lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-46222/30

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 03.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-46222/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselPS § 32TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 68Tahteavalduse liigid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-46222/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.06.2008

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-20060/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-46222

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2008, Tallinn

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Ljubov Snitsari hagi Viktor Pahhomovi ja Ljudmila Beljajeva vastu kaasomandi lõpetamiseks ning Ljudmila Beljajeva vastuhagi Ljubov Snitsari ja Viktor Pahhomovi vastu kaasomandi lõpetamiseks Harju Maakohtu 11.06.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmila Beljajeva apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2008

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Ljubov Snitsar (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxxxx), esindaja Oksana Smirnova Kostja I Ljudmila Beljajeva (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxxxx), esindaja Irina Reva Kostja II Viktor Pahhomov (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxxxx), esindaja Igor Šablonin

Resolutsioon

1.Harju Maakohtu 11.06.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Ljudmila Beljajeva kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

1.02.11.2007 esitas Ljubov Snitsari hagi Viktor Pahhomovi ja Ljudmila Beljajeva vastu korteriomandile asukohaga Xxxxx xx-x. kaasomandi lõpetamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Korteriomand asukohaga Xxxxx xx-x, mille reaalosaks on kuuetoaline korter, kuulub kaasomanikele Ljubov Snitsarile 42/100 mõttelises osas, Viktor Pahhomovile 30/100 mõttelises osas ja Ljudmilla Beljajevale 28/100 mõttelises osas. Väljakujunenud kasutuskorra järgi on hageja ainukasutuses kokku kolm tuba suurusega 42,6m2, kostja I ainukasutuses on kaks tuba kokku suurusega 24,9 m2 ning kostja II ainukasutuses tuba suurusega 18,2 m2. Korteriomandi turuväärtuseks oli 2007 juulikuu seisuga 2 010 000 krooni.
3.Hageja palus lõpetada kaasomand, jättes korteriomand temale kohustusega maksta kostjale I rahaline hüvitis 562 800 krooni ning kostjale II 603 000 krooni. Alternatiivnõudena palus hageja jätta korter kostja I ja kostja II kaasomandisse, pannes neile kohustuse tasuda hagejale rahaline hüvitis vastavalt tema osa suurusele 844 200 krooni.
4.Hageja muutis menetluse käigus rahalise hüvitise suurust arvestades kohtu määratud eksperthinnangut, mille kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 1 520 000 krooni. Eeltoodu alusel palus hageja jätta korteriomand tema ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale I hüvitis suuruses 425 600 krooni ning kostjale II suuruses 456 000 krooni. Hageja palus lugeda kohtuotsus kostjate nõusokuks kinnistusraamatus kande muutmiseks. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomand kostja I ja kostja II kaasomandisse pannes neile kohustuse tasuda talle hüvitis suuruses 638 400 krooni. Menetluskulud palud jätta kostjate kanda. Kostja I vastus
5.Kostja I tunnistas hagi osaliselt ning nõustus hageja pakutud viisiga, mille kohaselt korteriomand jääks hagejale kohustusega tasuda põhihagis kostjatele õiglane hüvitis, mida aga ei tõenda kohtu määratud eksperdi arvamus. Kostja II vastus
6.Kostja II tunnistas hagi ning oli nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteriomand jääb hagejale ning hageja tasub talle hüvitist suuruses 603 000 krooni Vastuhagi
7.11.02.2008 esitas Ljudmila Beljajeva vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand korteri müügiga avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele. Ljubov Snitsari vastus vastuhagile
8.Ljubov Snitsar vaidles vastuhagile vastu, kuna ei nõustunud korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Nimetatud variandi puhul on poolte vahel läbirääkimised juba käinud, kuid just kostja I tõttu jäi tehing notari juures kinnitamata. Viktor Pahhomovi vastus vastuhagile
9.Viktor Pahhomov vastust vastuhagile ei esitanud

2(4)

