KÜ Ranna Majakas hagi X X vastu võlgnevuse 1103,26 euro ja viivise 347,12 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. jaanuari 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X X apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1103,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Ranna Majakas (registrikood 80085223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja: X X (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aavo Aadli
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07. jaanuari 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, X X kanda.
Välja mõista X Xlt apellatsioonimenetluse riigilõiv 200 eurot riigituludesse. X X on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Ranna Majakas esitas 14.11.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xlt 1085,12 euro ja viivise saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.KÜ Ranna Majakas esitas 10.02.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus X Xlt välja mõista põhivõla 1103,26 eurot, viivise 347,12 eurot ja viivise 0,07% põhikohustuselt iga päeva eest alates 10.02.2012 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxxx korteri omanik ja korteriühistu liige. Maja hooldab korteriühistu ja kostja on kohustatud tasuma ühistule elamu majandamise kulude ja tarbitud kommunaalkulude eest KÜS § 151 lg 1 järgi. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja tasus arved vaid osaliselt. Perioodil 06.10.2009 - 06.01.2012 arvestati kostjale majandus- ja kommunaalmakseid 3627,63 eurot, millest kostja on tasunud 2524,37 eurot. Seega oli kostja põhivõlg hagi esitamise seisuga 1103,26 eurot. Kohustuse täitmisega viivitamise tõttu arvutas hageja kostjale viivist KÜS § 7 lg 4 alusel 0,07% maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. 09.02.2012 seisuga oli viivise suurus 347,12 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei kasuta ühistu antenni. Tal on sõlmitud leping AS-ga STV ja seega puudub alus kostjalt antenniteenuse eest 281,03 euro nõudmiseks. Hageja ei ole täitnud oma kohustusi hoone remontimise osas. Kostja korteri seinad on hallitanud, sest tema korteri kohalt jookseb välisseinast vihmavesi seina sisse. Maja ventilatsioonisüsteem ei toimi. Kostja pöördus korduvalt hageja poole seina remontimiseks, kuid hageja seda ei teinud. Kuna kostja ei ole saanud ühistult remonditeenust, mille eest ta aastaid maksis, keeldus kostja tasumast ühistule makseid elamu hoolduse ja remondi eest. Kostja ei ole nõus maksma ka krediidi (laenu) tagastamise tasu, sest korteriühistu juhatus kasutas raha mittesihipäraselt ja ebamõistlikult. Sooja vee tsirkuleerimise teenust kostja suveperioodil ei saanud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et elamut aadressil Õismäe tee 69 Tallinnas majandab hageja, kostja on xxxxxxxxxxxx asuva korteri omanik ja KÜ Ranna Majakas liige, kostja kohustus on tasuda elamu majandamiskulude eest temale esitatud arvete alusel, kostjale on arved esitatud ja ta on arveid osaliselt tasunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õiguslik alus jätta korteriühistule osaliselt tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning laenumakseid.
8.Hageja esitatud arvete ja võla arvestuse tabeliga on tõendatud, et kostja jättis majandamiskulud osaliselt tasumata. Hageja soovis muuhulgas antenniteenuse eest 110,22 euro väljamõistmist. AS STV 16.03.2012 kirja nr 1-6/34, mis tõendab kostja ja AS STV vahel sõlmitud lepingut, esitas kostja hagejale alles 2012.a mais. Kostja ei põhistanud kohtumenetluses, et ta oleks teavitanud hagejat teenuselepingust AS-ga STV ja sellest, et ta ühistu antenniteenust ta ei kasuta. Põhikirja p 3.2.6 kohaselt toimub antenniteenuse eest tasumine ühistule esitatud arvete alusel. Seega eeldas hageja põhjendatult kostja poolt antenniteenuse kasutamist ja kostja vastupidine väide on paljasõnaline. Seega oli põhjendatud hageja poolt kostjale antenniteenuse eest arvete esitamine enne tõendi väljastamist.
9.Kostja väited remonditeenuse mitteosutamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Põhikirja p 6.2.7 kohaselt on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses majandustegevuse aastakava kinnitamise otsustamine ja majandustegevuse aastaaruande kinnitamise otsustamine. Kostja kui ühistu liige oli teadlik 06.10.2009 kuni 06.01.2012 kavandatud remonditöödest ja nende teostamisest. Kostja ei märkinud vastuses hagile, millised remonditööd on tegemata ja millises osas on esitatud nõue alusetu. Samuti ei täpsustanud kostja, millises osas jättis hageja osutamata hooldusteenuse. Tõendid kostja hingamisteede haiguste kohta ei kinnita, et need on põhjustatud väidetud eluruumi hallitusest ja seina sisse jooksvast vihmaveest. Harju Maakohtu 15.06.2010 otsuse (tsiviilasi nr 2-08-23514) kohaselt on korteriühistu juhatus kontrollinud Õismäe tee 69 elamu katusel ventilatsiooni olukorda. Korteri 9 ventilatsiooni on võimalik kontrollida vaidlusaluses korteris. 21.08.2009 tegi hageja kostjale ettepaneku korteri ülevaatamiseks, et läbi viia ventilatsiooni ekspertiis. Kostja kinnitas, et ta ei ole kohustatud kedagi oma korterisse laskma. Kostja ei toiminud oma õiguste teostamisel heas usus. 13.09.2012 menetlusosaliste ärakuulamisel avaldas kostja, et küsimus on ventilatsioonisüsteemis ja välisseinast jookseb vesi korterisse Kostja kaebustele ei reageerita, trepikoda ja keldrit ei koristata. Kostja nõudis ventilatsiooni kordategemist ja vastava akti temale esitamist, kuid enda korterisse ei lase ta korteriühistust ühtegi inimest. Kostja paljasõnaline ja üldine väide, et ta ei ole aastaid saanud ühistult remonditeenust, ei anna alust hagejale majandamiskulude tasumata jätmiseks.
10.Harju Maakohtu 15.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-23514 tuvastati, et otsus laenu võtmiseks ja liikmete kohustamiseks laenu tagastamiseks võeti vastu 23.03.2005 üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on ühistu liikme kohustuseks muuhulgas tasuda regulaarselt nii sihtotstarbelisi kui kommunaalmakseid, samuti ühekordseid erakorralisi makseid korteriühistu juhatuse poolt määratud suuruses ja kehtestatud korras. Korteriühistu poolt võetud laen tuleb laenulepingu tingimusi järgides korteriühistul tagastada. Laenuraha tagastamine toimub ühistu üldkoosolekul otsustatud korras ja suuruses. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited üldkoosolekutel vastavate otsuste arutamisel ja vastuvõtmisel. Kostja ei tõendanud, et hageja kasutas laenu mittesihipäraselt või ebamõistlikult. Tsirkulatsioon on vajalik küttesüsteemis katkematult sooja vee tarbimise tagamiseks.
11.Perioodiliste ettemaksete suurus kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekul, millel vastuvõetud otsused väljendavad ühistu liikmete ühist tahet. TsÜS § 67 lg 2 järgi on üldkoosolek mitmepoolne tehing ja korteriühistu liikmed on selles tehingus
ühisvõlausaldajad, kes võivad nõuda korteriühistult kohustuste täitmist ainult ühiselt üldkoosolekul. Seega ei saa kostja rakendada hageja suhtes individuaalselt VÕS § 101 lg-s 1 loetletud õiguskaitsevahendit, st keelduda oma kohustuse täielikust või osalisest täitmisest, st keelduda võlgnetava summa tasumisest ja jätta üldkoosoleku otsus täitmata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
13.Kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaat Mati Senkel ei täitnud oma töökohustusi. Kohus otsustas vahetada riigi õigusabi korras määratud advokaadi 18.09.2012 määrusega. 11.10.2012 määrati kostja uueks esindajaks Aavo Aadli, kuid sellest kostjat ei teavitatud. A. Aadli teatas kostjale enda määramisest alles 27.11.2012, kuid jättis teatamata dokumentide esitamise tähtajad ja pidas kohtuga kirjavahetust eelnevalt kostjaga konsulteerimata. Sellega jäeti kostja ilma võimalusest võtta osa kohtutoimingutest ja kaitsta menetluses ennast ise. Lähtudes eeltoodust puudus kostjal võimalus esitada vastuhagi, kuna ta ei teadnud uutest dokumentide esitamise tähtaegadest. Kostja sai juhuslikult teada, et kohus alustas otsuse tegemist 03.12.2012.
14.Kohus võttis otsuse tegemisel arvesse ainult hageja õigused ja ignoreeris täielikult kostja õigusi, rikkudes TsMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Samuti rikkus kohus kohtumõistmise võrdõiguslikkust, mida reguleerib TsMS § 7. Otsuses on välja toodud ainult need korteriühistuseaduse paragrahvid, milles on märgitud korteriühistu liikmete kohustused, unustades õigused.
15.Kohus ignoreeris 12.09.2012 kostja esitatud dokumentide läbivaatamist. Kohus ei arvestanud 25.09.2003 koosoleku protokolli. Koosolekust osavõtnute allkirjad ei vastanud samal koosolekul kohalviibijate allakirjadega arvestuslehel.
16.13.04.2007 ja 09.06.2010 koosoleku protokollides võeti vastu otsus ventilatsiooni puhastamiseks. Otsust ei ole täide viidud, kuigi töö pidi läbi viidama igaaastaselt. Teenust ei osutatud ja tasu arvestamine rikub tarbija õigusi.
17.Krediit võeti katuse remondiks ja paneelide vaheliste vuukide ja pragude täitmiseks. Remondi käigus likvideeriti katuse ventilatsioon, ventilatsiooniluugid kaeti metallvooderdisega, mis halvendab maja tehnilist olukorda ja kahjustab tervist. Teenus ei olnud kvaliteetne ja tasu on vaidlustatav.
18.KÜ-l Ranna Majakas puudub üldantenn, kuna korteriühistu on mitme kaabel-TV operaatori ja korteriomanike vahendaja. Kostjal ei ole kunagi olnud lepingut selle teenuse osutamiseks. Alates 06.10.2009 on kostjal leping AS-ga STV ja ta teavitas sellest mitu korda KÜ juhatust. Hageja tagastas teenuse maksumuse, kuid viivis on käesoleva hetkeni tagastamata.
19.Põhjendatud ei ole kohtu keeldumine meditsiinilise järelduse vastuvõtmisest, mis kinnitab kahju tekitamist kostja tervisele, kuna seal olid avaldatud mitme instituudi, sealhulgas Tartu Ülikooli järeldused niiskuse ja hallituse mõjudest inimese tervisele. Kostja korterisse paigaldatud kolm ventilaatorit ja õhupuhastaja töötavad katkematult ja see viis kostja osalise kuulmise kaotuseni ja vajaduseni kasutada kuulmisaparaati.
20.Kostjale ei pakutud tehnilise ekspertiisi läbiviimist, vaid visuaalset uuringut inimese poolt, kes ei ole spetsialist ja ei oma eriseadmeid ega litsentsi uuringu läbiviimiseks. Kostja võttis kasutusele kõik meetmed korteris elamistingimuste parandamiseks, kuid hallituse tekkepõhjust ainult korteris kõrvaldada ei ole võimalik, mida tõendab läbiviidud tehniline ekspertiis.
21.Suvekuudel kütteteenust ei osutatud, kuid tasu võeti. Korteriühistus kasutusel olev tsirkuleerimise hinna tariif näeb ette vee temperatuuri soojendamise kuni 55 kraadini, järelikult peab vesi kraanis olema mitte alla 52 kraadi. Kostja tahtis vastuhagis esitada ümberarvestuse selle teenuse eest, mille ta oli tasunud. Üldvee jagamine ei olnud samuti õiglane, kuna seda ei ole määratletud korteriühistu koosoleku otsusega.
22.Kohus ei rahuldanud kostja taotlust kutsuda kohtusse neli tunnistajat.
23.Vastuhagi pidi ette valmistama uus esindaja. Kostja ei keeldunud vastuhagi esitamisest, vaid riigi õigusabi korras määratud advokaat jättis kostja sellest võimalusest ilma. Kohus karistas kostjat advokaadi halva töö eest. Vastustas apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi osas, kus maakohus käsitles kostja kohustust tasuda antenniteenuse eest.
26.Maakohus leidis otsuses ebaõigesti, et kostja on kohustatud antenniteenuse eest tasuma kuni AS STV tõendi väljastamiseni 16.03.2012. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ei nõua hagiavalduses maksmata tasu antenniteenuse eest. Hageja juhtis sellele kostja ja kohtu tähelepanu 28.05.2012 menetlusdokumendis, kus selgitas, et ümberarvestus antenniteenuse tasu osas suurusega 110,22 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas tehti juba enne hagiavalduse esitamist ja selles osas kostjal võlgnevust ei ole (II kd lk 27). Ümberarvestus kajastub nii hagiavalduse lk 2 tabeli eelviimases lahtris kui ka võla arvestuse tabeli veergudes 12 (antenn) ja 17 (ümberarvestus) – (II kd lk 29,30). Kuna hageja nõue antenniteenust ei hõlma, tuleb maakohtu otsuse põhjendavast osast välja jätta kohtu seisukoht antenniteenuse eest tasumise kohustuse kohta ja seetõttu jätab ringkonnakohus hinnangu andmata ka apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad vastavat osa maakohtu otsusest.
27.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Kohus menetles asja TsMS § 405 järgi lihtmenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul järgis maakohus sama paragrahvi lg-t 2, tagades menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning menetlusõiguste järgmise ning kuulates muu hulgas ära 13.09.2012 kohtuistungil ka kostja (II kd lk 174,175). Seega ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, et kostjal ei olnud võimalust end menetluses ise kaitsta. Asja materjalist ja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostjal oleks jäänud asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid kohtule esitamata. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väited, et kohus võttis arvesse ainult hageja õigusi, jättes kostja omad tähelepanuta. Samuti ei nähtu asja materjalist, et maakohus oleks rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Hagi rahuldamine seda iseenesest ei tähenda.
29.Maakohus jättis 12.09.2012 kostja esitatud dokumendid põhjendatult asja lahendamisel arvestamata. Kostja palus 12.09.2012 avalduses võtta ülevaatamiseks hulgaliselt dokumente, kuid ei põhjendanud nende ülevaatamise vajadust, tõenduslikku tähendust ega seost käesoleva tsiviilasjaga (avaldus II kd lk 78, dokumendid II kd lk 79-173). Nendest KÜ arved olid juba varem asja juurde võetud. AS STV tõend ja antenniteenuse arvestus ei oma käesolevas asjas tähtsust (vt käesoleva otsuse p 26). Ka muude dokumentide ja fotode seost käesoleva asjaga
ringkonnakohus ei tuvastanud ning seda ei selgitanud kostja ka ringkonnakohtu istungil. Apellatsioonkaebuses eraldi viidatud 25.09.2003 üldkoosoleku protokolli tähtsuse kohta selgitas kostja ringkonnakohtu istungil üksnes seda, et nimetatud dokument iseloomustab hageja seadusevastast käitumist. Ringkonnakohus sellele hinnangut ei anna, sest see väljub käesoleva tsiviilasja raamidest. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kostja väited selle kohta, et hageja on põhjustanud kostjale tervisekahjustuse ega tõendid kostja haiguste kohta.
30.Tunnistajate ülekuulamise taotluse jättis kohus põhjendatult rahuldamata. Kostja põhjendas taotlust sellega, et tunnistajad saavad anda ütlusi ühistu rahaliste vahendite mittesihtotstarbelise kasutamise ja headest tavadest mittekinnipidamise kohta hageja poolt. Taotlus ei sisaldanud faktilisi asjaolusid, mida saaks tunnistajate ütlustega tõendada ja mis omaks asja lahendamisel tähtsust.
31.Maakohus tuvastas, et hageja on kontrollinud ventilatsioonisüsteemi olukorda ja leidis, et kostja etteheited remonditööde halva kvaliteedi kohta on tõendamata. Selleks, et kontrollida kostja etteheidete põhjendatust tema korteri puuduliku ventilatsiooni ja liigse niiskuse kohta, peaks kostja tegema hagejaga koostööd ja lubama hageja juhatusel olukorraga tutvuda. Kostja on sellest põhjendamatult keeldunud.
32.Maakohus leidis õigesti, et kostja peab tasuma ka veetsirkulatsiooni eest arvestatud tasu. Maakohtu menetluses ei vaidlustanud kostja arveid üldvee osas. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus sellekohase apellatsioonkaebuse väite tähelepanuta, kuna kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
33.Kahju hüvitamise hagi saab kostja esitada hageja vastu menetlemiseks üldises korras. Sellist hagi ei pea menetlema üksnes vastuhagina.
34.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
35.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
36.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv 200 eurot riigituludesse, mille tasumise osas ta sai menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2013 määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.