Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2.12.2008 esitatud hagiavalduse alusel teostas kostja hageja tellimuse alusel rahvusvahelise autokaubaveo Taanist Leetu, kaubaks jahutatud sealiha. Kauba pealelaadimine toimus 15.05.2008. Kauba tarneklausliks oli EXW Broerup. Kaup jaotati veol saajate vahel järgmiselt: 17.05.(kuni kell 14- Stilsas (1 500 kg)- Verduliu str. 4 Sialiai, LT -78112 18.05.- Daivida (1 500 kg) –Azuolai str. 21, Rokikis, LT-42135

oma veolepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust kahju hüvitada. Poolhaagise 064 GE külmseadme temperatuuri väljatrükk ning selle analüüs näitavad, et furgoonis olev kaup on olnud soojem kui +5Co. Kogu kauba kogus ja väärtus on vastavalt Slagteriet Broerup A/S arvele 22 098 kg ja 30 054,37 EUR. Vedaja käes kahjustatud kauba kogus on 18 973,80 kg, sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele 25 804,37 EUR, mis ümberarvutatuna on 403 750 krooni 66 senti. Kostja on esitanud hagejale arve nr 280150 21.05.2008 summas 50 150 krooni, millest 6 000 krooni on tasu vastuvõetud kauba veo eest, mille osas pretensioone ei ole; 36 500 krooni on tasu riknenud kauba veo eest, mille vastuvõtmisest adressaat keeldus ja 7 650 krooni on käibemaks. Kostja poolt kuulub eeltoodud arvest hüvitamisele 36 500 krooni. Hageja nõuab kostjalt kahjustatud veose väärtuse ja muude kulude eest kokku 440 250 krooni 66 senti (403 750,66 + 36 500). Külmseadme temperatuuri väljatrükiga on tõendatud, et kostja ei olnud võtnud tarvitusele abinõusid, mida ta oli kohustatud tegema. Kostja oli kohustatud vedama kaupa temperatuuril +2Co, samas on ta vedanud kaupa märksa kõrgemal temperatuuril, mis tingis ka kauba riknemise. Sellest tulenevalt puudub kostjal alus tugineda CMR konventsiooni artiklile 17.4.d ning kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Kostja on oma 16.10.2008 vastuses moonutanud asjaolusid. Kostja on märkinud „vedajat ei lubatud laadimise juurde“, samas on CMR saatelehtedele märgitud: „autojuht ei viibinud vedamise juures“. Põhjendamatu on asuda seisukohale, et mitteviibimine on võrdsustatud autojuhi mittelubamisega laadimise juurde. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Ei ole õige hageja väide, mille kohaselt vedaja ei taganud kaubale vastavat säilitustemperatuuri. Asjas esitatud tõendid tõendavad, et kaubasaatja märgitud nõutav temperatuur +2 C° oli furgoonis sealiha pealelaadimisest kuni viimase sihtkohani ja sealiha inspekteerimiseni. Sama temperatuur mõõdeti ka furgoonis olevas sealihas viimases sihtpunktis. Hageja väide, mille kohaselt ”furgoonis olev kaup on olnud soojem kui +5 C°”, on ebaõige. Foilpoint/Marko Trei 26.05.2008 aktist järeldub, et sealiha temperatuur oli viiest kraadist soojem pealelaadimise hetkel, mitte vedamise ajal. Kostja viis hageja nõudmisel termohaagise diagnostikasse. Foilpoint tuvastas 27.05.2008, et andur nr 2 oli defektiga ega mõõdistanud temperatuuri õigesti. Seega ei tõenda anduri nr 2 mõõteandmed furgooni temperatuuride väljatrükil furgooni tegelikku temperatuuri. Furgooni tegelikku temperatuuri tõendab anduri nr 1 mõõteinfo, mille kohaselt veo ajal 15.05.2008-19.05.2008 on see olnud nõuetekohase +2C° piires. Alles mahalaadimisel viimases sihtkohas kahtlustati, et osa lihast võib olla riknenud. Võrreldes hagis märgitud riknenud kauba kogusega (18 973,80 kg), on Saksamaal märgitud riknenud liha koguseks ca 300 kg võrra väiksem kogus ehk 18680 kg. Vastavalt nõuab hageja 6 252 krooni võrra hüvitist rohkem. Vedaja ei kanna veose eest vastutust „nagu omanik“. Vedaja vastutab vaid selliste kahjustuste eest, mis on (1) otseselt põhjustatud (2) vedajast olenevatest asjaoludest, kui need asjaolud (3) ilmnesid vedamise ajal. Osa veosest riknes seetõttu, et osa veokisse pealelaaditud sealihast oli vanem kui ülejäänud sealiha. Üldteadaolevalt säilib liha oma loomulikest omadustest tulenevalt (tegemist on kiirestirikneva ja temperatuuritundliku kaubaga) tarvitamiskõlblikuna lühikest aega – kui seda nt ei sügavkülmutata vm viisil ei töödelda. Lihatootja Slagterjet Brorup A/S dateerimata ja allkirjastamata „dokumendid“ ei ole osaliselt arusaadavad ning kogumis usaldusväärsed.

Hagile lisatud materjalid on halvasti loetavad koopiad, millele on hilisemale koostamisele ja muutmisele viitavaid tunnuseid. Hagis CMR-saatelehele tehtud märkuse „Autojuht ei viibinud laadimise juures“ kohta esitatud väited on vastuolus CMR-konventsiooniga. Kostja autojuht ei viibinud pealelaadimise juures, sest saatja ei lubanud juhti lihakäitlemise sanitaarnõuetele viidates laadimise juurde. CMR art 8 lg 2 kohaselt peab juht saatelehele märkima, kui tal puudus võimalus kaupa kontrollida. Vastav märkus on saatelehele tehtud. Seega puudub saatelehele tehtud märkuse tõttu alus eeldada, et näiteks kogu saadetis oli sama säilivusajaga või et välistatud on, et liha oli tootja väidetust vanem, selles oli roiskumisprotsess alanud või et selle temperatuur oli saatja väidetust kõrgem. Hageja ei teinud kostjale avaldust liha roiskumise kohta ega esitanud ühtki pretensiooni veolepingu täitmise suhtes enne 22.09.2008 dateeritud pretensiooni. See asjaolu kinnitab, et hageja aktsepteeris veoteenuse osutamist (võttis kostja täitmise vastu) ega pidanud vedajat antud kauba seisundi eest vastutavaks. Käesoleval juhul tuleb hageja lugeda veolepingu täitmine vastuvõtnuks sellega, et pärast riknenud liha inspekteerimist tellis ta 19.05.2008 kostjalt selle veo Saksamaale, kuid ei esitanud samaaegselt ja kuni 22.09.2008 kostjale avaldust puuduse olemuse ning pretensiooni veolepingu (sealiha transportimiseks Taanist Leetu) väidetava rikkumise kohta. Seega eeldatakse, et kaup vastas saabumisel selle loomulikele omadustele ja võimalik riknemine pidi tekkima juba saatja juures (nt realiseerimistähtaja saabumine, kõrgem temperatuur pealelaadides vms). Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS toetas kostja seisukohti. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 440 250 krooni 66 senti hageja kasuks. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR art 17 lg 4 punkti d kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui veos kahjustus veose loomuliku omaduse (nt roiskumine, sisemine riknemine) tõttu. Kostja väidab, et liha riknes tema loomuliku omaduse tõttu kiiresti rikneda. CMR art 18 lg 2 kohaselt juhul, kui vedaja tõendab, et antud asjaoludel võis kauba kahjustumine olla ühe või mitme art 17 lg-s 4 nimetatud erilise riski (antud juhul – kauba loomulike omaduste) tagajärg, siis eeldatakse, et veos kahjustus selle (antud juhul loomulike omaste) tõttu. Kostja viitas CMR artiklile 17.4.d, mille kohaselt vedaja vabaneb vastutusest, kuivõrd ta on järginud art 18.4 nõudeid. CMR art 18.4 sätestab, et kui kaupa veetakse sõidukiga, mis on eriliselt seadistatud kauba kaitsmiseks sooja, külma, temperatuurimuutuse või õhuniiskuse mõjutuse eest, ei või vedaja viidata artikli 17 punkti 4 alapunktile d, kui ta ei tõenda, et kõik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinõud, mida ta oli kohustatud asjaolusid arvestades tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud ja et ta tegutses vastavalt erijuhistele. Kostja ei käitunud vastavalt talle esitatud kõrgendatud nõuetele. OÜ Foilpoint spetsialistide poolt koostatud aktiga on tõendatud, et haagisele teostatud tehnilise ülevaatuse käigus avastati külmaseadme anduri nr 2 defekt, mis ei võimalda õigeid mõõdistusi. Seega on tõendatud ja pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et nimetatud andur oli veo ajal defektiga ja seda, et külmseadme väljatrüki andmed ei ole seetõttu õiged. Antud asjas ei ole kostja esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et furgoonis oli nõuetekohane temperatuur kogu veo vältel. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et kogu kaubaveo vältel oleks olnud sõidukis kiiresti rikneva kauba säilimiseks juhistele vastav temperatuur +2 C ning seetõttu puudub

kostjal õigus tugineda CMR art 17.4 ning kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Hoolas professionaalne vedaja oleks kontrollinud ning avastanud temperatuuri anduri defekti ning ei oleks kasutanud veo teostamiseks defektset sõidukit. Kostja väide, et on tõendatud, et kogu veo ajal oli katkematult tagatud nõutud veotemperatuur, ei ole tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et liha pealelaadimine toimus 15.05.2008 kell 05.30. Sel hetkel oli kaubiku külmaseadmest väljapuhutav temperatuur 14,5 kraadi. Alles 15.05.2008 kell 13.52 on külmaseadmest väljapuhutav temperatuur lubatud normi piires, millest järeldub, et üle 8 tunni hoiti searümpasid lubatust kõrgemal temperatuuril. OÜ Foilpoint spetsialisti M. T. allkirjaga 08.10.2009 tõend külmaseadme väljatrüki lugemise kohta ei ole usaldusväärne ega millegagi põhjendatud. Kohus leiab, et väljatrükki tuleb lugeda loogiliselt vastavalt kellaaegade liikumise suunale ehk alt ülespoole. Asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust 26.05.2008 aktile märgitud OÜ Foilpoint spetsialisti arvamus furgoonis oleva kauba oletatava temperatuuri kohta laadimise hetkel. Nimetatud arvamus ei oma mingit tõenduslikku jõudu, kuna ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu ei oma asja lahendamisel ka tähendust asjaolu, kas antud arvamus sisaldus 26.05.2008 aktis või mitte. Samas on see ümber lükatud hageja poolt esitatud tõenditega liha temperatuuri kohta laadimise hetkel. Tunnistaja M. L. ütlused asjas tähendust ei oma, kuna tunnistaja teostas veo riknenud kaubaga Saksamaale, mis ei ole vaidluse esemeks. Slagteriet Broerup A/S ametliku avaldusega on tõendatud, et AS Maag Grupp tellimusel 15.05.2008 tarnitud jahutatud liha pärines sigadelt, kes tapeti 14.05.2008. Kohus nõustub hagejaga, et dokumendi sisust arusaamiseks ei pea sellel olema kuupäev, kuivõrd antud juhul ei oma see määravat tähendust. Dokumendi on allkirjastanud Slagteriet Brorup A/S kvaliteedijuhataja M. H.. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et dokumendi väidetav halvastiloetavus ei vähenda ta tõendamisvõimet, kuna dokumendi sisu on täies ulatuses arusaadav, ebaselgeid kohti selles ei esine. Märgitud on kõik olulisemad andmed. Kostja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. 15.05.2008 külmkambri temperatuurilehega on tõendatud nõuetekohase temperatuuri olemasolu külmkambris. Slagteriet Brorup A/S kinnitusel hoiti lihakehasid kuni laadimiseni vajalikul temperatuuril. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Kõigil kolmel dokumendil on märge DK 801, s.o ametlik märge, mis oli searümpadel, mida vedas Hassor Eesti OÜ. Burgenlandkreis Der Landrat 23.05.2008.a. ametlikust kinnitusest nähtub, et registreerimismärgiga 255ARS / 064 GE transpordivahendil olevate searümpade eesveeranditel oli näha ametlik märgistus DK 801. Seega on liha päritolu ja nõuetekohased hoiutingimused enne pealelaadimist tõendatud. Liha päritolu tõendavad kohtule esitatud dokumendid, millelt nähtub, et loomad tapeti 14.05.2008.a. Kostja väited liha võimaliku erineva vanuse kohta on alusetud ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tema süül pole toimunud kauba riknemine ega seda, et liha oli laadimise hetkel riknenud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liha ei pärinenud 14.05.2008.a tapetud loomadelt. Kostja tõlgendus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse EÜ nr 178/2002 artiklite 17-18 kohta ei ole asjakohane ega õige. Antud määrus reguleerib toidu- ja söödakäitlejatele esitatavaid nõudeid ja määrab nimetatutele kohustuse rakendada süsteeme ja menetlust selleks, et teha kindlaks iga isik, kellelt on tarnitud toit, sööt, toiduloom või aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse. Käesoleval juhul ei vaidle pooled toidu ega sööda käitlemise vaid veolepingu täimise nõuetekohasuse üle, mistõttu ei ole asjakohane kostja tuginemine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse EÜ nr 178/2002 art 18 lg-le 2. Autojuhi mitteviibimine kauba pealelaadimise juures ei ole võrdsustatav juhi mittelubamisega laadimise juurde. Seega ei ole vastavat märkust juhi mittelubamise kohta kaupa kontrollida saatelehele tehtud.

Kohus nõustus hageja väitega, et sõltumata sellest, kas liha säilivusajaks on 7 või 10 päeva, oli vähemalt kolmandik säilivusajast veel ees. Asjaolu, et liha sisetemperatuur vastas nõuetele, ei muuda fakti, et liha oli riknenud. Kostja ei ole tõendanud, et liha riknemine ei toimunud tema süül. CMR konventsiooni art 30.1 käsitleb kauba saaja kohustust teatada puudustest, juhul kui kauba saaja võtab kauba vastu. Käesoleval juhul keeldus kauba saaja kauba vastuvõtmisest ning kaup saadeti Saksamaale hävitamiseks. Samuti tuleneb art-st 30.1 põhimõte, et kui pretensiooni ei ole nimetatud sättes ettenähtud tähtaja jooksul esitatud, siis eeldatakse, et kaup on vastu võetud seisundis, nagu see on märgitud saatekirjas. Eeldus oma olemuselt kehtib seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus asjaolu üle, et 19.05.2008 olid lihakered riknenud. Samuti on nimetatud asjaolu tõendatud läbiviidud ekspertiisiga. Seega ei saa antud kaupa lugeda vastuvõetuks puudusteta. Riknenud kauba kogus on 18 973,80 kg on saadud järgmise arvutuse teel. Kogu transporditava kauba kogus on 22 098,8 kg, Daividas laaditi maha 1627 kg ning Stilsases laaditi maha 1498 kg, mis on tõendatud hageja poolt esitatud CMR saatelehtedega. 22 098,8 – (1627+1498) = 18 973,8 kg. Asja materjalidega on tõendatud, et kahjustatud kauba kogus oli 18 973,80 kg, sellest tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 18 973,80 * 30 054,37 / 22 098,80 = 25 804,37 EUR. Nimetatud summa on eesti kroonidesse ümber arvestatud kursiga 1 EUR = 15,6466 EEK. Vedaja käes kahjustatud kauba väärtus on seega 403 750 krooni 66 senti. Tasu riknenud kauba veo eest, mille vastuvõtmisest adressaat keeldus, on 36 500 krooni, mis tuleb kostjal hüvitada hagejale VÕS § 796 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud, et kostja tekitas talle kahju kokku 440 250 krooni 66 senti, mis kuulub kostjalt täies ulatuses väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus Kostja OÜ Hassor Eesti esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada. Maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ning ebaõigesti kohaldanud seadust. Maakohus on otsuse tegemisel rakendanud ebaõigesti CMR artikleid 8 lg 1, 9 lg 2, 17 lg 2, 17 lg 4 (d), 18 lg 2 ja 18 lg 4. Muu hulgas jagas maakohus ebaõigesti poolte tõendamiskoormise. Menetlusseadust eirates jättis maakohus hindamata kostja väited ning kõik tõendid m.h põhjusliku seose puudumise kohta otsuses kirjeldatud asjaolude ja hageja väidete ning hagejal (väidetavalt) tekkinud kahju vahel, hageja poolt veoteenuse faktilise ja pretensioonideta vastuvõtmise kohta jne. Kohus on sisuliselt karistanud kostjat (autovedajat) kahjuhüvitise väljamõistmisega veoki defekti eest, millest ei sõltunud vaidlusaluse veose (sealiha) tegelik seisund ja tegelikud veotingimused vedamise ajal. Põhjuslik seos termohaagise ühe (rikkega) temperatuurianduri (andur nr 2) ebaõige näidu ning liha tegeliku seisundi vahel puudub. Andur nr 2 ei mõjuta tegelikku temperatuuri haagises, vaid ainult fikseerib haagise tagaosa temperatuurinäidud. Vastuolus CMR artiklitega 8, 9 ning art 18 lg-tega 2 ja 4 pani kohus kostjale kohustuse tõendada, et tal puudub süü liha riknemises ja et liha oli riknenud juba pealelaadimise hetkel. Hagi oleks tulnud vastavalt CMR art 17 lg 4 p-le (d) ja art 18 lg-le 2 jätta rahuldamata. Kohtu väide, et kauba pealelaadimine toimus 15.05.2008 kell 5.30, ei põhine ühelgi tõendil. Kohtu väide, et üle 8 tunni hoiti searümpasid lubatust kõrgemal temperatuuril, on vastuolus maakohtu järeldusega, mille kohaselt andur oli rikkis ega võimaldanud jälgida ettenähtud temperatuuri olemasolu. Maakohtu väide, et tapamaja 15.05.2008 külmkambri temperatuurilehega on tõendatud nõuetekohane temperatuur tapamaja külmkambris ei ole asjakohane. Tapamaja temperatuuriandmed algavad kell 06.01, kuid kohtuotsuse kohaselt toimus vaidlusaluse liha pealelaadimine enne seda. Maakohtu otsus on vastuolus CMR artiklitega 8 ja 9.

Tähendust ei oma, kas juht viibis või ei viibinud pealelaadimise juures. Autojuht ei pea hindama ega ole üldjuhul suuteline hindama kauba vastavust tervisekaitse nõuetele. Veotemperatuur vastas saatja juhistele. Termohaagise külmaseadme tööd ja veotemperatuuri kajastava väljatrüki hindamine nõuab eriteadmisi. Maakohus rikkus TsMS § 293 lg 1, tuvastades asjaolusid (külmaseadme töötemperatuur veo ajal), mida saab teha vaid eriteadmistega isik. Kohus on põhjendamatult ja vastuolus TsMS § 232 lg-tega 1 ja 3 jätnud 08.10.2009 M. T. selgitused väljatrüki andmete paiknemisest kuupäevade lõikes tähelepanuta. Kohus on väljatrükile andnud vale hinnangu ja selle alusel ka hagi ebaõigesti rahuldanud. Hageja võttis veoteenuse pretensioonita vastu. Saksamaal tuvastati, et liha sisetemperatuur on endiselt nõuetekohane – s.o +2 C°. Riknenud liha koguseks tuvastati 18 680 kg ehk ca 300 kg võrra väiksem kogus, kui hagis väidetakse Maakohus ei ole TsMS § 442 lg 8 rikkudes vastanud kostjaväitele, et seetõttu on hageja kahju väiksem 6 252 krooni võrra, mille väljamõistmiseks kostjalt puudub igasugune alus ka hagi rahuldamise korral. Kohus on ebaõigesti VÕS § 796 lg 1 alusel välja mõistnud kahjuhüvitisena kostjalt 36 500 krooni. VÕS asjas ei kohaldu. CMR art 18 lg 2 alusel tuleb eeldada, et viimase veoseosa riknemise põhjus on liha loomulik omadus aja möödudes roiskuda, nt põhjusel, et osa pealelaaditud lihast oli erineva tapa-aja või säilimistähtajaga, asunud enne pealelaadimist erinevates hoiutingimustes vms vedaja vastutusalasse mittekuuluval põhjusel. Kohus on TsMS § 232 lg 1 ja § 273 lg 5 rikkudes otsuse rajanud lihatootja Slagterjet Brorup A/S väidetavatele dokumentidele, mis on dateerimata, allkirjastamata ning halvasti loetavad koopiad, millel on hilisemale koostamisele ja muutmisele viitavaid tunnuseid ning milles puuduvad kõik olulisemad andmed. Nendel materjalidel puudub tõendamisjõud TsMS § 273 lg 5 tähenduses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja AS Maag Grupp vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 5.02.