2-13-11248/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-13-11248 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 10.09.2013 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid L. O. ) ja R. K. (kostja) 19.12.2008 varem sõlmitud raamlaenulepingu TR-29-2008 alusel selle lisa 3, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 511,29 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viivist. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu üles ja nõuab kostjalt 1022,58 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 511,29 eurot, intressid 380,40 eurot ja viivis 130,89 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu s.o riigilõivu 197,93 eurot väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kohtukordniku vahendusel kätte toimetatud 26.06.2013. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt ( tl 23) on hagi vastu võtnud kostja vend Martin Kõiv, kes elab kostjaga samas eluruumis, mille kostja on rahvastikuregistrile avaldanud oma sideaadressina. Seega saab hagiavalduse ja selle lisad lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2-13-11248 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks antud otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-11) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 511,29 eurot ja intressina 380,40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 130,89 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2-13-11248 Hageja on juba hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu ja esitanud menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid (tl 6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 11.03.2013 riigilõivu 150 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hagi esitamisel on riigilõiv tasutud soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot. Käesoleval ajal kehtiva TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. Pärnu Maakohtu 26.04.2009 määrusega on jäetud rahuldamata hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. K. vastu, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Asjaolust, et Pärnu Maakohus on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlenud järeldub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 10.02.2009 tasunud tollel ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt ettenähtud riigilõivu 47,93 eurot. Käesoleval ajal kehtiva TsMS § 144 p 7 alusel saaks kostjalt hageja kasuks välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Samas sätestas enne 01.07.2012 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise ajal kehtinud TsMS § 144 p 7, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Ajavahemik maksekäsu kiirmenetluse lõppemise ja käesoleva hagiavalduse esitamise vahel on ligi kolm aastat. Sellises olukorras ei pea põhjendatuks kohaldada kostja suhtes ebasoodsamat käesoleval ajal kehtiva TsMS §s 144 p 7 redaktsiooni, vaid kohus peab õigemaks lähtuda varasemast redaktsioonist. Setõttu jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot kostjalt välja mõistmata. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb antud otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4 (4)