Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-33134

2-13-33134 Võlgniku majandustegevus seisnes üldehitus- ja remonttööde osutamises. 2012. a töötas ettevõttes keskmiselt 10 töötajat. Majandustegevust ei toimu alates 2012. a novembrist. Pankrotimenetluse algatamise ajal majandustegevus puudus ja toimus likvideerimine. Võlgniku likvideerija kinnituse kohaselt olid kõik töölepingud lõpetatud 2012. a novembris, mistõttu puudub vajadus anda hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Vaatamata halduri nõudele ei ole võlgniku seaduslik esindaja palutud raamatupidamisdokumentatsiooni esitanud, mistõttu ei oma haldur võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ülevaadet. Esitamata on jäetud võlgniku 2012. a majandusaasta aruanne, seega on võlgniku juhatus rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 14 sätestatud kohustust. Pankrotiavalduses mainitud vead maksudeklaratsioonide esitamisel viitavad käibemaksuseaduse rikkumisele. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli kogu majandustegevuse vältel ca 70% laekunud vahenditest välja võetud sularahas, mida halduri hinnangul ei saa pidada äriühingu puhul korrapäraseks majandustegevuseks. Pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad, ajutise halduri hinnang võlgniku juhtorganite tegevusele Võlgniku likvideerija arvamuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks maksudeklaratsioonide täitmisel tekkinud vigadest, mille tuvastas Maksu- ja Tolliamet, tekkinud rahaline kohustus summas 32 632,11 eurot. Nimetatud asjaolu pani võlgniku äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu otsustas juhatus majandustegevuse peatada. Võlgniku 2010. a ning 2011. a majandusaasta aruandeid arvestades ei vastanud halduri hinnangul võlgniku netovara seaduse nõuetele. Makseraskustele viitavad ka töötajatele 2011. a ja 2012. a üksnes osaliselt väljamakstud töötasud. Võlgniku juhatus oli antud asjaoludest teadlik, väidetavalt tegeleti lahenduste otsimisega. Samas pidi võlgniku juhatusele olema selge, et ettevõte ei suuda kustutada Maksu- ja Tolliameti ees oma võlgnevust ja seda juba 2012. a augustis. Makseraskuste ilmnemisel ei käitunud juhatus kooskõlas ÄS § 180 lg-ga 51, mille kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Selle asemel võõrandas juhatus võlgniku vara (sõidukid) 2013. a, ja sellest omakorda tulenevalt oli ka selge, et 2013. a märtsis algatatud likvideerimismenetlus oli etteteadvalt ebaotstarbekas ja põhjendamatu. Halduri hinnangule ei ole võlgniku likvideerija näidanud üles nõuetekohast hoolsust oma kohustuste täitmisel: tal puudus ning puudub ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast, likvideerija ei ole endale saanud raamatupidamisdokumentatsiooni. Haldurile on arusaamatu, kuidas ja millal võlgniku likvideerija jõudis seisukohale, et tegemist on üldse pankrotistunud ettevõttega. Taolisest vastutustundetust suhtumisest tulenevalt ei ole likvideerija esitanud pankrotiavaldust vastavalt ÄS § 180 lg 51. Tema tegevusetuse tõttu suurenes ka võlgniku

2-13-33134 kohustus maksuintresside osas. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Finantsanalüüs Võlgniku finantsnäitajad olid negatiivsed kogu majandustegevuse vältel. Võlgnik on 2010. a ja 2011. a lõpetanud majandustegevuse kahjumiga. Võlgniku netovara ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta, hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga katmise kohta Vara Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgnik omab arveldusarvet SEB Pank AS-is, mille jääk on negatiivne. Esemed: Registrikeskuse andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole ega ole olnud. Ehitisregistri järgi võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole ega ole olnud. Vastavalt Maanteeameti andmetele oli võlgniku omandis kaks sõidukit.

Kohtu- ja täitemenetlused Lõpetamata täitemenetlused ja pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad.

2-13-33134 Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Arvestades asjaoludega, et majandustegevust ei ole toimunud alates 2012. a novembrist, ainuosanik on 06.03.2013. a vastuvõetud otsusega osaühingu majandustegevuse otsustanud lõpetada ja likvideerida, puuduvad halduri hinnangul seega õiguslikud alused majandustegevuse jätkamiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Halduri aruande koostamise käigus tuvastatud kohustused, võlgniku varaline seisund ning asjaolu, et majandustegevus puudub, annavad alust väita, et tegemist on maksejõuetu ettevõttega. Maksejõuetus on halduri arvates tekkinud 2010. a, mil võlgniku netovara ei vastanud enam seaduses sätestatud nõuetele. Antud olukord säilis ka aastatel 2011 ja 2012. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole antud suutmatus võlgniku puhul ajutine. Raamatupidamise dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole halduril olnud võimalik tuvastada, kas võlgniku juhatus on kõiki rahalisi vahendeid kasutanud võlgniku huvides ning kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Pankrotiavalduse esitamisele eelnenud perioodil võõrandati võlgniku vara (kinnistu, sõidukid) võlgniku lähikondsetele PankrS § 117 mõistes. Võõrandamislepingud on haldurile esitamata. Nimetatud asjaolud võivad halduri hinnangul olla aluseks tehingute tagasivõitmisel (PankrS § 110, 113). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud moodustavad halduri hinnangul ca 2 500 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada PankrS § 29 alusel raugemise tõttu juhul, kui ükski isik ei ole deponeerinud pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Haldur teeb ettepaneku võlgniku dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Riho Siil.

2-13-33134 väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2013. a. Seisuga 02.09.2013. a ja 12.09.2013. a ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. II Kohtumääruse põhjendused

2-13-33134 katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 26.08.2013. a kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, XXXOÜ (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2013. a. Seisuga 02.09.2013. a ja 12.09.2013. a ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. XXXOÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Raamatupidamise dokumentatsiooni ajutisele haldurile esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku juhatus on kõiki rahalisi vahendeid kasutanud võlgniku huvides ning kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Svetlana Pilden on taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist ja teinud ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks võlgniku likvideerija Riho Siil. Võlgniku likvideerija on kohtuistungil taotlenud võlgniku dokumentide hoidjaks endise juhatuse liikme Lennart Silla (Sild) määramist. Kohus leiab, et XXXOÜ (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema juhatuse liikmele XXX(isikukood XXX , elukoht XXX). Svetlana Pilden palub välja mõista ajutise halduri tasu 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot Svetlana Pildenile (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank) ja vajalike kulutuste katteks 42 eurot Business Law Firm OÜ-le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 355 eurot, millest tuleb kinni pidada seaduses ettenähtud maksud, välja mõista riigi vahenditest. Kohtuistungil täpsustas ajutine haldur oma nõuet, paludes ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. Kohtuistungil võlgniku likvideerija selles osas sõna ei võtnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tasu summas 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 ja vajalikud kulutused summas 42 eurot, tuleb välja mõista järgmiselt: mõista välja XXXOÜ-lt (likvideerimisel) Svetlana Pildeni kasuks ajutise halduri tasu 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot (Svetlana Pildeni arveldusarve nr

2-13-33134 XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank) ja Business Law Firm OÜ kasuks vajalikud kulutused summas 42 eurot (Business Law Firm OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank). Väljamõistetud ajutise halduri tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 355 eurot (millest tuleb kinni pidada seaduses ettenähtud maksud). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda Svetlana Pildeni arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.