lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-46550/30

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-46550/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Raamlepingu muudatus
Kaitseministeerium · Leping · 2026-04-20
Kiri
Patendiamet · Väljaminev kiri · 2022-09-22
RAAMLEPINGU MUUDATUS NR 3
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-04-15
Raamlepingu nr 2-2/24/763 muudatus nr 3
Kaitseressursside Amet · Leping · 2026-04-20
Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Raamlepingu nr 2-2/24/763 muudatus nr 2
Kaitseressursside Amet · Leping · 2025-09-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTLS § 74 lg 2Kahju hüvitamise erisusVÕS § 104 lg 1, 3Vastutus süü puhulVÕS § 128 lg 1, 3Hüvitatava kahju liigidTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Eesti Post10328799(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-46550

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-12-46550

Määruse kuupäev

Rakvere, 16. september 2013 kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

AS-i Eesti Post U E’i vastu 200 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagi hind 230.10 eurot.

Menetlusosalised

Hageja: AS Eesti Post (registrikood 10328799, asukoht Pallasti 28, 10001 Tallinn), lepinguline esindaja Kristin Kraft (e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: U E (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

09. september 2013

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja Kristin Kraft.

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja U E’ilt hageja AS-i Eesti Post kasuks võlgnevus 200 (kakssada) eurot ja seisuga 08.08.2013 arvestatud viivis 15 (viisteist) eurot 50 senti.
3.Välja mõista kostja U E’ilt hageja AS-i Eesti Post kasuks viivis põhinõudelt (200 eurot) alates 09.08.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (6)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 422Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 522Ekspertiisi määramine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 30 lg 1Võlatunnistus
VÕS § 76Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 91 lg 1Rahalise kohustuse täitmise viis

2-12-46550

4.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning välja mõista kostja U E’ilt hageja AS-i Eesti Post kasuks menetluskulud 60 (kuuskümmend) eurot (s.o riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 15 eurot).
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1.AS Eesti Post esitas 13.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 316.40 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2012 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik U E esitas 14.02.2013 nõudele vastuväite, mille kohaselt pole otsest kahju tekitanud ega ole otseselt süüdi juhtunud liiklusõnnetuses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 03.04.2013 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.27. aprillil 2013 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt 10.01.2012 kella 12:00 paiku toimus liiklusavarii Tallinn-Narva maanteel Padaorus Tüükri külas, kui xxxx U E'i poolt vasakpöördel olnud sõiduk xxxx reg nr xxxx ja temast möödasõidul olnud sõiduauto xxxx reg nr xxxx kokku põrkasid. Toimunud avarii tagajärjel sai kahjustada xxxx esiosa ning xxxx parema esiratta piirkond. Posti sõiduki taastamissumma vastavalt Lepiku Auto OÜ hinnapakkumisele on kokku 1 771 eurot. Liiklusõnnetuse teates tunnistab kostja oma süüd kahju tekitamises. Tööandja ja töötaja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise suuruse üle ning 16.03.2012 jõudsid kokkuleppele, et töötaja hüvitab tööandjale 400 eurot. Kokkuleppe kohaselt peab tööandja töötaja töötasust kinni 100 eurot nelja kuu jooksul. Töötaja töötasust peeti kinni 200 eurot. Töötaja lahkus töölt enne kahju täielikku hüvitamist ning töösuhte lõppemisel esitati kostjale arve tasumata hüvitise osas. Kostja ei ole arvel märgitud summat tasunud.
3.VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Pooled sõlmisid kokkuleppe, mida kostja ei ole täitnud. Kokkuleppest tulenevalt on kostjal kohustus hüvitis tasuda rahas. VÕS § 91 lg 1 kohaselt tuleb rahaline kohustus täita sularahas või poolte kokkulepitud viisil. Hageja esitas kostjale arve, millel on ära toodud makse sooritamiseks vajalikud andmed. Kostja ei ole rahalist kohustust täitnud kokkulepitud viisil. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100 sätestatud viisil.
4.Tulenevalt VÕS §101 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult mh. kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab viivise suuruse. Nimelt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94sätestatud intressimäär, millele 2 (6)

2-12-46550 lisandub seitse protsenti aastas. 2012 teisel poolaastal oli viivise määraks 8% aastas ja 2013 esimesel poolaastal 7,75% aastas. Pooled ei ole kokkuleppinud viivisemääras, mistõttu tuleb kohaldada viivise nõudes VÕS § 113 lg-t 1.

