Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.04.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus alates 25.09.2009. a kuni 23.03.2010. a kostjale korter Tallinnas asukohaga XXXkorter 5. Hageja omandas

korteriomandi XXX, Tallinnas 23.03.2010. a korraldatud enampakkumisel. Lisaks kohustustele võlausaldajate ees, oli kostjal tekkinud kommunaalkulude võlgnevus alates 2009. aastast KÜ XXXees summas 404,75 eurot, koos viivistega moodustab võlgnevus 440,31 eurot. Hageja tasus korteriühistule kostja võlgnevuse summas 440,31 eurot ja esitas kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse tasumiseks. Kostja vabastas korteri ja andis korteri valduse hagejale üle 29.04.2010. a. Hageja esitas kostjale aprillikuu üüri summas 253,85 eurot ja kommunaalmaksete eest 115,04 eurot. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 882,99 eurot. Hageja pöördus kostja poole võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostja vastus Kostja tunnistab hagis toodud nõudeid osaliselt. 11.06.2008a. Harju Maakohtu otsusega ts.asjas nr. 2-07-46222 lõpetati korteri XXX, Tallinn, kaasomandi. Korteri ainuomanikuks sai XXX. Sama otsusega kohustati teda välja maksta kahele endisele kaasomanikele, sh XXX(kes on käesoleva asja Hageja seadusliku esindaja - XXXõde) kompensatsiooni. Kostjal ei õnnestunud õigeaegselt korteri realiseerida 2008 a. turuhinnaga ning täita oma kohustused endiste kaasomanike ees, kuid nimetatud kohtuotsus ei jõustunud omal ajal, kuna XXX asjatult vaidlustas Harju Maakohtu otsus apellatsiooni korras (temale väljamõistetud hüvitise suuruse osas). Selle lisakohtumenetluse aja jooksul kinnisvaraturu hinnad järsult langesid ning Kostja ei suutnud edaspidi täita kohtuotsusest tulenevad kohustused oma naabrite (endiste kaasomanike) ees. Tekkinud võlgnevuste tõttu kaotas Kostja oma varemast ajast kuuluvad toad korteris XXX ning korter täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel ostis OÜ XXX. Peale korteri ostmist enampakkumisel Hageja ja Kostja vahel puudus kokkuleppe korteri ruumide üüri kohta. Arvestades kõiki antud korteri võõrandamisega seotud asjaolusid (endiste kaasomanike mittenõustumisega tingitud kohtumenetlused, korduvad enampakkumised täitemenetluses, mis lõppesid 23.03.2010 a. toimunud korteri sundmüügiga Hagejale) leiab Kostja, et peale omandi kaotamist vabastas ta korteri mõistliku aja jooksul (1 kuu). Korteri müügist sai Kostja teada mitte 23.03.2010 Hagejalt, vaid hiljem, kohtutäituri teade saamisel. Hageja ei esitanud Kostjale nõuet vabastada korteri kohe peale ostmist, s.o. 2010 a. märtsi lõpus – aprilli alguses. Kuid ka üürilepingut poolte vahel ei olnud. Seega ei ole põhjendatud Hageja nõue üüri 2010 a. aprillikuu eest summas 253,85 EUR (ehk 3972 EEK) tasumisest (summa kajastatud Hageja arves). Seda enam, et korteri juba toimunud 20.04.2010 a. vabastamisest teavitas Kostja Hagejat e-kirjaga 25.04.2010a. (Nimetatud e-kirja tekst on Hageja poolt tõlgitud valesti. Õige tõlge on: Tere XXX! Minu kasutuses olev pind korteris aadressil XXX on vabastatud 20.04.2010. Ma pean üle andma teile võtmed, mis kell ja millal võin neid teile üle anda? Teatage mulle telefoni nr. XXX. Lugupidamisega, XXX). Asjaolu, et Hageja võttis korteri vastu alles 29.04.2010 annab aluse rääkida Hageja venitamisest asja vastuvõtmisega. Kostja tunnistab hagi ainult summas 6331,72 EEK, ehk 404,67 EUR, s.o kuni 29.04.2010 korteri Hagejale üleandmiseni kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse ulatuses. Nimetatud võlgnevus on kajastatud KÜ XXX arves nr 9, 10.06.2010 reas „võlg 30.04.10 krt 5b XXX – 6331,72“ (asja selgitamiseks Kostja mainib, et peale Kostjat elasid korteris veel 2 peret/kasutajat, vaatamata sellele korteriühistu väljastas igakuiselt 1 arve kogu korterile). Nagu nähtub dokumendist, selline Kostja võlgnevus oli majahalduri poolt fikseeritud seisuga 30.04.2010 (s.o peale omandi üleandmist) ning kajastatud kuupäevaga 10.06.2010 dateeritud (s.o tunduvalt hilisemal) arvel. Nagu nähtub antud dokumendist, ei olnud majahaldur

rakendatud mingeid viivised antud võlgnevusele (viivise reas on „0“). Seega on asjakohatu hagiavalduse väide, nagu kostja suhtes oli KÜ XXX juhatus rakendanud viiviseid vastavalt põhikirjale ning kokku oli viiviste summa detsembriks 2010 tõusnud kuni 556,24 EEK/35,55 EUR. Kostja mainib, et antud võlgnevuse tasumisega oli temal tõsised raskused, kuna tema sissetulek on piiratud miinimumpalgaga ning tal on alaealine ülalpeetav, ta on üksikema. Korteriomandi XXX kaotamise ülevalkirjeldatud asjaoludes pidi tema otsima oma perele uue elamiskoha, millega kaasnesid ka lisakulutusi. Kirjeldatud asjaolude tagajärjed on vaatamata 3 aasta möödumist, tänase päevani osutavad mõju Kostja majandusolukorrale.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub alates 23.03.2010. a omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas (tl 12-15). Kostja kasutas korterit asukohaga XXX, Tallinnas kuni 29.04.2010. a (tl 10,11). Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendas kuni 22.03.2010. a kostjale ja alates 23.03.2010. a hagejale kommunaalteenuseid. Aprillikuu eest esitas korteriühistule hagejale arve summas 115,04 eurot. Kuni 29.04.2010. a valdas kostja vaidlusalust korteriomandit. Hageja väitel on kostja jätnud aprillikuus osutatud teenuste eest tasumata 115,04 eurot. Samuti on kostja jätnud korteriühistule tasumata alates 2009. aastast 404,75 eurot. Hageja tasus kostja võlgnevuse ja viiviste katteks korteriühistule 440,31 eurot. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu poolt väljastatud arved. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse olemasolule ning tunnistab võlgnevust summas 404,67 eurot, s.o. perioodi eest 25.09.2009. a kuni 23.03.2010. a, mil vaidlusalune korteriomand kuulus kostjale. Aprillikuu kommunaalkulude eest kostja keeldub tasumast, samuti peab kostja põhjendamatuks üürinõuet summas 253,85 eurot. Kostja väitel ei esitanud hageja korteri vabastamise nõuet, kostja sissetulek on piiratud miinimumpalgaga ning kostjal on alaealine ülalpeetav. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolud ning kirjaliku üürilepingu puudumine kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kostja on kohtumenetluse ajal võlgnevust summas 404,67 eurot tunnistanud. Aprillikuu kommunaalteenuseid kasutas samuti kostja, kuid on jätnud nende eest tasumata. Hageja nõudis korteri vabastamist ning korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise lõpetamist ning

korteriomandi kasutamise eest Tallinna linnas kehtiva keskmise hinna järgi 72 krooni ruutmeetri eest (tl 8-9). VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitamata rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohtu hinnangul on kostja hageja korteriomandit hageja nõusolekuta kasutanud, kuid jätnud selle eest tasumata. Hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 1037 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.