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodu motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Põhjendamatud on kostja väited, mille kohaselt andur nr 2 rikkest ei sõltunud vaidlusaluse veose (sealiha) tegelik seisund ja tegelikud veotingimused vedamise ajal; põhjuslik seos termohaagise ühe (rikkega) temperatuurianduri (andur nr 2) ebaõige näidu ning liha tegeliku seisundi vahel puudub ja andur nr 2 ei mõjuta tegelikku temperatuuri haagises, vaid ainult fikseerib haagise tagaosa temperatuurinäidud. Kolleegium leiab, et andur nr 2 iseenesest loomulikult ei mõjuta temperatuuri furgoonis, kuid ta võimaldab jälgida juhil, kas termohaagises on kauba veoks vajalik temperatuur. Seda enam, et andur nr 2 asus termohaagise tagaosas ning võimaldas kontrollida seal temperatuuri. Vaidlus puudub selles, et termoseadmed ise asusid haagise eesosas. Seega anduri nr 2 väidetava rikke tõttu puudus juhil ülevaade, milline oli termohaagises tegelik temperatuur veo ajal. Vaidlus puudub selles, et osa lihast oli sihtkohta jõudes riknenud. Maakohus leidis õigesti kõigile tõenditele kogumis

hinnangut andes, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et termohaagises oli nõuetekohane temperatuur kogu veo vältel. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Kostja ei ole tõendanud, et temperatuur termohaagises vastas kogu veo kestel saatja juhisele. Maakohus on õigesti leidnud, et 15.05.2008 külmkambri temperatuurilehega on tõendatud nõuetekohane temperatuur külmkambris kauba laadimisel (t.l. 23). Temperatuurilehele tehtud märgetest nähtub, et laadimine toimus 15.05.2008 alates kella 6.01-st kuni 14.35-ni (t.l.23). Juba laadimise ajal ei olnud kostja termohaagises temperatuur nõuetekohane. Maakohus on õigesti nimetatud asjaolu tuvastanud. Ebaõiged on kostja väited, mille kohaselt maakohus on vastuolus CMR artiklitega 8, 9 ning artikli 18 lg-tega 2 ja 4 pannud kostjale kohustuse tõendada, et tal puudub süü liha riknemises ja et liha oli riknenud juba pealelaadimise hetkel. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et hageja on tõendanud liha päritolu ja nõuetekohaseid hoiutingimusi enne pealelaadimist. Samuti leidis maakohus, et hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et loomad tapeti 14.05.2008. Ja edasi leidis maakohus, et kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud ega esitanud tõendeid omapoolsete vastuväidete kinnitamiseks, mille kohaselt vaidlusalune liha ei pärinenud 14.05.2008 tapetud loomadelt, pealelaaditud liha oli erineva vanusega või oli juba laadimise hetkel riknenud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei piisa hageja poolt esitatud tõendite ümberlükkamiseks vaid kostja paljasõnalistest vastuväidetest. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega ole nende olemasolule viidanud ka apellatsioonkaebuses. Maakohus mõistis põhjendatult välja kostjalt kahjuna ka veoteenuse eest makstud tasu 36 500 krooni. Nimetatud nõude rahuldamise aluseks on CMR artikkel 23 p 4. Maakohtu tuginemine VÕS §-le 796 lg 1 ei muuda otsust sisuliselt ebaõigeks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja Hassor Eesti OÜ kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

R. Allikvere

Ü. Jänes

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.