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

10.11.06.2008 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja vastuhagi rahuldas osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Poolte vahel puudus vaidlus, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid vaidluse all oli jagamise viis ja jagamise tulemusena omandi kaotavatele kaasomanikele makstavate rahaliste hüvitiste suurus.
12.Kinnistusraamatu väljavõttega oli tõendatud, et vaidlusalune kinnisasi on poolte kaasomandis mõtteliste osade suurustega vastavalt 42/100, 30/100 ja 28/100. Kostja I esitas menetluse käigus vastuväite seonduvalt temale väidetavalt kuuluva mõttelise osa tegeliku suurusega, kuid täiendava omandiõiguse tunnustamiseks ja/või kinnistusraamatu vastava kande muutmiseks või muu taolise nõude esitamisest kostja I kohut ei teavitanud. Seega lähtub kohus asja lahendamisel kinnistusraamatust nähtuvast mõtteliste osade suurustest.
13.Kaasomandi lõpetamisel asja andmisega ühe kaasomaniku omandisse peab vastavalt AÕS § 77 lg 2 ja PS § 32 kaasnema teistele omanikele kohene ja õiglane rahaline hüvitis omandi kaotamise eest. Lahendis nr 3-2-1-168-05 on Riigikohus asunud seisukohale, et õiglase hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotamisega. Lahendis nr 3-2-1-102-05 on Riigikohus asunud seisukohale, et hinnata tuleb kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel.
14.Seisuga juuli 2007 oli vaidlusaluse kaasomandi turuväärtuseks 2 010 000 krooni. Kostja I mittenõustumise tõttu sellise hinnaga määras kohus ekspertiisi. Lähtudes hindamise ajahetke majanduse ja korterite turu olukorrast, leidis riiklikult tunnustatud kinnisvara ekspert, et seisuga 27.03.2008 oli kaasomandi harilik väärtus 1 520 000 krooni.
15.Eeltoodust tulenevalt on kostjate osade harilikuks väärtuseks, millised hageja on kohustatud neile rahas hüvitama, kostjale I 28%, so 425 600 krooni ja kostjale II 30%, so 456 000 krooni.
16.Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 5 asendab kohtuotsus kostjate tahteavaldusi kinnisomandi üleminekuks kostjatelt hagejale vajalike kinnistusraamatukannete muutmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Ljudmila Beljajeva palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega on kohustatud Ljubov Snitsarit maksma välja Ljudmila Beljajevale tema osa kaasomandis rahas suuruses 425 600 krooni, kuna määratud summat ei saa lugeda õiglaseks.
18.Kohtuotsuse järgi arvestati kostjale I kompensatsiooni kaasomandi lõpetamisel 28/100 mõttelise osa eest. Faktiliselt kuulub suurem osa nimetatud korteriomandist.
19.Fakti tõendamiseks esitas kostja I kohtule täiendavad seisukohad, millele olid lisatud tõendavad dokumendid. Hageja esindaja pakkus kohest kompensatsiooni suurendamist ja võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Samuti oli kostja II esindaja nõus uue arvestusega. Vaatamata sellele kohus tagastas esitatud tõendid kostjale I.
20.Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostjale I on see ainus elukoht, ta on töötu ja puudub võimalus saada laenu. Seega on ta nõus kaasomandi lõpetamisega üksnes juhul, kui ta saab soetada hüvitise eest teise elamispinna.

3(4)

Vastustajate seisukoht

21.Ljubov Snitsar ja Viktor Pahhomov leiavad mõlemad, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
22.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on kostjale I väljamõistetud rahalise hüvitise suuruse osas.
23.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on kaevatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Apellant on ekslikul arvamusel, et faktiliselt kuulub talle suurem osa kaasomandist kui 28/100 mõttelist osa. Toimikus olevast ostu-müügilepingust (tl 101) nähtub, et just sellise suurusega mõttelise osa korterist apellant omandas. Seega on kinnistusraamatu kanne õige. Asjaolud, kuidas määrati ühiskorteri kaasomandisse erastamisel mõtteliste osade suurused ja kas apellandil oleks olnud õigus taotleda suurema mõttelise osa korteri omandamist, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ja seetõttu jättis kohus õigesti neid asjaolusid puudutavad tõendid vastu võtmata.
25.Kaasomandi lõpetamisel hüvitise suuruse määramisel omab tähtsust üksnes see, kui suure osa omanik apellant on, aga mitte see, millise suurusega toad on faktiliselt tema kasutuses.
26.Kohtul puudusid alused apellandile suuremas ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Eksperthinnang korteriomandi turuväärtuse leidmiseks telliti apellandi soovil, kes ei olnud nõus hageja poolt esialgselt pakutud hinnaga. Hindamistulemust ei ole apellant vaidlustanud. Apellant ei väida ka, et vaidlusaluse korteri turuväärtus oleks käesoleval ajal suurem. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta ei näe võimalust ja põhjust apellandile rohkem raha pakkuda ning kuna korterite hinnad on langenud, on apellandil võimalik seal linnaosas pakutud raha eest ka korter osta.
27.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja