Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 191,73 eurot, intressi 43,14 eurot, viivised summas 191,73 eurot, meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot ning viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla, intressi ning meeldetuletuste tasu osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 43,14 eurot ning meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Lepingu tingimuste punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud lepingust nähtub, et intressimääraks oli 60% laenu summast aastas. Seega on lepingu p 9.1 tühine ning viivise määraks on, VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt, 60% aastas. Hageja on hagiavalduses vähendanud oma viivisenõuet ning ei nõua kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist suuremas summas kui põhinõue. Kuna nõutav viivis ei ületa eelpool nimetatud viivisemäära, siis on viivise nõue summas 191,73 eurot põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud välja mõista viivised 0,75% päevas, s.o 273,75 % aastas võlgnetavalt laenusummalt. Kuna hageja ei saa nõuda viivist rohkem kui 60 % aastas, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivise 60 % aastas põhivõlalt (s.o 191,73 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt ülaltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 43,14 eurot, viivis 191,73 eurot ning meeldetuletuste tasu 25,56 eurot, kokku 452,16 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 60 % aastas põhivõlalt (s.o 191,73 eurolt) alates 14.06.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on palunud menetluskulud, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot, jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 19 % ulatuses hageja kanda ja 81 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 51,77 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.