5.Hageja nõuab lisaks põhinõudele ka kõrvalnõudena viivise tasumist kuni põhinõude kohase täitmiseni TsMS § 367 mõttes. Viivise suuruseks alates 09.08.2012 kuni 31.12.2012 on 6.16 eurot ning alates 01.01.2013 kuni 08.08.2013 9.34 eurot.
6.Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 200 eurot, seisuga 08.08.2013 arvestatud viivis 15.50 eurot, viivis põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kuni põhinõude kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

7.29. aprillil 2013 esitatud vastuses kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud tõendusmaterjaliga. Vastuse kohaselt hageja poolt esitatud hinnapakkumine ei tõenda kahju tekkimist, kuna hinnapakkumise alusel ei toimu rahalisi tehinguid ning hinnapakkumise esitamine ei saa olla seotud otsese kahju tekkimisega.
8.Kostja ei ole hagejale tekitanud otsest varalist kahju rikkudes liikluseeskirju või muid sõiduki kasutamise olulisi nõudeid. 10.01.2012 toimunud liiklusavarii oli õnnetus, milles ka kostja oli kannataja.
9.Kostja palus hagejal esitada sõiduki taastamiseks esitatud arve ning tõendid hageja poolt arve tasumise kohta. Samuti soovis kostja infot selle kohta, kas sõiduk oli kindlustatud ning millised kulutused hüvitas kindlustusandja.
10.Kostja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega.

HAGEJA SEISUKOHT

11.10. mail 2013 esitatud hageja seisukoha kohaselt VÕS § 104 lg 1 alusel vastutab isik oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korra. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on süü omaks võtnud liiklusõnnetuse põhjustamises. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et manöövri sooritamine on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kostja ei veendunud piisavalt manöövri sooritamise ohutuses ehk käitus hooletult. VÕS § 104 lg 3 kohaselt käibes vajaliku hoole järgimata jätmine on hooletus. Kuna kostja ei veendunud piisavalt manöövri sooritamise ohutuses enne manöövri alustamist siis hagejale tekkis seeläbi kahju, et kaks autot põrkasid kokku. Seega kahju hüvitamise eeldus on täidetud.
12.Autode kokkupõrkest tekkis varaline kahju VÕS § 128 lg 1 mõttes. Otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõistes on kulu, mida teine pool on kandnud seoses kahju tekitamisega. Antud juhul on hageja otseseks kahjuks auto taastamisest tingitud kulutused ehk 1771 eurot.
13.Hageja ja kostja vahel oli töösuhe kahju tekitamise hetkel, mistõttu tuleb kahju hüvitamise nõude puhul arvestada töölepingu seadusest tulenevaid erisusi. Nimelt, TLS § 74 3 (6)

2-12-46550 lg 1 kohaselt vastutab töötaja tahtlikult tekitatud kahju eest kogu ulatuses ja lõike 2 kohaselt hooletusest tingitud töölepingu rikkumise puhul vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

14.Õnnetusjuhtumi tagajärjel kujunes tööandja kahju suuruseks 1 771 eurot. Kahjujuhtumi menetluskokkuvõtte nr 19/12 kohaselt tehti kostjale ettepanek tekitatud kahjust hüvitada 600 eurot ehk 33,9% tekitatud kahjust. Kostja ettepanekuga ei nõustunud, kuid pooled jõudsid kokkuleppele, et töötaja hüvitab tekitatud kahjust 400 eurot ehk 22,6%. Seega pooled sõlmisid kokkuleppe mh arvestades TLS § 74 lg-s 2 sätestatut.

KOHTUISING

15.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Seoses kostja istungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendada, hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt ka hageja menetluskulu 60 eurot.
16.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks TsMS § 422 sätestatud mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega palunud istungi edasilükkamist. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega muu hulgas ka tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale 01.06.2013 kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (abikaasa kaudu).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele.
18.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kostja eest on tema abikaasa teatanud kohtule, et seoses tööülesannete täitmisega Soomes ei saa kostja kohtuistungile ilmuda. Kosta abikaasa on teatanud kohtule kostja esindajana menetlusse astumise soovist ja kohus on talle selgitanud menetlusse astumise võimalust. TsMS § 522 tulenevalt kostja poolt tööülesannete täitmist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks või oma esindaja istungile saatmata jätmiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik kohtuistungist osa võtta ja kostja ei ole ilmunud istungile ilma mõjuva põhjusevõi seadusliku takistuseta.
19.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja 4 (6)

2-12-46550 kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

20.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt 10.01.2012 toimus liiklusavarii Tallinn-Narva maanteel Tüükri külas, kui xxxx U E'i poolt vasakpöördel olnud sõiduk xxxx reg nr xxxx ja temast möödasõidul olnud sõiduauto xxxx reg nr xxxx kokku põrkasid. Toimunud avarii tagajärjel sai kahjustada xxxx esiosa ning xxxx parema esiratta piirkond. Kostjal ei ole vaidlust liiklusõnnetuse toimumise, liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele kahju tekkimise ning hageja sõidukile tekkinud kahju suuruse üle. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vastuväited, et ta pole hagejale otsest kahju tekitanud, et kahju ei tekitatud liikluseeskirju rikkudes ning et hageja pole sõiduki taastusremondi eest hinnapakkumises toodud summat tasunud, välistavad kostja vastutust hageja ees.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1, p 3 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust ja kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
22.Hageja heidab kostjale ette, et kostja juhtides hagejale kuulunud sõidukit ei täitnud liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustust enne manöövri alustamist veenduda, et manöövri sooritamine on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Eesti Liikluskindlustuse fondi tõendi kohaselt 10.01.2012 Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal toimunud liiklusõnnetuse eest vastutab 100% ulatuses sõiduk xxxx, väljalase 2009, kelle sõidukikahju ei hüvitatud. Sõiduki xxxx, väljalase 2006 vastutuse ulatuseks oli aga 0%, kellele maksti välja sõidukikahju üle 2 000 euro (t. lk. 64). Lepiku Auto OÜ on 08.03.2012 esitanud hagejale arve nr 2025 summas 1 771 eurot sõiduki xxxx reg nr xxxx eest (t. lk. 67), mille 22.03.2012 on hageja tasunud. Hageja on kandnud Lepiku Auto OÜ-le üle 1 800 eurot, s.o arvete nr 2025 ja nr 2030 eest (t. lk. 63). Sellega on tõendatud, et kostja on tekitanud hagejale kahju summas 1 771 eurot.
23.Hagejale 16.03.2012 antud kirjalikus nõusolekus kohustus kostja hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju summas 400 eurot. Kostja nõustus tema töötasust igakuiselt 100 eurot kinnipidamisega ja juhul, kui tööleping öeldakse üles mis tahes alusel enne, kui kahju on hüvitatud, kohustus kostja tasuma osa kahjust kolme kuu jooksul töölepingu ülesütlemisest. Hagiavalduse kohaselt kostja töötasust peeti kahju katteks kinni 200 eurot. Kostja lahkus töölt enne kahju täieliku hüvitamist, mistõttu ta on jätnud hagejale hüvitamata 200 eurot.
24.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on 5 (6)

2-12-46550 võlatunnistus. Kostja poolt 16.03.2012 on antud nõusolek on oma olemuselt võlatunnistus. Seega vastused käesoleva otsuse põhjenduste punktis 20 esitatud küsimustele on eitavad, s.t kostja vastuväiteid ei välista hagi rahuldamist. Kuna kostja pole oma kohustusi vastavalt võlatunnistusele täitnud, tuleb TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel hagi rahuldada kogu haginõude 200 eurot ulatuses. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks alates 09.08.2012 kuni 08.08.2013 arvestatud viivis 15.50 eurot ja alates 09.08.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis põhinõudelt 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja taotles kohtuistungi kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 60 eurot väljamõistmist. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ja TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 60 eurot.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja