10.05.2010 toiminud kohtuistung kestnud ca ühe tunni (kd II lk 45-47), mistõttu kohus loeb hageja esindaja töömahu põhjendatuks just vastavas ulatuses. Võimalikud transpordikulud kohtuistungil osalemiseks ei saa kuuluda kohtuistungil osalemise aja hulka. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 6 töötundi seoses kassatsioonimenetlusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 8-leheküljelise kassatsiooni (kd II lk 61-69) ning Riigikohus on kohustanud hagejat kassatsioonile vastuse koostamiseks. Hageja on koostanud sisuliselt 3-leheküljelise vastuse (kd II lk 77-80). Kohus leiab, et antud mahus kassatsiooniga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja vastuse koostamiseks on põhjendatud maht 4 töötundi. Seoses kostja vastuväitega, et Riigikohtu 06.09.2010 määrusest ei nähtu kassatsiooniastme menetluskulude jaotus, märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p 13 asunud seisukohale, et kui maakohus teeb kohtulahendi, kus märgib menetluskulude jaotuse, ja ringkonnakohus jätab lahendi selle peale esitatud kaebust lahendades muutmata, tuleb lugeda, et

sellisel juhul nõustus ringkonnakohus maakohtu otsustatud menetluskulude jaotusega ning selline nimetus ei anna alust keelduda menetluskulude väljamõistmisest. Antud lahendis väljendatud seisukoht kohaldub ka olukorras, kus ringkonnakohus on menetluskulude jaotuse ette näinud ning Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata (vt Riigikohtu

arvestada võimalike menetluskulude suuruse prognoosimisel (eriti olukorras, kus puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks konkreetsel juhul advokaadibüroo kodulehel näidatud tunnitasu määr ja tegelikult rakendatud tunnitasu määr suurel määral erinevad). Samuti ei pea kohus sõltumata muudest asjaoludest õigusabi tunnitasumäära, mis on ilma käibemaksuta ligi 160 eur/h, vähemalt üldjuhul mõistlikuks menetluskulude väljamõistmise kontekstis. Pooled on vabad kokku leppima küll mistahes õigusabi tunnitasu määrades, kuid see ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmisel peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist mõjutada ei saa. Kohu möönab, et teatud ulatuses on konkreetse õigusabilepingu alusel määratud tunnitasumäära erinevus advokaadibüroo kodulehel näidatud nn tüüptunnitasumäärast aktsepteeritav ja samuti on mõistetav, kui advokaadibüroo tunnitasumäär menetluse kestel suureneb. Kohus loeb antud vaidluses mõistlikuks ja aktsepteeritavaks hagejale õigusabi osutamise tunnitasu määraks 95,87 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd alates 2010 aastast on sama tunnitasumäära näidatud ka advokaadibüroo In Jure kodulehel ning selle erinevus varasemalt advokaadibüroo In Jure kodulehel näidatud tunnitasumäärast ei ole sedavõrd oluline, et tingiks käesolevas asjas vajaduse rakendada hagi esitamise ajal advokaadibüroo In Jure kodulehel näidatud tunnitasumäära (81,25 eurot ilma käibemaksuta). Seega loeb kohus konkreetses asjas mõistlikuks hageja esindaja õigusabikulu, mis põhineb tunnitasumäärale 95,87 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja töötunnid on põhjendatud ja vajalikud 37 tunni ulatuses, tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja tasu summas 3547,19 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 440 250 krooni, mis on 28 137,10 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal, s.o 02.12.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 500 000 krooni, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 160 000 krooni, mis on 10 225,86 eurot. Seega on hageja esindaja lepingulise esindaja kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole esitanud nõutavas vormis menetluskulude nimekirja ega kulusid tõendavaid dokumente, märgib kohus järgmist. Hageja on esitanud 12.04.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuse, millest nähtuvad hageja esindaja toimingute koosseis ning igale toimingule kulunud aeg. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1142-09 p-st 16 ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud. Antud juhul on hageja esitanud dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on hageja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud ning puudub alus eeldada, et hageja esindaja oma teenuseid tasuta osutab. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kokku kuulub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele summas 5105,44 eurot (riigilõiv 1358,12 eurot + tõlkekulud 200,13 eurot + lepingulise esindaja kulud 3547,19). Hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata 6678,67 euro ulatuses (taotletav summa 11 784,11 eurot – taotluse rahuldatud osa 5105,44 eurot).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5105,44 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.