Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinnas. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduse kohaselt elab hageja aadressil XXX alates 1990 aastast. Korterisse kolimisel sai ta elamu tehnilisel korrusel asuva kuuriboksi kasutamise õiguse. Samasugune õigus oli kõigil teistel elamu korterite omanikel. Boksid ehitati välja elamu ehitamise hetkel ning hageja ja tema naabrid pole seal ümberehitusi teinud. 2012.a alguses väitis korteriühistu juhatuse liige XXX, et hageja on hõivanud suurema pinnaga boksi ja seda tuleb jagada kellegi teisega. Hageja ei olnud nõus kuuriboksi jagama. 03.10.2012.a. sai hageja majahoidja käest teada, et lõhutakse tema kuuriboksi ust. Kohale minnes nägi ta KÜ juhatuse liikmeid XXXja XXX. X lõhkus kangiga hageja boksi ukseluku. Hageja pöördus politsei poole, kust soovitati tal tulla avaldust tegema. Politseist tagasi tulles nägi ta, et boksi ukselukk on lõhutud ja boksist kõik asjad välja koridori visatud. Teiste asjade hulgas oli põrandal aerogrill FlavorWave Express (edaspidi aerogrill), mille klaaskate oli purustatud ja ventilaator kahjustatud. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole aerogrilli võimalik remontida, kuna see on füüsiliselt lõhutud. Hageja ostis toote 94,90 euro eest. Kostja tegutses omavoliliselt, mille tagajärjeks oli hagejale kuuluva asja lõhkumine ning hagejale 94,90 euro ulatuses varalise kahju tekitamine. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja KÜ juhatuse liikmeks olemise ajal ehitati kolm keldriboksi ümber kaheks keldriboksiks ja korterite 162 ja 36 omanikud said suuremad keldriboksid. KÜ esitas hagejale nõude omavoliliselt hõivatud keldriruumi tagastamiseks, millele hageja ei reageerinud. 03.10.2012 avati keldriruum kolme tunnistaja juuresolekul. XXX viibis keldris kogu aeg ja nägi, mis seal toimus. Kõik asjad kanti keldrist välja ja iga karp avati tunnistajate juuresolekul. Asjade väljakandmise hetkel oli aerogrill katki. Karbis, kus asus grill, olid veel mitmed asjad. Samuti on keldrit mitu korda lahti murtud. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele märkides, et kostja esitatud plaan ei vasta tegelikkusele. Plaani kohaselt peaks hageja kuuriboks asuma siseuksest vasakul pool, kuid tegelikult asub see paremal pool. Hageja ei ole kostjalt mingisuguseid teateid saanud. Kostjal polnud seaduslikku alust lõhkuda hageja kuuriboksi ust ja sealt asju välja visata. Enne kuuriboksi uste lõhkumist ja hagejale kuuluvate asjade koridori viskamist oli aerogrill täiesti korras. Poolte esitatud tõendid

Hageja esitatud tõendid: PPA Põhja Prefektuuri 17.10.2012 teatis väärteomenetluse alustamise kohta; fotod lõhutud ukse ja koridori pandud asjade kohta; aerogrilli kahjustuste fotod; XXX OÜ akt aerogrilli kahjustuste kohta; aerogrilli ostuarve ja kassatšekk; tunnistajate XXX ja XXX kohtuistungil antud ütlused. Kostja tõendid: hoone soklikorruse plaan; fotod, tunnistaja XXX ütlused. Kohtu seisukohad Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja valduses oli XXX asuvas elamus kuuriboks, mis oli hageja poolt lukustatud. Kuuriboksis hoidis hageja oma isiklikke asju. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 03.10.2012 asus nimetatud kuuriboksis teiste asjade hulgas aerogrill. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud aerogrilli kuulumist talle. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kuivõrd aerogrill oli hageja kuuriboksis, oli hageja selle valdaja ja tema omandiõigust eeldatakse. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et 03.10.2012 sisenes korteriühistu juhatuse liige tunnistajate juuresolekul ukseluku lõhkumise teel nimetatud kuuriboksi ja viis sealt välja ning jättis kuuribokside ees olevasse ruumi hagejale kuuluvad esemed. Korteriühistu oli seisukohal, et kahe korteriomaniku kasutuses on teistest suurem pind ning nad on kohustatud enamkasutuses oleva pinna vabastama. Kohtus tunnistajana üle kuulatud kõrvalboksi kasutaja XXX ehitas vastavasisulise teate saamisel enda boksi ise väiksemaks. Hageja väidab, et tema KÜ kavatsusest boksi siseneda teadlik ei olnud. Küll aga oli sellest teadlik tunnistajana üle kuulatud hageja abikaasa XXX. Pooled vaidlevad selle üle, kas kuuriboksis olnud aerogrill purunes 03.10.2012 sündmuste tagajärjel ja kas võimaliku tekkiva kahju eest vastutab hageja või kostja. Kuuriboks ja selles olnud asjad olid hageja valduses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Kuivõrd kuuriboksi ukselukk lõhuti, boksi siseneti ja asjad tõsteti välja hageja nõusolekuta, on tegemist valduse rikkumisega. Kuuriboksis olnud aerogrill on purunenud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kasutasid nad aerogrilli suvilas ning puhkuse lõppedes hoiustati seda kuuriboksis. Seadme kuuriboksi paigutamisel oli see terve. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Aerogrilli soetamise maksumus oli vastavalt ostudokumentidele 94,90 eurot. Pooled tekkinud kahju suurust ei vaidlusta.

Tunnistaja XX Xütluste kohaselt võeti asjad kuuriboksist välja ettevaatlikult. Kostja on seisukohal, et aerogrill võis puruneda ka hiljem, kuna hageja läks omi asju vaatama alles järgmisel päeval. Kohus on seisukohal, et ka juhul kui aerogrill purunes ajal, mil ta oli kostja poolt jäetud järelevalveta kuuribokside esisesse ruumi, vastutab tekkinud kahju eest kostja. AÕS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. KÜ poolt hageja valduses olnud kuuriboksi sisenemine ja seal olnud asjade välja tõstmine oli omavoliline. AÕS § 84 lg 1 kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise ning väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul kui hävimine või vääruse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Asjaolu, et aerogrill oleks purunenud ka hageja valduses olles, ei ole tõendamist leidnud. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 94,90 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtukulude nimekirja pooled istungil ei esitanud. Kohus mõistab kostja KÜ XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulud summas kokku 60 (kuuskümmend) eurot, mis koosnevad hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 60 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.